← Eesti

2-18-105635/43

Obsah (9)§ 113§ 9§ 8§ 76§ 100§ 101§ 208§ 774§ 744

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg teatavaks 04.12.2019, Tallinna Kohtumaja, tsiviilkantselei kaudu Otsuse avalikult tegemise

§ 113lg 1 alusel.

Pooltel ei ole kokkulepet viivise määra osas 0,5% päevas. Viivisemäära lisamine arvele ei näita pooltevahelise kokkuleppe olemasolu, vaid tegemist on hagejapoolse tahteavaldusega, mida kostja ei ole aktsepteerinud. Kostja ei ole avaldanud ei otseselt ega kaudselt tahet 0,5% viivisemäära rakendamiseks, sh ei ole kostja sõlminud vastavasisulisi kokkuleppeid ega tasunud varasemalt hagejale viivist eelmainitud määras. 12. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõuded arvete alusel on osaliselt või täielikult õigustatud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt 0,5% suurust viivist päevas. Poolte vahel ei lepingu ega muu pooltevahelise kokkuleppe teel kokku lepitud kõrgemas viivise määras kui

§ 113lg 1 ette nähtud seadusjärgne viivisemäär.

Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe kõrgema viivisemäära kohaldamises ning kostja ei ole taolist kokkulepet ka sõlminud. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt suuremas määras viivise tasumist kui

§ 113lg 1 sätestatud seadusjärgses määras.

KOHTU PÕHJENDUSED 13. Kohus käsitleb esmalt asjas kohalduvaid õigusnorme (I), seejärel vaidlustamata asjaolusid (II), siis vaidlusaluse arvega nr MA170153 seotud asjaolusid (III), seejärel viivist (IV), seejärel lõpetab osaliselt menetluse (V) ja siis võtab seisukoha menetluskulude kohta (VI). I 14.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on lepingute kui mitmepoolsete tehingute sõlmimiseks vaja kõikide lepingupoolte tahteavaldust. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 4 sätestab, et vaikimist või tegevusetust 4

(10)loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. 15.

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik,

§ 76

lg 1, 3 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepinguga, seadusega, täitmiseks kohasele isikule. Kohustuse rikkumine on

§ 100

järgi kohustuse osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine ja sellisel juhul on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, viivist

§ 101

lg 1 p 1,6 § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. II

  1. Vaidlustamata asjaolud:  hageja osutab kostjale kaubaveo teenust ja samal ajal ostab hagejalt liiva ja killustikku, mille eest on ta kohustatud tasuma hagejale vastavalt liiva eest 6,80€/t+km ja killustiku eest 13€/t +km (pärast nende asjaolude täpsustamist kostja neid ei vaidlustanud),  kostja esitas kaubaveo teenuse ja liiva ja killustiku ostu soovi suuliselt telefoni teel, välja arvatud esimese tellimuse, mille esitas e-kirjaga, ja välja arvatud arve nr MA170153 järgse tellimuse, ning hageja vedas killustiku ja liiva kostja suuliste korralduste alusel kostja viidatud kohta,  hageja esitas kostjale tasunõude arvetega ostutatud kaubaveo, müüdud killustiku ja liiva kohta täidetud veoselehtede alusel ja koos nendega (koos veoselehtedega),  arvetel on hageja märkinud viiviseks 0,5% päevas,  hageja esitas kostjale arve MA170138 14.06.17 summas 2011,31 eurot, millest kostja tasus 25.10.17 2000 € ja ülejäänud põhivõlgnevuse 22,31 eurot 05.07.
  2.  hageja esitas kostjale arve 05.07.2017 nr MA170153 summas 3133,58 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 08.07.2017, märgitud summa on tasumata.
  3. Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et pooled kui majanduskutsetegevuses tegutsevad ettevõtjad sõlmisid igakordselt, kui kostja avaldas soovi saada hagejalt veosteenust ja osta temalt killustiku ja liiva, vastavalt müügilepingud

§ 208

lg 1 järgi ning

§ 774

lg 1 järgi kaubavaelepingud ning et pooltel on kokkuleppe, et igakordselt pidi kostja tasuma hagejale liiva eest 6,80€/t+km ja killustiku eest 13€/t +km. III 18. Vaidlus on selle üle, kas kostja ja hageja sõlmisid kaubaveo ja liiva ja killustikku müügilepingu perioodiks 20.06.17.-27.06.17, ja mille eest tasumiseks esitas hageja kostjale arve nr MA170153 3133,58 eurot ja kas kostja on teenuse ja kauba kätte saanud. 5

(10)
  1. Hageja on esitanud kohtule vaidlusaluse arve nr MA170153 (lk 27, 24-55, 89) ja selle juurde kuuluva veoselehe (lk 91), mille kohaselt on hageja viinud killustiku ja liiva 20.06.17.-27.06.17 Mustakivi teele ja veoselehel on erinevad allkirjad, mis kinnitaksid justki kauba vastuvõtmist Mustakivi teel; täpsemalt kuhu kaup on veetud ja kellel üle antud, ei ole võimalik aru saada. Veoselehelt ei ole võimalik aru saada ka seda, kellede konkreetsete isikute allkirjad on sinna pandud kauba vastuvõtmise kohta, sest sinna ei ole märgitud isikute nimesid. Seega nõustub kohus kostja vastuväitega, et kaupa vastuvõtnud isikud ei ole tuvastatavad. Hageja on esitanud kohtule ka arve nr MA170138 (lk 90) 05.07.17 summas 2022,31 €, mis on vaidlustamata asjaolude kohaselt nüüdseks (st menetluse aja jooksul) ka ära tasutud. Ka selle arve aluseks olnud veoselehe järgi (lk 92) on liiv ja killustik veetud Mustakivi teele, kuid sellel on märge, et see on viidud Mustakivi tee xxx, ja ka selle veose järgne kaup on vastu võetud, sest seal on allkirjad. Kes on aga nendele dokumentidele alla kirjutanud, ei selgu, sest ka nendele ei ole kirjutatud isikute nimesid. Kostja ei ole vaidlustanud vedu Mustkivi tee xxx 14.06.17 (saateleht 14.06, lk 92), küll aga on ta vaidlustanud teenuse ja kauba ostu ja selle saamist perioodil 20.06.17.27.06.17 nn Mustakivi teel, kuna viimase veoselehe kauba üleandmise koht on ebaselge ja teadmata on, kes kauba vastu võttis.
  2. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte enda pangakontost, millest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 23.05.17, 21.08.18 17.09.17, 25.10.17 vastavalt viidetega arvetele nr MA170097, MA170102, MA170122, 11711098 (lk 75, 77, 79, 82). Lisaks on hageja esitanud arved nr MA170102, MA170122, MA170074 koos veoselehtedega (lk 78, 80-81, 83-87,93). Nendest arvetest, veoselehtedest nähtuvalt ei ole kordagi liiva ja killustikku veetud Mustakivi teele, samas ei ole tellitud kaupade saamise, tellimise üle ka vaidlust ja nende alusel ei ole ka nõuet esitatud. Samas nõustub kohus kostjaga ega nõustu hagejaga ja leiab, et eelviidatud arved, veoselehed ja ka hageja pangakonto väljavõte ei tõenda hageja väidet, et perioodil 20.06.17.-27.06.17 Mustakivi teele viidud liiva ja killustiku oleks tellinud kostja ja et see kaup oleks kostjale ka üle antud. Kuigi vaidlustamata asjaolude kohaselt tellis kostja veoteenust, killustikku ja liiva hagejalt pärast 30.03.17 (kui esimene tellimus oli e-kirjaga) suuliselt, ei võimalda kohtu arvates hageja esitatud arve nr MA170153 (lk 27, 24-55, 89) ja selle juurde kuuluv veoseleht (lk 91) veose kohta perioodil 20.06.17.-27.06.17 ning teised ülalviidatud arved, veoselehed ja ka arve nr MA 170138 (mis on menetluses tasutud) koos veoselehega tõendada kostja otsest ega kaudset tahet TsÜS § 68 lg 1, 2, 3 järgi tellida hagejalt vedu ja sellises ulatuses liiva ning killutikku, mis on märgitud arvel nr MA170153 (lk 27, 24-55, 89) ning selle juurde kuuluval veoselehel (lk 91) perioodi 20.06.17.-27.06.17 kohta. Sama moodi leiab kohus, et need tõendid ei tõenda ka kauba vastuvõtmist kostja poolt

§ 76

lg 3 mõttes tema poolt näidatud isikule, kes on täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik, sest ei ole aru saada, kus ja millisel konkreetsel aadressil konkreetselt kaup üle anti ja kellele see üle anti. Hageja väide, et kostja on maksekäsu kiirmenetluses võlga tunnistanud ja lubanud võla ära tasuda, ei ole tõendatud, kuna maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest seda ei nähtu, sest seda ei ole vastuväitesse märgitud (lk 14). Nii nõutub kohus kostja vastuväitega, et kostja pole maksekäsu kiirmenetluses võlga tunnistanud ega nõustu hageja väitega, et kostja seda tolles menetluses tunnistas. Hageja esitatud poolevahelisest Viber´i suhtlusportaali väljavõttest 2017. a. septembri - novembri kohta, ei nähtu samuti, millisest konkreetsest võlast ja tasumata arvest (summa või arve number või vedu) on selles vestluses juttu, sj ei 6

(10)saa jätta tähelepanuta, et ka arve nr MA170138 järgi oli kostja veel 2017.a. võlas ja sellest võlast viimase osa 22,31 eurot tasus kostja alles käesolevas menetluses 05.07.18 ehk enam kui pool aastat pärast Viberi vestluse toimumist. Vestlusele lisatud maksekorraldus 17.09.17 (lk 71) näitab tasumist hoopis arve nr MA170122 järgi. Eeltoodu alusel ei võimalda märgitud vestlus (lk 70-73) järeldada, et kostja oleks kinnitanud võlga vaidlusaluse arve nr MA170153 järgi. Hageja selgitus istungil, et Viberis sai vestlus käia üksnes vaidlusaluse arve üle, sest nii väikse summa üle nagu 22,31 € ei oleks tasunud vaeva näha, võib olla küll õige, ent see ei muuda seda vestlust kuidagi selgemaks, et tegemist on just MA170153 järgse võlaga, mida hageja kostjalt nõuab.
  1. Ka ei võimalda kohtu arvates ülalviidatud kõik arved ning ka veoselehed, mille üle vaidlus puudus, ega ka arve nr MA170138 (mis on menetluses tasutud) koos selle juurde kuuluva veoselehega tõendada seeläbi, et vaidlusaluse arve nr MA170153 aluseks olnud veoseleht on alla kirjutatud teadmata isiku poolt (lk 91), tõendada hageja väidet, et 1) on kostja teenuse, kauba saanud ja 2) avaldanud seeläbi tahet TsÜS § 68 lg 4 (vaikimine ja praktika) märgitud ulatuses tellida vedu ja osta kaupa.
  2. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud, et 1) oleks kostja avaldanud TsÜS § 68 lg 1, 2-4 järgi tahet saada hagejalt veoseteenust, osta temalt killustiku ja liiva ja 2) et pooled oleks kooskõlas TsÜS § 67 lg 2 ja

§ 9

lg 1 vahetanud vastastikuseid tahteavaldusi ning sõlminud kooskõlas

§ 744

lg 1, § 208 lg 1 veoselepingu ning killustiku ja liiva ostumüügilepingu perioodil 20.06.17.-27.06.17, mille kohta esitas hageja kostjale tasumiseks arve 05.07.2017 nr MA170153 summas 3133,58 eurot (lk 27, 24-55, 89). Nii ei nõustu kohus hageja väitega, et kostjal, kes on jätnud tasumata 3133,58 €, oleks tegelikult tekkinud

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, § 208 lg 1, § 744 lg 1 järgi kohustust tasuda nimetatud veose ja kauba eest ning samas nõustub kohus kostja väitega, et seda kohustust kostjal ei tekkinud. Seetõttu ei ole kostja rikkunud

§ 100

mõttes

§ 744lg 1, § 208 lg 1 tulenevat veose ja kauba eest tasu maksmise kohustust.

Nimetatud põhjustel ei ole hagejal õigus nõuda ka kostjalt

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist summa 3133,58 eurot ega ka täitmisega viivitamise ees viivist summas 3133,58 €. Seega jääb hageja nõue eeltoodud ulatuses rahuldamata. IV 23. Pooled vaidlesid ka üle, kas pooled on kokku leppinud viivises määras 0,5% päevas. Vaidlus puudus selles, et hageja osutas kostjale kaubaveo teenust ja samal ajal ostis hagejalt liiva ja killustikku, mille eest oli ta kohustatud tasuma hagejale vastavalt liiva eest 6,80€/t+km ja killustiku eest 13€/t +km. Seega oli pooltel olemas selge kokkuleppe teenuse ja kauba tasu kohta. Vaidlust polnud selles, et hageja märkis arvetele viiviseks 0,5% päevas. Kostja eitab viivise määra kokkulepet arve esitamisega. Kohtule esitatud kostja esimesest e-kirjalisest tellimusest 30.03.17 (lk 69) ei nähtu viiteid mingitele viiviste suurustele või kokkulepetele. Asjas ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks avaldanud tahet ja et pooled oleksid vastastikku vahetanud

§ 9lg 1 ja § Ts

ÜS § 67 lg 2, 68 lg 1, 2 järgi tahteavaldusi selles, et kohustuse rikkumise korral maksab kostja hagejale võlalt viivist 0,5% päevas. Mitte ühestki muust tõendist ei nähtu, et kostja 7

(10)oleks varasemalt võlgu olevatelt summadelt märgitud 0,5% ulatuses hagejale viivist maksnud, mida oleks võimalik TsÜS § 68 lg 3, 4 alusel teona või vaikimisena pidada tahteavalduseks olla seotud õiguslikult viivise tasumise kohustusega 0,5% võlalt päevas. Üksnes arvetele viivise märkimine ning asjaolu, et kostja pole seda kunagi vaidlustanud, ei ole kostja tahteavaldus siduda end lepingus viivisemääraga 0,5% võlalt päevas

§ 9lg 1, Ts

ÜS § 67 lg 2, 68 lg 3, 4 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendatud väidet, et pooltel oli kokkuleppe tasuda võlalt viivist 0,5% päevas ja seega ei nõustu kohus hagejaga, et tal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas ja nõustub kostjaga, et viivisemääras 0,5% võlalt päevas, ei ole pooltel kokkulepet. Nimetatud põhjustel ei saa hageja nõuda kostjalt

§ 8lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, järgi kostjalt kokkuleppelist viivist võlalt.

Samas ei välista see hageja õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist

§ 113lg 1 II lause järgi seadusjärgses määras.

24. Hageja nõudis võlalt 22,31 € arve nr 170138 järgi viivist 0,5% päevas perioodi eest 26.10.2017-08.06.2018 eest (226 päeva). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta oli eeltoodud kohustuse täitmisega viivituses, et ta ei ole tasunud sellelt võlalt viivist, samuti ei ole ta teinud ise viivise arvestust. Seega oli märgitud perioodil kostja tasu maksmise kohustuse rikkumises

§ 100mõttes.

Kuna kohus leidis, et tõendamata on kokkulepe viivise määras 0,5% päevas, siis on hagejal õigus nõuda vaidlusaluse perioodi eest viivist võlalt 22,31 €

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi kokku 1,4 eurot.

Märgitud viivis 1,4 € tuleb kostjalt hageja kasuks

101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi välja mõista. Hagi viivisenõudes kuulus seega osaliselt rahuldamisele. V

  1. Arve nr 170138 osas esitas hageja põhinõude 22,31 euro väljamõistmiseks. Kuna kostja tasus selle 05.07.2018 maksekorraldusega 3466 (lk 47) ehk käesoleva menetluse kestel, siis loobus hageja kohtuistungil selles osas põhivõla nõudest (TsMS § 429 lg 2).
  2. Nimetatud osas tuleb kooskõlas TsMS § 8 lg 2 (analoogia) kohaldada TsMS § 428 lg 1 p 3 ja vastavalt TsMS § 444 lg 5 otsusega selles osas ehk hageja nõudes põhivõla väljamõtlemiseks summas 22,31 € arve nr 170138 järgi menetlus lõpetada. VI Menetluskulude jaotus, rahaline suurus, tasaarvestus Jaotus
  3. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, 7 § 175 lg 1 lausel alusel lõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 8

(10)
  1. Hageja nõudis kostjalt võlga ja viivist kokku summas 6311,78 €, sellest 22,31 € ja 3133,58 € olid põhivõla nõuded ning 22,31 € ja 3133,58 € viivise nõuded. Kostja tasus menetluse käigus hagejale põhivõla 22,31 € ja selles osas loobus hageja nõudest kostja vastu. Kohus rahuldas hageja nõude viivise osas 1,4 €. Nii moodustab loobutud nõue ja rahuldatud viivisenõue kokku 23,71 €, mis on kogunõudest 0,4%. Kooskõlas TsMS § 168 lg 5, 163 lg 1 jäävad hageja menetluskulud 0,4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 99,6 % hageja kanda. Hageja menetluskulud
  2. Hageja menetluskuludeks on lõiv 450 € ja esindaja kulud 375 € (menetluskulude nimekiri 06.11.19), kokku 3,75 tunni eest, millele lisanduvad istungi 06.11.19 aja kulud ca 45 min. Tunnitasu määr on 100 €/h (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi on 375 € + 45 € (06.11.19 istungi eest) kokku 420 €, mis on põhjendatud. Samuti on põhjendatud kulud lõivule 450 €. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 870 €. Kostja menetluskulud
  3. Kostja menetluskuludeks on avalduse kohaselt esindaja kulud 2455 € 19 tunni eest, tasu määr 130 € + käibemaks (kostja palub välja mõista käibemaksuta). Istungi aja kulu palub juurde arvestada, see on ca 45 min.
  4. Hageja vaidles 12.11.19 kostja menetluskuludele vastu, kuna ei ole võimalik tuvastada töömahtu, sj on arvestus 08.07.19 töö kohta ebakorrektne, kuna 6*130 ei ole 760 €.
  5. Hageja märkis, et 08.07.2019 selgituskirje ja 14.02.2019.a selgituskirje näol on tegemist menetluskulude nimekirjas keelatud kobarkirjetega, mis ei võimalda mõista kirje sisuks oleva väidetavalt osutatud teenuste mahtu ja hinda.
  6. Menetluskulud on paisutatud järgmiselt:  12.10.2019 kirjena on näidatud, et hageja 13.09.2018 vastuse ja tõenditega tutvumine ja kostja vastuse koostamine sellele võttis 4 tundi, mis on ülepaisutatud ning põhjendatud on tasu 2 tunni eest.  Kulud 16.01.2019 seisukoha koostamisele on hinnatud 1,5 tunnile ja 195 eurole, mis on põhjendamatult suured.  08.07.2018 ja 14.02.2019 esitatud/osutatud teenuste analüütikat ei ole põhjendatud, sest 08.07.2018 vastus sisaldab 2 lk juriidilist teksti ning 14.02.2019.a seisukoht on 3 lk juriidilist teksti.  Eluliselt ei ole usutav, et vastustega tutvumisel kulus rohkem kui 15-20 min ühe vastuse kohta. Kuigi kostja ei ole menetluskulude nimekirjas seisukohtadega tutvumise kulu kobarkirje kasutamise tõttu välja toonud, on ilmselge, et kulud on ülepaisutatud. 9
(10)
  1. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõistlikuks ühe lehekülje juriidilise teksti koostamise ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund. Seega oleks, arvestades tsiviilasja keerukust, mõistlik kulu vastavalt 2 tundi ja 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnihinne on põhjendamatult kõrge.
  2. Arvestades kostja esitatud menetlusdokumente 08.07.18, 12.10.2018, 16.01.19, 14.02.19, leiab kohus, et kõige põhilisemad ja sisukamad vastused, mis puudutavad vastuväited hagile ja mis on kokku võetud ka käesolevas otsuses kostja vastuväidete osa all, on esitatud 08.07.19 ja 14.02.19 menetlusdokumentides. Teistes vastuses on korratud samu seisukohti, eelkõige on korduvalt viidatud samadele õigusnormidele ja neid tsiteeritud. Seega leiab kohus, et põhjendatud kulud hagiga tutvumiseks ja vastuste koostamiseks on 5 töötunni ulatuses. Istungitele on kulunud aega 27.05.19 ca 20 min, 11.09.19 ca 20 min ja 06.11.19 ca 45 min ehk peaaegu kokku 1,5 h. Eelnevale tuleb juurde arvestada kõikide istungite ettevalmistamise aeg. Arvestades, et kostja esindajal kulus viimase istungi ettevalmistamiseks 0,5 h, siis on kohtu arvates ettevalmistamisele kulunud põhjendatud aeg kokku 1,5 h. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud kostja esindaja ajakulu on 8 tundi ehk terve tööpäev 8 –tunnist tööpäeva arvestades. Vandeadvokaadist esindaja puhul ei ole kohtu arvates tunnitasu määr 130 € ilma käibemaksuta ebamõistlik. Seega on kostja põhjendatud esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi kokku 1040 € ilma käibemaksuta. Kokkuvõte, tasaarvestus
  3. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 0,4%, siis jääavad hageja menetluskulud 3,48 € (420+450=870, 0,4% 840-st on 3,48) ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1035,84 € (ilma käibemaksuta) hageja kanda (99,6% 1040-st on 1035,84). Märgitud summad tuleb teineteiselt välja mõista.
  4. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas eurot 1032,36 € (1035,84-3,48). (digitaalne allkiri) Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.