KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 69lg 6 alusel Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13.

novembri

1. a määrus Algis Simanise kaitsja advokaat Marko Paabumets Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Algis Simanisele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti.
6. Mõista Algis Simaniselt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti.
7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega tunnistati Algis Simanis süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p-de 4 ja 8–25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse ning

§ 120

lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Simanise liitkaristuseks 8 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 järgi arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.

§ 65lg 2 alusel liideti sellele karistusele A.

Simanisele Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega asjas nr 1-18-1233 mõistetud vangistuse kandmata osa 4 kuud ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendati see vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. A. Simanist kohustati järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning talle määrati ka

§ 75lg 2 p-s 2 nimetatud kohustus mitte tarvitada alkoholi.

2. juulil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Simanise karistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli A. Simanis rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ta ei jõudnud registreerimisele ning ta oli korduvalt jätnud üldkasuliku töö tunnid kas tegemata või tegi tööd ajakava rikkudes.
3. Tartu Maakohus
4. septembri
5. a määrusega ei pööranud A. Simanise karistust täitmisele, vaid määras talle

§ 75

lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse alluda sõltuvusravile programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ning läbima ravi. Kohus tuvastas, et A. Simanis oli toime pannud kriminaalhooldusametniku ettekandes märgitud rikkumised.

2. oktoobril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande. Ametnik palus pöörata A. Simanise karistuse täitmisele, kuna ta oli taas tarvitanud alkoholi. Vaidlustatud kohtumäärus
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. novembri
5. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras A. Simanisele Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa 4 kuud 16 päeva vangistust täitmisele.
8. Maakohus märkis, et A. Simanisele anti võimalus kanda karistust vabaduses, alludes seejuures käitumiskontrollile ning täites käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud võimalust ei ole A. Simanis aga hinnanud, kuna ta on korduvalt rikkunud vabaduses kantava karistusega kaanevaid nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik on juba
9. juulil 2019 esitanud süüdlase suhtes kohtule erakorralise ettekande, mille alusel kohus määras temale täiendavad kohustusi eesmärgiga teda seeläbi õiguskuulekusele suunata ning samas ka distsiplineerida. Sellele eelnes A. Simanise kirjalik hoiatamine kahel korral kriminaalhooldusametniku poolt. Seega on A. Simanisele korduvalt antud võimalusi oma käitumise muutmiseks ning karistuse kandmise jätkamiseks vabaduses, kuid süüdimõistetu on kõigisse neisse võimalustesse suhtunud ükskõikselt, hoolimatult.
10. Kokku on aastase kriminaalhooldaja järelevalve all olemise ajal A. Simanis rikkunud kohustusi suisa kaheksa korda. Veelgi enam, kohtute infosüsteemist nähtub, et pärast erakorralise ettekande arutamist
11. augustil 2019 on A. Simanis
12. septembril 2019 kell 04.26 Valga linnas juhtinud mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l ja kelle juhtimisõigus oli peatatud
13. septembril
14. Nimetatud asjas karistas Tartu Maakohus
15. septembril 2019 A. Simanist 20 päeva pikkuse arestiga (väärteoasi nr 4-19-4719). Kümme päeva pärast aresti kandmist jäi A. Simanis aga taaskord vahele alkoholijoobes (
16. oktoobril 2019).
17. Kriminaalhooldaja avaldas kohtuistungil, et vahistamise järgselt Tartu Vanglasse jõudnuna tuvastati A. Simanisel narkootikumide (kanep) tarvitamise tunnused. Tõsi, viimane pole kriminaalhooldusnõuete rikkumise osaks, kuid ilmestab süüdlase soovimatust käituda õiguskuulekalt. Eeltoodud asjaoludel on igati alust süüdimõistetu karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Käesolevaks ajaks ei viibi A. Simanis ka enam vabaduses, kuna on 2

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja seetõttu ei oleks katseaja jätkamine võimalik juba sellest tulenevalt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Simanise kaitsja advokaat Marko Paabumets, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta kaitsealuse karistuse täitmisele pööramata.
2. Kaitsja möönab, et A. Simanis on kontrollnõudeid rikkunud ning maakohtu seisukohad karistuse täitmisele pööramise kohta võivad olla põhjendatud. Kaitsja märgib aga, et A. Simanis on küll
3. oktoobril 2019 vahistatud, kuid kaitsjale ei ole teada, kas vahistamine on ka jõustunud. Maakohtu määrusest see ei selgu, mistõttu ei oleks maakohus pidanud viitama määruses A. Simanise vahistamisele ja sellega arvestama karistuse täitmisele pööramisel. Karistuse täitmisele pööramise aluseks on see, et A. Smanis on katseajal rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus on määruses jätnud esitamata põhjendused, miks alkoholi tarvitamine on sellise kaaluga, et A. Simanise karistus vältimatult täitmisele pöörata. A. Simanis on talle määratud 358 üldkasuliku töö tunnist teinud 222 tundi, tegemata on 136 tundi, mis näitab, et ta on suurema osa töötunde sooritanud. A. Simanis ei nõustu temale mõistetud karistuse täitmisele pööramisega ning palub veelkord anda talle võimalus. A. Simanis on lõplikult mõistnud eksimuste kaalu ja lubanud hoiduda täielikult alkoholist ning teha üldkasulikku tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid.

§ 69

lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamise tingimuste rikkumine see, kui süüdlane hoiab töötundide tegemist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

1. Maakohus tuvastas, et A. Simanis on käitumiskontrolli perioodil rikkunud üldkasuliku töö kohaldamise tingimusi korduvalt ja ulatuslikult. Alkoholikeelu rikkumised on jätkunud pärast seda, kui Tartu Maakohus arutas
2. augustil 2019 kriminaalhooldusametniku esimest erakorralist ettekannet, milles oli tehtud ettepanek A. Simanise karistus täitmisele pöörata. Nimetatud ettekande jättis maakohus
3. septembri
4. a määrusega rahuldamata ning määras süüdimõistetule täiendava kohustuse. Määruskaebuses ei vaidlusta kaitsja, et A. Simanisel on tuvastatud alkoholijoove
5. septembril ja
6. oktoobril
8. Kaitsja heidab ette, et maakohus ei ole põhjendanud, miks alkoholi tarvitamine on sellise kaaluga, mis tingib vältimatult A. Simanise karistuse täitmisele pööramise. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kohtumäärusest nähtub selgelt, et esimese astme kohus hindas A. Simanise rikkumised – s.o alkoholi jätkuva korduva tarvitamise – tahtlikeks. Samuti leidis kohus, et süüdimõistetu käitumine peegeldab tema hoolimatut ja ükskõikset suhtumist kohtulahendite täitmisse ning talle antud võimalustesse. Esimese astme kohtu sellised järeldused on ka põhjendatud. A. Simanisele anti süüdimõistva kohtuotsusega võimalus kanda oma karistust vabaduses ning samasuguse võimaluse sai ta ka Tartu Maakohtu
9. septembri
10. a määrusega. Need võimalused ennast ei õigustanud. A. Simanis jätkas alkoholi tarvitamist.
11. Iseäranis teravalt kerkib esile see, et kriminaalhooldaja esimese erakorralise ettekande arutamisest vaid 10 päeva möödumisel, s.o
12. septembril 2019, tuvastati A. Simanisel joove. Nimelt tabati ta sõiduauto juhtimiselt alkoholijoobes (ja ka juhtimisõiguseta), millise süüteo eest määrati talle Tartu Maakohtu
13. septembri
14. a otsusega arest 20 päeva. Juba 3