1-16-11060/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11060 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2019 määrus Martin Ojamaa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Martin Ojamaa 38708214925), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 09.01.2017 otsusega karistati Martin Ojamaad KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 12.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks loeti 30.08.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 26.08.
6. Tartu Maakohtu 19.11.2019 määrusega jäeti M. Ojamaa ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
7. M. Ojamaa on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on M. Ojamaa andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused M. Ojamaa vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2.
8. M. Ojamaa on korduvalt kriminaalkorras karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust kuritegelikku ühendusse kuulumise, maksukohustuse varjamise ja tagasinõude alusetu suurendamise, aga ka narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. M. Ojamaa varasemast elukäigust nähtuvalt on kohus juba varasemalt võimaldanud tal karistust kanda vabaduses. Nimelt tunnistati M. Ojamaa Tartu Maakohtu 12.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7798 süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises (mille eesmärgiks oli maksuhaldurile valeandmete esitamise teel maksukohustuse vähendamine) ja maksukohustuste vähendamise eesmärgil valeandmete esitamise eest. Nimetatud otsusega mõisteti M. Ojamaale karistusteks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mida ei pööratud KarS § 73 alusel täitmisele 3-aastase katseajaga. Sellele vaatamata jätkas M. Ojamaa katseajal kuritegude toimepanemist (tuvastamata ajast kuni 30.08.2016 omandas ebaseaduslikult suures koguses narkootikume). Süüdimõistetu omandas koos kuriteokaaslasega korduvalt narkootilist ainet ja seda edasiandmise eesmärgil. Maakohus pidas oluliseks, et ka M. Ojamaa ise on narkosõltlane. 2.
9. Maakohtu hinnangul järeldub M. Ojamaa varasemast elukäigust, et M. Ojamaa on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistusse ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. M. Ojamaale ei ole ilmselgelt avaldanud varasemalt mõistetud karistus (mida tal oli võimalik kanda vabaduses) mingisugust mõju. Seetõttu puudus maakohtul igasugune veendumus, et M. Ojamaale sellel korral mõistetud karistus on avaldanud piisavat mõju ja vabaduses suudaks M. Ojamaa hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 2.
10. Vangistuse jooksul on M. Ojamaa osalenud sotsiaalprogrammides Jõud muutuda ja Õige hetk ning Tagasilanguse ennetamise ja 12 sammu tugigruppides. Samuti on M. Ojamaa täitnud ja analüüsinud kanepi töövihikut, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud vangla tööhõives. Samuti on M. Ojamaa läbinud Terviseprogrammi sõltuvusprobleemidega ja HIV riskirühma kuuluvatele kinnipeetavatele. M. Ojamaal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks on M. Ojamaa olnud vanglas aktiivne ühistegevustel. 2.
11. Maakohtu hinnangul on M. Ojamaa suhtes peamiseks kuriteoriskiks tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Süüdimõistetu tunnistab narkosõltuvust ja on vangistuse jooksul teinud ka samme probleemiga tegelemiseks. Sellele vaatamata ei olnud maakohtul veendumust (arvestades tarvitamise pikaajalisust ja seda, et soov loobuda tekkis käesoleva vangistuse jooksul), et vabanemise korral on M. Ojamaa piisavalt motiveeritud, et võimalikke tagasilangusi vältida. Seda vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile. Maakohus pidas oluliseks, et M. Ojamaal ei saa vabaduses olema lihtne narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda, mistõttu soov ja motivatsioon loobumiseks ning probleemiga tegelemiseks peab olema piisav. Maakohus pidas positiivseks, et M. Ojamaal on vabanemise korral toetav lähedaste ring, kuid ka see ei ole andnud varasemalt piisavat suutlikkust ja tuge, et probleemiga tegeleda. 2.
12. Vabanemise korral soovib M. Ojamaa elama asuda aadressile XXX. Nimetatud elukoht kuulub süüdimõistetu emale. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §st 51 tulevad nõuded. Lisaks on M. Ojamaal võimalik vabanemise korral asuda tööle OÜ-sse Wash
13. Suures osas on M. Ojamaal nõuded tasutud, vabanemisfondis rohkem kui 1300 eurot. 2.
14. Maakohus leidis, et M. Ojamaa tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 19.11.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Ojamaa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, mis peaks veel motiveerima ennetähtaegselt vabanema kui mitte hea käitumine. Ennetähtaegne vabastamine ei sõltu erandlikest asjaoludest. M. Ojamaa on vangis olnud üle 3 aasta ja tema käitumine on muutunud. Maakohus jättis arvestamata KarS § 76 lg 4 asjaolud. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, milles seisneb uue kuriteo risk, kuigi süüdimõistetu on tegelenud riskikäitumistega, ta on 2 läbinud sotsiaalprogramme ning on valmis endaga tegelema ka vabaduses. Süüdimõistetu kordab üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Varasemalt oli süüdimõistetu kokkupuude perekonnaga vähene, ta ei elanud nendega koos ning nad ei teadnud tema probleemidest. Süüdimõistetu leiab, et maakohtu järeldused on meelevaldsed ja mitte materjalidele tuginevad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
17. või
18. peatüki sätteid, arvestades
19. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
21. peatüki
22. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
23. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
24. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et M. Ojamaa tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. 3 Põhistustega mittenõustumine ei ole võrdsustatav põhistuste puudumisega. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud. Seega pole esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4