← Eesti

1-18-8218/62

Obsah (11)§ 315§ 126§ 175§ 181§ 180§ 2861§ 199§ 205§ 274§ 60§ 298

1-18-8218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2019.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8218 (18250100003) Kohtukoosseis Kohtunik R

§ 315lg 4 järgi kohus otsustas: Mõista Eduard Peretokin Kar

S § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi 27.09.2016, 24.10.2016 ja 22.12.2016 kuriteoepisoodides õigeks. Süüdi tunnistada Eduard Peretokin KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi 23.04.2018 kuni 24.04.2018 ja 24.04.2018 kuriteoepisoodides ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendada vangistust Harju Maakohtu 14.11.2012 otsusega nr 1-12-8269 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vastava karistusaja kulgemise algust alates Eduard Peretokini kinnipidamisest 24.04.2018. Süüdi tunnistada Aigar Kukk KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendada vangistust Pärnu Maakohtu 27.05.2013 otsusega nr 1-13-2395 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kohtus Aigar Kukel 24.04.2018.a kuni 17.05.2018.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 23 (kakskümmend kolm) päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat, 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. 2

(23)1-18-8218 Karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Süüdimõistetul ilmuda vanglasse kutse peale. Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 83 lg 2 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida Eduard Peretokinilt ja Aigar Kukelt kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootilised ained ja NPALS § 7 lg 3 kohaselt anda üle EKEI-le. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Eduard Peretokinilt ja Aigar Kukelt kuriteo toimepanemise vahenditena ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel pakendisse nr FOKIN1 pakendatud esemed: Pakend FK01 (digitaalne kaal), Pakend FK10 (võtmehoidja) ja PPA Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas olevad järgmised esemed: Sulgurribaga kilekotid (kokku 47tk), majapidamispaberi tükid (2 tk), digitaalne kaal, sulgurribaga kilekotid (8 tk), lusikas, plastpudel, süstal, sulgurribaga kilekott, plasttops, digitaalne kaal (2 tk), sangadega kilekott, milles kummikinnaste karp koos M suurus kinnastega ja erineva suurusega sulgurribadega kilekottide pakid (5 pakki); kaelakott, milles kummipaelad ja 11 sulgurribaga kilekotti; erinevas suuruses sulgurribaga kilekotid; pappkarp, milles ühekordsed süstlad, sulgurribaga kilekotid ja alkolapid; elektronkaal; kaanega plastmasstops; sulgurribaga kilekott valge pulbriga; sulgurribaga kilekotid, nahast kott, pakendites süstlanõelad, märkmik, 4 ruudulist paberilehte, sulgurribaga kilekott, mälukaart, klaaspurk, sulgurribaga kilekotid (kokku 7tk), sulgurribaga kilekott valge pulbriga, plasttops, klaaspudelid (2tk), kilenutsakas ja süstlad (2tk). KarS § 832 lg 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Eduard Peretokinilt eeluurimisel ära võetud ja arestitud sularaha summas 4020 (neli tuhat kakskümmend) eurot, mobiiltelefonid Samsung Galaxy S8 ja Samsung Galaxy S8 plus, kullast sõrmus, kullast käekett, televiisor LG49UH603V, mängukonsool Sony Playstation 4 koos pultide ja erinevate lisadega, pakendis kõlar JBL Xtreme Spetial Edition ja sülearvuti Lenovo Z50-75.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel pakendisse nr PERETOKIN pakendatud esemed: Pakend EPK1, Pakend EPK2, Pakend EPK3, Pakend EPK4, Pakend EPK5, Pakend EPK7, Pakend EPK8, Pakend EPK9, Pakend EPK27, Pakend EPK30, Pakend VV01, Pakend VV02, Pakend VV03, Pakend VV09.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde 12.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli lisa – CD plaat, 10.10.2018 jälitustoimingi protokolli lisa – CD plaat ja 02.05.2018 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisa – CD plaat. Menetluskulud. Arvata Eduard Peretokiniga seotud kriminaalmenetluse menetluskuludeks:

§ 175

lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasud summas 5327 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 297,36 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1350 eurot.

Kokku on menetluskulude summaks 6974,36 eurot. Seoses Eduard Peretokini osalise õigeksmõistmisega määrab kohus jätta menetluskulud 3059 euro ulatuses (ekspertiisiakti nr 16E-AN1136 maksumus 840 eurot, ekspertiisiakti nr 16E-AN1003 maksumus 959 eurot ja ekspertiisiakti nr 16E-AN1003 maksumus 1260 eurot)

§ 181lg 1 alusel riigi kanda. 3

(23)1-18-8218

§ 180

lg 1 alusel kohustada Eduard Peretokinit hüvitama riigi menetluskulude nõue 3915,36 eurot (sundraha, määratud kaitsja tasu ja ekspertiisiakti nr 18E-AN0635 maksumus 84 eurot, ekspertiisiakti nr 18E-AN0562 maksumus 840 eurot ja ekspertiisiakti nr 18E-AN0561 maksumus ½ ulatuses summas 1344). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700017330. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Aigar Kukelt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna:

§ 175

lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasud summas (ekspertiisiakti nr 18E-AN0561 maksumus ½ ulatuses) 1344 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 1470 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1350 eurot.

Kokku on Aigar Kuke poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summaks 4164 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700017356. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 18.04.2019.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Eduard Peretokinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 14.11.2012 otsusega nr 1-12-8269 mõistetud süüdi karistusseadustiku
  2. peatükis
  3. jaos sätestatud kuriteo 4

(23)1-18-8218 toimepanemises, jätkas alates 2016.a aprillikuust kuni 24.04.2018 Tallinnas ebaseaduslikult suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevate narkootiliste ainete käitlemist. Nimelt omandas Eduard Peretokin ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini müümiseks 50-100 grammiste pakkide kaupa V. T, D. U ja A. R käest, misjärel ta pakendas omandatud narkootilise aine edasimüümise eesmärgil väiksemateks, so 10-grammisteks pakkideks ning müüs aine hinnaga 8,00-10,00 eurot/gramm, makstes ise A. Rle otse või V. T ja D. U vahendusel aine eest 6,00 EUR/gramm. Samuti omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne 27.09.2016 ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o 62,81 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles metamfetamiini 7,944 grammi), 0,70 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini 0,14 grammi); 21,79 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles gammahüdroksüvõihapet 8,5 grammi) ja 14,03 grammi gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, milliseid narkootilisi aineid hoidis ta oma elukohas aadressil X 5a-12 Tallinn kuni 27.09.2016, mil Eduard Peretokin andis korteris teostatud läbiotsimise käigus eelnimetatud narkootilised ained vabatahtlikult politseiametnikele üle. Samuti omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne 24.10.2016 ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o 162,62 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles metamfetamiini 24,44 grammi), samuti 0,97 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini 0,0093 grammi ja metamfetamiini 0,12 grammi), samuti 2,89 grammi amfetamiini sisaldavat pastat (milles amfetamiini 0,55 grammi), samuti 3,72 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid ecstasy tablette (9tk) (milles metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,72 grammi), milliseid narkootilisi aineid hoidis ta kuni enda kinnipidamiseni nii enda valduses kui ka elukohas Tallinnas X 5a-12, kust need 24.10.2016 politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Samuti omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 22.12.2016 ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, so 2,64 grammi metamfetamiini ja amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 0,20 grammi metamfetamiini ja 0,056 grammi amfetamiini); 0,32 grammi alfa-pürrolidinoisoheksanofenooni (alfa-PiHP, α- PiHP) sisaldavat pulbrit ja 14,39 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 1,85 grammi metamfetamiini), mida hoidis enda valduses kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 22.12.2016 ning 9,71 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), 32,13 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles gammahüdroksüvõihapet (GHB) 10,6 grammi), 0,39 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldav tablett (1tk), (milles metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,22 grammi), 0,66 grammi 4-metüül-alfa-pürrolidinopropiofenooni (4-MePPP, MPPP) sisaldavat pulbrit, 0,56 grammi alfa-metüültrüptamiini (AMT, αMT) sisaldavaid tablette (2 tk), 471,2 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles gammahüdroksüvõihapet (GHB) 155,7 grammi), 0,69 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), 2,96 grammi gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, 1,36 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat vedelikku ning 0,27 grammi metamfetamiini sisaldavat vedelikku, milliseid narkootilisi aineid hoidis ta oma elukohas Tallinnas X 5a-12 kuni 22.12.2016, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Samuti tema ajavahemikul 23.04.2018 kell 23.40 kuni 24.04.2018 kell 00.44 täpselt tuvastamata ajal andis A. F üle 39,44 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 2,84 grammi amfetamiini) ning vähemalt 26,01 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles 11,2 grammi GHB-d). Samuti omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 24.04.2018 ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o 61,71 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (milles 28,69 grammi kokaiini), 170,5 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 42,4 5
(23)1-18-8218 grammi metamfetamiini), 509,86 amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 55,5045 grammi amfetamiini), 195,62 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles 90,7 grammi GHB-d), 9,65 grammi kanepit (THC sisaldus on 8,5%), milliseid narkootilisi aineid hoidis ta oma valduses olevas korteris Tallinnas X tn 6-19 kuni 24.04.2018 kell 18.30, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Samuti omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 24.04.2018 ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o 45 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti (milles kokku 5,24 grammi MDMAd), 179,98 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 14,58 grammi amfetamiini), 12,22 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 1,26 grammi amfetamiini ja 0,22 grammi metamfetamiini), 5,61 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (milles 2,59 grammi kokaiini), 18,4 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, (milles 3,3 grammi metamfetamiini), 0,25 grammi kanepit (THC sisaldusega 15%), milliseid narkootilisi aineid hoidis ta oma koos Aigar Kukega oma elukohas olevas korteris Tallinnas X tn 6-19 kuni 24.04.2018 kell 18.30, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Samuti omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 24.04.2018 ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o 65,98 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 9,698 grammi amfetamiini), 1,84 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (milles 1,04 grammi kokaiini), milliseid narkootilisi aineid hoidis ta oma elukohas Tallinn, X 5a-12 kuni 24.04.2018 kell 21.10, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Narkootilised ained amfetamiin, metamfetamiin, gammahüdroksüvõihape (GHB), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), alfa-metüültrüptamiin (AMT) ja kanep (marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin II nimekirja, gammabutürolaktoon (GBL) V nimekirja ning alfapürrolidinoisoheksanofenoon (alfa- PiHP, α-PiHP) ja 4-metüül-alfa-pürrolidinopropiofenooni (4MePPP, MPPP) kuuluvad VI nimekirja katinoonide rühma. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eduard Peretokinil puudus narkootiliste ainete käitlemiseks selleks õigustav luba. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist, 0,3 grammist metamfetamiinist, 1,4 grammist MDMA-st, 16 grammist GHB-st, 16 grammist GBL-st, 7,5 grammist kanepist, 0,65 grammist kokaiinist. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Eduard Peretokinil teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Eduard Peretokini käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Eduard Peretokin isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Aigar Kukke süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 14.11.2012 otsusega nr 1-12-8269 mõistetud süüdi karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises, valdas 24.04.2018 aadressil Tallinn, X tn 6-19 koos Eduard Peretokiniga ühiselt narkootilisi aineid s.o 45 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti (milles kokku 5,24 grammi MDMA-d), 179,98 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 14,58 grammi 6
(23)1-18-8218 amfetamiini), 12,22 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 1,26 grammi amfetamiini ja 0,22 grammi metamfetamiini), 5,61 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (milles 2,59 grammi kokaiini), 18,4 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, (milles 3,3 grammi metamfetamiini), 0,25 grammi kanepit (THC sisaldusega 15%), mil need politseiametnike poolt 24.04.2018 kell 18.30 läbiotsimise käigus ära võeti. Narkootilised ained amfetamiin, metamfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja kanep (marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning kokaiin II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Aigar Kukel puudus narkootiliste ainete käitlemiseks selleks õigustav luba. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist, 0,3 grammist metamfetamiinist, 1,4 grammist MDMA-st, 7,5 grammist kanepist ja 0,65 grammist kokaiinist. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Aigar Kukel teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Aigar Kukel käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Aigar Kukk isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Eduard Peretokin tunnistab end süüdi osaliselt narkootilise aine valdamises ja müümises ning A. F üle andmises. Süüdistatav eitab narkootilise aine valdamist X tn korteris Tallinnas koos Aigar Kukega ja kinnitab, et ainult tema üksi valdas seda ainet. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Aigar Kukk eitab kuriteo toimepanemist ning annab sisuliselt ütlusi, et uputas narkootilisi aineid WC potti, kuna ei soovinud nendega mingisugustki kokkupuudet omada, mitte põhjusel, et ta oleks aineid X tn Tallinna korteris koos Eduard Peretokiniga vallanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Prokurör leiab, et süüdistatavate süü on kuritegude puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Eduard Peretokini ja Aigar Kuke süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht
  3. Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et Eduard Peretokin tuleb süüdistuses esitatud kolme 2016.a toimepandud kuriteoepisoodi osas (so episoodid, milles Eduard Peretokin peeti kinni 27.09.2016, 24.10.2016 ja 22.12.2016) õigeks mõista. Õigeksmõistmise aluseks on kaitsja poolt esitatud Riigiprokuratuuri määrus Eduard Peretokini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise kohta kuupäevast 29.09.2017 (määrus kd 3 tl 70-74). Kuna prokurör on esitanud süüdistuskõnes ka vastuväited nimetatud määruse vastuvõtmise kohta kohtu 7
(23)1-18-8218 poolt, selgitab kohus selles osas, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-119-09 üheselt märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei sisalda piirangut, mis keelaks esitada kohtumenetluse poolel kohtuliku arutamise käigus täiendava tõendi. Tõendi hilisem vastuvõtmine on kohtu diskretsioon. Küll sätestab

§ 2861

lg 1 üldpõhimõttena üheselt, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kuna tõend omas tähtust Ne bis in idem põhimõtte kontrollimisel Eduard Peretokini suhtes kohtumenetluses, oli tõend kohtu hinnangul oluline ja sellise tähtsusega, mille vastu võtmata jätmiseks oleks kohtul pidanud olema eriti kaalukad argumendid (arvestades, et põhiseaduse § 23 kohaselt on teistkordne kohtu alla andmise ja karistamise keeld sätestatud põhiõigusena). Vastavaid argumente kohtu hinnangul ei esinenud, vaatamata kaitsja napisõnalistele põhjendustele tõendi hilisema esitamise kohta (kokkuvõtlikult, et kaitsja eeldas, et kriminaalasi laheneb kokkuleppemenetluses ning kaitsjal oli vähe aega toimikutega tutvumiseks, vt kohtuistungi protokoll kd 3 tl 118). Igal juhul peab menetluse teisel poolel (ehk antud juhul prokuröril) olema piisav võimalus esitada tõendile omapooled seisukohad ja vastuväited. Selline võimalus on prokuröril olnud. Prokurör leiab, et kaitsja tahab tõendiga näidata, et Eduard Peretokin on olnu koostööaldis, teinud uurimisasutustega koostööd. Prokurör esitas kaitsja tõendite peale ka omakorda dokumentaalse tõendi – Harju Maakohtu kohtuistungi protokolli (kd 3 tl 77-89). Kõrvutades Riigiprokuratuuri määruses Eduard Peretokinile etteheidetavate kuriteoepisoodide kirjeldust käesolevas süüdistuses (kd 1 tl 12-13) Eduard Peretokinile esitatud süüdistuse kolme esimese episoodiga, nähtub, et vastavate tegude kirjeldused kattuvad pea täielikult. Samad on Eduard Peretokini kinnipidamise kuupäevad (kinnipidamise protokollid toimikus vastavalt kd 2 tl 73-77, kd 2 tl 53-54, kd 2 tl 121-125), samad on ainete kogused, millised Eduard Peretokini juurest või tema elukoha läbiotsimistel tema valdusest leiti (narkootiliste ainete kogused on tuvastatud ekspertiisiaktidega kd 2 tl 85-90; kd 2 tl 55-59; kd 2 tl 129-134). Tõdeda tuleb, et iseenesest vaidlust ei ole selles, et Eduard Peretokin omandas ja valdas edasimüümise eesmärgil 27.09.2016, 24.10.2016 ja 22.12.2016 kuriteoepisoodides, st enne vastavatel kuupäevadel tema kinnipidamist, süüdistuses näidatud narkootilisi aineid. Vastavad asjaolud on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, selles osas süü omaksvõtuga (ütlused protokoll kd 3 tl 104 jj), samuti ka kohtus uuritud teiste suuliste ja kirjalike tõenditega, nagu: - E. Peretokini 27.09.2016 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 73-77) ja 27.09.2016 tema elukoha aadressil X tn 5a-12, Tallinn läbiotsimisprotokoll (kd 2 tl 78-84), milliste menetlustoimingute käigus leiti E. Peretokini valdusest suures koguses narkootilisi aineid, s.o 62,81 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles metamfetamiini 7,944 grammi), 0,70 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini 0,14 grammi); 21,79 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles gammahüdroksüvõihapet 8,5 grammi) ja 14,03 grammi gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku. Sündmuskohalt leitud esemeid on vaadeldud (protokoll kd 2 tl 91-94, 108-109). Ainete kogused on tuvastatud ekspertiisiga (määrus ja ekspertiisiakt kd 2 tl 85-90). 27.09.2016 kinnipidamisega seotult on E. Peretokin selgitanud (kd 3 tl 107-108), et 2016.a suvel sai A. Rlt narkootilist ainet amfetamiini. Aine üleandmine toimus kas käest kätte või läbi peidikute. Selle asjaga olid seotud veel D. U ja V. T. E. Peretokin sai narkootilisi saineid ka A. I käest; - E. Peretokini 24.10.2016 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 53-54) ja 24.10.2016 tema elukoha aadressil X tn 5a-12, Tallinn läbiotsimisprotokoll (kd 2 tl 47-52), milliste menetlustoimingute käigus leiti E. Peretokini valdusest suures koguses narkootilisi aineid, s.o 162,62 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles metamfetamiini 24,44 grammi), samuti 0,97 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini 0,0093 grammi ja metamfetamiini 0,12 grammi), samuti 2,89 grammi amfetamiini sisaldavat pastat (milles amfetamiini 0,55 grammi), samuti 3,72 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid ecstasy tablette (9tk) (milles metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,72 grammi). 8

(23)1-18-8218 Aadressilt X tn 5a-12, Tallinn leitud esemeid on vaadeldud (protokollid kd 2 tl 60-68). Ainete kogused on tuvastatud ekspertiisiga (määrus ja ekspertiisiakt kd 2 tl 55-59); - E. Peretokini 22.12.2016 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 121-125), sündmuskoha vaatlusprotokoll ja ettekanded (kd 2 tl 118-120), tunnistaja A. N ütlused kinnipidamise asjaolude kohta (kd 3 tl 94-96) ja 22.12.2016 E. Peretokini elukoha aadressil X tn 5a-12, Tallinn läbiotsimisprotokoll (kd 2 tl 47-52), milliste menetlustoimingute käigus leiti E. Peretokini valdusest suures koguses narkootilisi aineid, s.o 2,64 grammi metamfetamiini ja amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 0,20 grammi metamfetamiini ja 0,056 grammi amfetamiini); 0,32 grammi alfapürrolidinoisoheksanofenooni (alfa-PiHP, α- PiHP) sisaldavat pulbrit ja 14,39 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 1,85 grammi metamfetamiini), mida hoidis enda valduses kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 22.12.2016 ning 9,71 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), 32,13 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles gammahüdroksüvõihapet (GHB) 10,6 grammi), 0,39 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldav tablett (1tk), (milles metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,22 grammi), 0,66 grammi 4-metüül-alfa-pürrolidinopropiofenooni (4-MePPP, MPPP) sisaldavat pulbrit, 0,56 grammi alfa-metüültrüptamiini (AMT, αMT) sisaldavaid tablette (2 tk), 471,2 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles gammahüdroksüvõihapet (GHB) 155,7 grammi), 0,69 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), 2,96 grammi gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, 1,36 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat vedelikku ning 0,27 grammi metamfetamiini sisaldavat vedelikku. Sündmuskohalt leitud esemeid on vaadeldud (protokoll kd 2 tl 135-139). Ainete kogused on tuvastatud ekspertiisiga (määrus ja ekspertiisiakt kd 2 tl 129-134). Riigikohus ütleb lahendis nr 3-1-1-41-08 p 12, et kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks saab

§ 199

lg 1 p 5 kohaselt olla tühistamata prokuratuuri koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Ehk kui Riigiprokuratuur ei ole

§ 205

lg 2 kohaselt oma määrusega lõpetatud kriminaalmenetluses menetlust uuendanud, esineb vastavates episoodides lõplik lahend absoluutse menetlustakistusena.

§ 274

lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab kohtuistungil

§ 199

lg 2-6 sätestatud kriminaalmenetlust välistava aluse, tuleb teha süüdistatava suhtes õigeksmõistev kohtuotsus.

§ 199

lg 1 p 5 kohaselt on menetlust välistavaks asjaoluks samas süüdistuses isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku § 200 sätestatud tingimustel, so prokuratuuri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Märkima peab, et Ne bis in idem põhimõte ei oleks takistanud Riigiprokuratuuril Eduard Peretokini suhtes menetlust uuendamast, kuid praegusel juhul kohtuasja materjalide hulgas menetluse uuendamist kinnitavat määrust ei ole. Vastavale asjaolule on viidanud ka kaitsja kaitsekõne teesides (kd 3 tl 128). Kusjuures

§ 205

lg 2 annab Riigiprokuratuurile võimaluse menetluse uuendada, mitte ei pane sättes toodud aluste esinemisel Riigiprokuratuurile vastavat kohustust. Asja menetlev prokurör on kohtuistungil selgitanud, et Eduard Peretokin andis eeluurimisel väärtuslikke ütlusi, kuid ei õigustanud õiguskaitseorganite poolt talle pandud lootusi, keeldudes Harju Maakohtu narkoprotsessil ütlusi andmast. Ütlustest keeldumine on kohtuistungi protokolliga ka tõendatud. See oleks justkui piisav alus menetluse jätkamiseks vanast kohast. Üksnes Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri menetluskorraldusest Riigiprokuratuuri menetluse lõpetamise määruse eiramiseks ei piisa,

§ 205

lg 2 kohaselt oleks esitada tulnud Riigiprokuratuuri poolt isiku suhtes tehtud menetluse uuendamise määrus. Sama süüdistuse kohtusse esitamine iseenesest lõpetatud menetlust ei uuenda. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul.

§ 60

lg 2 kohaselt saab lugeda mingi tõendamisesemesse kuuluva asjaolu tõendatuks ning sellele kohtuotsuses tugineda üldjuhul vaid kohtumenetluse poolte tegevusele (tõendamisele) 9

(23)1-18-8218 tuginevalt (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-91-07, p 6.4). Seega puudub toimikus kajastuvate andmete põhjal kohtul võimalus teha Eduard Peretokini suhtes konkreetsete kuriteoepisoodide osas teistsugune otsus. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus Eduard Peretokini KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi 27.09.2016, 24.10.2016 ja 22.12.2016 kuriteoepisoodides õigeks.
  1. Ülejäänud süüdistuse osas leiab kohus, et süüdistatavate süü antud kuritegudes on kohtus tõendamist leidnud ja Eduard Peretokin on andnud A. F üle narkootiliste ainetena 39,44 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja vähemalt 26,01 grammi gammahüdroksüvõihapet ning vallanud tema valduses olevates korterites aadressidel Tallinnas X tn 6-19 ja Tallinnas X 5a-12 erinevaid narkootilisi ained, sh Tallinnas X tn 6-19 koos Aigar Kukega. Sellega on süüdistatavad pannud toime grupis ning isikutena, kes on varem toime pannud KarS
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud kuriteo, narkootilise aine suures koguses käitlemise KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et Eduard Peretokin isikuna, kes on Harju Maakohtu 14.11.2012 otsusega nr 1-12-8269 mõistetud süüdi karistusseadustiku
  4. peatükis
  5. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises, jätkas kuni 24.04.2018 Tallinnas ebaseaduslikult suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevate narkootiliste ainete käitlemist. Samuti ei ole vaidlust selles, et ta 24.04.2018 ebaseaduslikult valdas enda juures ja oma elukohas aadressil Tallinn, X 5a-12, ning 24.04.2018 ka Tallinnas, X tn 6-19, suures koguses erinevaid narkootilisi aineid. Samuti ei ole vaidlust selles, et ta 23.04.2018 kell 23.40 kuni 24.04.2018 kell 00.44 täpselt tuvastamata ajal andis A. F üle 39,44 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 2,84 grammi amfetamiini) ning vähemalt 26,01 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles 11,2 grammi GHB-d). Eeltoodud kuriteod on tõendatud eelkõige Eduard Peretokini poolt süü tunnistamisega. Kohtuistungil süüdistatav E. Peretokin ei eitanud (protokoll kd 3 tl 104 jj), et ta peeti politsei poolt narkootikumide käitlemises kahtlustatavana kinni 27.09.2016, 24.10.2016 ja 22.12.
  6. Viimase 22.12.2016 kinnipidamise järgselt võeti ta vahi alla ning peeti kinni 1,5 kuud. Vabanemise järgselt teatud aja möödudes hakkas E. Peretokin uuesti narkootikume tarvitama ja narkootikumidega tegelema, sest tekkis vajadus raha saada (süüdistatava ütlused kd 3 tl 105). 24.04.2018 kinnipidamise järgselt andis E. Peretokin politseile välja X 6 aadressil tema valduses ja X 5a aadressil (E. Peretokini sõnul on tegemist süüdistatava emale kuuluva korteriga. X tn korterit üüris, sest ei soovinud ema korteris narkootikumidega tegeleda) tema valduses olnud narkootilised ained. E. Peretokin selgitab, et X tn korteris olevaid narkootilisi aineid valdas tema üksinda, mitte Aigar Kukega koos. Aigar Kukke tunneb küll kaua ning pakkus talle X tn üksnes öömaja, et A. Kukk ei peaks seoses tööülesannete täitmisega Tallinnas korterit üürima. Narkootikumidest ja E. Peretokini tegevusest narkootikumidega ei teadnud A. Kukk midagi. E. Peretokin kinnitab kohtuistungil süüdistuses nimetatud narkootiliste ainete üle andmist A.F. Seega on süüdistuses näidatud narkootiliste ainete omandamine ja valdamine ainete edasi müümise eesmärgil süüdistatava E. Peretokini poolt on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, selles osas süü omaksvõtuga, samuti ka teiste kohtus uuritud suuliste ja kirjalike tõenditega, nagu: - A.F 24.04.2018 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1 tl 100-103) ja 24.04.2018 sõiduauto Toyota reg märk x läbiotsimisprotokoll (kd 1 tl 83-90), milliste menetlustoimingute käigus leiti Alma jogurti pudel, kus sees läbipaistev vedelik, süstal, milles vedelik ja minigrip kilekott, milles pulbriline aine (asitõendi vaatlusprotokoll kd 1 tl 104-105). Seega menetlustoimingute käigus leiti A.F valdusest suures koguses narkootilisi aineid, millised süüdistatava E. Peretokini kinnitusel andis A.F tema (A.F on kohtuistungil kinnitanud, et võttis ained E. Peretokini käest, ainete eest tasumise 10
(23)1-18-8218 pidid A.F ja E. Peretokin hiljem klaarima, protokoll kd 3 tl 100), täpsemalt 39,44 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 2,84 grammi amfetamiini) ning vähemalt 26,01 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles 11,2 grammi GHB-d). Narkootiliste ainete üleandmine kajastatud jälitustoimingu protokollis (kd 2, tl 140-146). Ainete kogused on tuvastatud ekspertiisidega (määrused ja ekspertiisiaktid kd 1 tl 106-116); - E. Peretokini 24.04.2018 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1 tl 167-168) ja 24.04.2018 aadressil X tn 5a-12, Tallinn läbiotsimisprotokoll (kd 1 tl 125-129), milliste menetlustoimingute käigus leiti E. Peretokini valdusest suures koguses narkootilisi aineid, s.o 65,98 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 9,698 grammi amfetamiini), 1,84 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (milles 1,04 grammi kokaiini). Ainete kogused on tuvastatud ekspertiisiga (määrus ja ekspertiisiakt kd 1 tl 171-176); - 24.04.2018 Eduard Peretokini valduses oleva üürikorteri aadressil X 130-154, Tallinn läbiotsimisprotokoll (kd 2 tl 130-154), millise menetlustoimingu käigus leiti E. Peretokini valdusest suures koguses narkootilisi aineid, s.o 61,71 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (milles 28,69 grammi kokaiini), 170,5 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 42,4 grammi metamfetamiini), 509,86 amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles 55,5045 grammi amfetamiini), 195,62 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku (milles 90,7 grammi GHBd), 9,65 grammi kanepit (THC sisaldus on 8,5%). Sündmuskohalt leitud ja väljaantud esemeid on vaadeldud (protokollid kd 1 tl 155-163). Ainete kogused on tuvastatud ekspertiisidega (määrused ja ekspertiisiakt kd 1 tl 177-189); - Aigar Kuke 24.04.2018 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1 tl 169-170) ja asitõendi vaatlusprotokoll koos CD plaadiga (salvestis Tallinn, X 6-19 A. Kuke kinnipidamisega K-Komando poolt) ja 24.04.2018 Eduard Peretokini valduses oleva üürikorteri aadressil X 130-154, Tallinn läbiotsimisprotokoll (kd 2 tl 130-154), milliste menetlustoimingute käigus leiti Aigar Kuke ja E. Peretokini valdusest suures koguses narkootilisi aineid, s.o 162,62 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles metamfetamiini 24,44 grammi), samuti 0,97 grammi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini 0,0093 grammi ja metamfetamiini 0,12 grammi), samuti 2,89 grammi amfetamiini sisaldavat pastat (milles amfetamiini 0,55 grammi), samuti 3,72 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid ecstasy tablette (9tk) (milles metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,72 grammi). Ainete kogused on tuvastatud ekspertiisidega (määrused ja ekspertiisiakt kd 2 tl 177-189). Puudub vaidlus ka selles, et narkootilised ained amfetamiin, metamfetamiin, gammahüdroksüvõihape (GHB), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), kanep (marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin II nimekirja. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistataval Eduard Peretokinil puudus eelnimetatud ainete käitlemiseks luba ehk ta rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja tegemist on ebaseadusliku käitlemisega. Siinjuures tuleb märkida, et Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-121-06 asuti seisukohale, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest nr 16-6/1236-2, 13.05.2016 (kd 2 tl 1-4) nähtub, et keskmiselt kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist, 0,3 grammist metamfetamiinist, 1,4 grammist MDMA-st, 16 grammist GHB-st , 7,5 grammist kanepist, 0,65 grammist kokaiinist. Seega Eduard Peretokini poolt käideldud narkootiliste ainete kogused vastavad suuretele kogustele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootiliste ainete käitlemine tema poolt kogustes, millistest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele 11
(23)1-18-8218 inimesele, narkojoobe saanuks kokku kõikide ainete puhul kokku enam kui 2782 inimest (amfetamiini kogus 2,84 + 9,698 + 55,5045 + 15,84= 83,8825 / 0,13 = 645 inimest; GHB kogus 11,2 + 90,7= 101,9 / 1,6 = 63 inimest; kokaiini kogus 1,04 + 28,69 + 2,59 = 32,32 / 0,065 = 497 inimest; metamfetamiin 42,4 + 3,03 + 0,22 = 45,65 / 0,03 = 1521 inimest; kanep 9,65 + 0,25 = 10,2 / 0,75 = 13 inimest; MDMA 0,82 + 5,24 = 6,06 / 0,14 = 43 inimest). Süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p 3 ja sinna kuulub ka aine omandamine, valdamine ja narkootiliste ainete edasimüümine. Kuna Eduard Peretokinil on kehtiv karistus narkootikumidega seotud kuriteo eest, siis on tema tegu kvalifitseeritav ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi – Eduard Peretokini näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud KarS
  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, s.o narkokuriteo (otsus kd 2 tl 58). Kohus nõustub prokuröriga tahtluse vormi küsimuses, süüdistatav Eduard Peretokin pani antud kuriteod toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Eduard Peretokin pani kuriteo toime kavatsetult, st narkootilise aine omandamine, valdamine ja müük raha teenimiseks oli tema soov ja teadliku käitumise tulemus. Eduard Peretokin oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja kuriteoga ning ta tahtis ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eduard Peretokin on süüvõimeline isik. Seega Eduard Peretokin isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  3. peatüki
  4. jaos sätestatud kuriteo, so tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo.
  5. Et anda hinnang Eduard Peretokini poolt KarS § 184 lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kohta, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kohta grupis, tuleb analüüsida edasiselt Aigar Kuke süüdistust, et saada vastus A. Kuke ja E. Peretokini poolt narkootilise aine ühisele valdamisele. Vaidlust ei ole selles, et Eduard Peretokin valdas Tallinnas X 6-19 WC-st leitud narkootilisi aineid, s.h Aigar Kuke poolt WC-potti visatud aineid. Seda on Eduard Peretokin ise tunnistanud kohtuistungil (protokoll kd 3 tl 105). Lisaks kinnitab seda ka asjaolu, et E. Peretokini kasutuses olevast X tn korterist leiti ka mujalt erinevaid narkootilisi aineid. Küll puuduvad kohtutoimikus tõendid, et seostada Aigar Kukke teiste X tn korteri ruumidest leitud narkootiliste ainetega. 24.04.2018 läbiotsimise protokollis (kd 1 tl 130-154) on fikseeritud Tallinn, X 6-19 korteri läbiotsimise käik (p 6). Protokollist nähtub, et uks avati K-komando liikmete poolt võtmega, mis leiti 24.04.2018 teostatud sõiduki Saab (registreerimismärk X) läbiotsimisel (läbiotsimisprotokoll kd 1 tl 117-124). Järgnevalt on märgitud, et politsei poolt korteri välisuksest sisenemise hetkel oli Aigar Kukk korteri WC-s asetamas erinevaid kilekotte WC-potti ning samal ajal WC-potis vett peale laskmas. Protokollis on märgitud, et Aigar Kukk peeti kahtlustatavana kinni (kinnipidamisprotokoll kd 1 tl 169-170) ning WC-potist võeti K-komando liikmete poolt välja kõik esemed, mis olid WCpotis ning need jäeti WC- poti ette põrandale maha. Protokolli juures olevatest fototabelitest fotodel nr 9 ja 10 on näha WC-potist välja võetud pakendid (kd 1 tl 141). Fotodelt on näha, et pakendid on märjad, pakenditel on veepiisad. Visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik tuvastada, mida pakendid sisaldavad. Nimelt on näha, et üks kilepakend sisaldab omakorda valget pakendit, millest läbi ei näe, teise pakendi sees on roosavärvi pakendeid, mille sisu ei ole välisel vaatlusel võimalik tuvastada. WC-potist leitud pakendid pakendati eraldi pakendisse nr EPK
  6. Samuti leiti WC poti eest seljakott, milles minigrip kilekott valkja pulbrilise ainega, mis pakendati pakendisse EPK7 (foto nr 12 kotist ja minigrip kilekotist kd 1 tl 142). WC-s asuva kraanikausi servalt leiti minigrip kilekott punakat värvi pulbrilise ainega. Pakendatud pakendisse EPK8 (foto nr 11 kd 1 tl 142). WC-poti 12
(23)1-18-8218 kõrvalt leiti ääre pealt minigrip kilekott rohekat värvi taimeosadega. Pakendatud pakendisse EPK9 (foto nr 13 kd 1 tl 143). 12.07.2018 vaatlusprotokollis on vaadeldud K-komando töötaja kehakaamera salvestist 24.04.2018 läbiotsimisel Tallinn, X 6-19 korterisse sisenemisest ning Aigar Kuke kinnipidamisest (kd 1 tl 164166). Videosalvestisest nähtub, et alates ukse võtmega avamisest on K-komando töötajad kahe sekundiga korteri keskel. Salvestisest nähtub, et korterisse sisenemise hetkel ei ole Aigar Kukke elutubades ega köögis ning WC-uks on suletud. Salvestise 7 sekundil nähtub, kui K-Komando on teinud kontrolli ülejäänud ruumides, sisenetakse WC-sse, kus on Aigar Kukk, kelle selja taga on suletud kaanega WC-pott. Aigar Kukk on palja ülakehaga jalas heledad pikad püksid, mille peal on kinnitatud püksirihm. A. Kukk peeti kinni. 25.04.2018 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 24.04.2018 Tallinn X tn korterist läbiotsimise käigus WC-potist leitud pakendeid (pakend EPK5), protokoll kd 1 tl 155-157. Pakendid kaaluti, fotografeeriti ja tuvastati nende sisu. Ühe pakendi, massiga 333g, sees oli omakorda palju erinevaid pakendeid, mis sisaldasid erinevaid pulbrilisi aineid ja tablette (fotod nr 2 ja 3). Teine pakend kaalus 43g ning selle sees olid erinevad kilepakendid pulbrilise aine jääkidega (foto nr 4). Ekspertiisiakti nr 18E-AN0561 kohaselt sisaldab pakend nr EPK5 erinevaid narkootilisi aineid: -kahes minigrip kilekotis 45 erkrohelist granaadi-kujulist tabletti ja tableti tükk massiga kokku 15,57 g sisaldavad 40% metüleen-dioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides ja tableti tükis sisaldub 5,24 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), -kahes minigrip kilekotis olev roheline taimepuru
(7)massiga kokku 0,14 g on peenestatud kanep (marihuaana), milles aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata tetrahüdrokannabinooli (THC) protsentuaalset sisaldust, -üheksas minigrip kilekotis olev tumeroosa pulber
(8)massiga kokku 4,33 g (kuivatatult) sisaldab 19% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,60 g amfetamiini, -kuues minigrip kilekotis olev pruunikasroosa pulber
(9)massiga kokku 159,8 g (kuivatatult) sisaldab 10% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 11,7 g amfetamiini, -kahes minigrip kilekotis olev punakaspruun pulber
(10)massiga kokku 14,69 g (kuivatatult) sisaldab 20% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 2,16 g amfetamiini, -kahes minigrip kilekotis olev roosakasbeež pulber
(11)massiga kokku 12,22 g (kuivatatult) sisaldab 14% amfetamiinsulfaati ja 2,4% metamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 1,26 g amfetamiini ja 0,22 g metamfetamiini, -minigrip kilekotis olev valge pulber
(12)massiga 1,83 g (kuivatatult) sisaldab 47% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,77 g kokaiini, -kolmes minigrip kilekotis olev valkjas pulber
(13)massiga kokku 16,14 g (kuivatatult) sisaldab 20% metamfe-tamiinsulfaati, pulbris sisaldub 2,43 g metamfetamiini, -minigrip kilekotis olev valkjas pulber
(14)massiga 3,78 g (kuivatatult) sisaldab 54% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,82 g kokaiini, -kahes roosade ainejälgedega
(15), kahes valkjate ainejälgedega
(16)ning viies ainejälgedega
(17)minigrip kilekottides leidub amfetamiini, metamfetamiini ja kokaiini jälgi. Pakend nr EPK7 (WC seljakotis) olev minigrip kileotis olev valkjas pulber massiga 2,26 sisaldab 35% metamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,6 g metamfetamiini. Pakend nr EPK8 (WC kraanikausil) olevas minigrip kilekotis olev roosakaspunane pulber massiga 1,16g sisaldab 14% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,12g amfetamiini. Pakend nr EPK9 (WC poti kõrval) olevas minigrip kilekotis olev roheline taimepuru massiga 0,25g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 15%. 13
(23)1-18-8218 Tunnistaja politseiametnik J.K kinnitas kohtuistungil (protokoll kd 3 tl 96 jj), et tulenevalt ohuhinnangust kasutati läbiotsimisel X tänava korterisse sisenemiseks K-komando abi. K-komando sisenes esimesena, pidas isikud kinni ja võttis olukorra kontrolli alla ja seejärel tulid kohe uurijad. J.K selgitas, et peale K-komandot sisenesid esimesena tema ja kriminaalasja menetlev uurija M.Õ. Nende juurde tuli üks K-komando liige ja ütles, et käeraudadega korteris maas olnud isik Aigar Kukk üritas enne kinnipidamist WC-potist kilekotte alla lasta. K-komando liige oli need potist välja võtnud ja poti ette maha tõstnud. J.K nägi nimetatud märgi kilepakendeid ka ise WC-poti ees maas. Aigar Kukk eitab kohtuistungil antud ütlustes (protokoll kd 3 tl 110 jj) kuriteo toimepanemist. Selgitab, et ööbis Eduard Peretokini juures, kuna käis Tallinnas tööl. Reedeti sõitis nädalavahetuseks Pärnusse. Kinnipidamise ajal oli korteris, kuna arvas, et peab esmaspäeval tööle minema ja sõitis Tallinnasse, kuid see päev ei olnud vajagi minna. Edasi on Aigar Kukk andnud ütlusi, et soovis võtta tarvitamiseks korteris suure toa televiisori kapist enda poolt sinna eelnevalt paberite vahele pandud 2 grammi amfetamiini. Selle olevat ta ostnud varem kinnipidamisele eelnenud reedel Balti jaama turult. Eduard Peretokin ei teadnud konkreetsest ainest midagi. Oma ütluste järgi tegi Aigar Kukk kapi ukse lahti ja nägi suurt kogust narkootikume ning läks paanikasse. Reedel, kui ta oma aine kappi peitis, ei olnud seal muid aineid. A. Kukk jooksis nende pakenditega mööda tuba edasi tagasi ringi ja läks lõpuks WC-sse koos ainega, et aine WC potist alla lasta, sest A. Kukk on eelnevalt karistatud narkootikumide eest ja teab, et see on suur kogus. Ei ole enne nii suurt kogust näinud. See kõik toimus juba enne politsei sisenemise alustamist korterisse (ütlused kd 3 tl 111, 115-116). Kui politsei sisenema hakkas ja ta kuulis karjumist, et politsei tuleb, lasi Aigar Kukk WC potti visatud ainele vee peale. Kohtu hinnangul on Aigar Kuke ütlustes mitmeid ebakõlasid ja eluliselt ebausutavaid väiteid. A. Kukk väidab järgnevalt, et kõik tema isiklikud asjad olid kohvris ja spordikotis, mis asusid tagatoas titevoodis. Samuti väitis ta, et ei ööbinud kogu aeg X tn korteris. Reedel (s.o 20.04) läks ta Pärnusse ja tuli esmaspäevaks tagasi Tallinna. Oma sõnul oli ta enne kinnipidamist korteris viibinud ühe päeva. A. Kuke sõnul oli ta Balti jaama turult ostetud 2g amfetamiini pannud reedel elutoa kappi lehtede vahele. Jääb arusaamtuks, miks pani A. Kukk aine võõrasse kappi olukorras, kus ta muud isiklikud asjad (peale musta pesu, mida A. Kukk möönab, et see võis olla ka pesukorvis, ütlused kd 3 tl 112) olid tema enda kotis, kohvris või tema enda juures. Samuti ei ole usutav, et A. Kukk jätab isiklikuks tarvitamiseks omandatud 2g amfetamiini Tallinna, olukorras, kus ta ise läks nädalavahetuseks Pärnusse. Loogiline on eeldada, et narkootilisi aineid tarvitatakse pigem just puhkeajal, mitte tööpäevadel. Samuti on selline käitumine ebausutav, kuna sellisel viisil aine lehtede vahele peites riskis A. Kukk, et aine võidakse kogemata avastada näiteks E. Peretokini poolt. A. Kukk väitis kohtus, et ka E. Peretokin ööbis selles korteris. Samuti ütles ta, et E. Peretokin ei teadnud sellest 2g ainest midagi ja E. Peretokini ees ei ole ta tarbinud ühtegi asja. A. Kukk ei tahtnud, et E. Peretokin teaks, et ta on narkootikumidega seotud, kuna ta ei tea, kas E. Peretokin oleks tal lasknud muidu korteris ööbida (kd 3 tl 111). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et olukorras, kus A. Kukk ei taha, et E. Peretokin teda amfetamiiniga näeks või seostaks, jätab ta amfetamiini (sisuliselt ainsa isikliku asjana) E. Peretokini korterisse, kust viimane võiks selle väga lihtsalt avastada. Tuleb välja tuua, et väidetava 2g amfetamiini kohta ei ole kriminaalasjas ka ühtegi tõendit peale A. Kuke ütluste. A. Kukk väidab, et see läks WC-potist veega alla. Kohus nõustub prokuröriga, et alust on arvata, et nimetatud kahe grammi amfetamiin jutt on süüdistatava poolt välja mõeldud just selleks, et õigustada kapis suure koguse narkootikumine kogemata avastamist ning WC-potti viskamist. Isegi kui A. Kukk oli suure toa kappi pannud oma aine ja kapi ust avades nägi seal mingeid pakendeid, ei saanud ta kuidagi visuaalselt tuvastada, et antud pakendid sisaldavad narkootikume või on üldse narkootikumidega seotud. Antud pakendeid on vaadeldud ja fotografeeritud nii läbiotsimise kui ka asitõendi vaatluse käigus. Fotodelt on näha, et väliselt ei ole võimalik pakenditest läbi näha. Üks kilepakend sisaldas omakorda valget läbipaistmatut pakendit (asitõendi 14
(23)1-18-8218 vaatlusprotokolli foto nr 2, kd 1 tl 156) ning selle sees oli omakorda palju erinevaid väiksemaid kilepakendeid (minigrip pakendid). Teine kilepakend sisaldas erinevaid tühje kilepakendeid ainejääkidega (asitõendi vaatlusprotokolli foto nr 4, kd 1 tl 157). Kummagi pakendi puhul ei saa välisel vaatlusel tuvastada nende sisu, veel vähem, et need sisaldavad narkootikume. Lisaks oli pakenditel ka väga erinev kaal, üks kaalus 333 grammi ja teine kõigest 43 grammi. Kui A. Kukk pakendite sisuga kursis ei olnud, siis tekib küsimus, miks üritas ta hävitada ka kergemat pakendit, s.o tühje kilekotte. Seega pidi ta hästi teadma, et ka tühjad kotid on narkootikumidega seotud. A. Kukk ütles, et eeldas, et pakendites on narkootikumid (ütlused kd 3 tl 116). Siinkohal jääb arusaamatuks, millele selline eeldus rajanes. Väliselt seda tuvastada ei saanud. Lisaks väitis A. Kukk kohtus ka, et ei teadnud, et E. Peretokin tegeleb narkootikumidega (kd 3 tl 112). Et A. Kukk oli väga hästi teadlik pakendite sisust, kinnitab asjaolu, kui kiiresti ta suutis ained WCpotti toimetada ja vee peale lasta. Nagu ülal pool kirjeldatud, võttis politsei poolt korterisse võtmega sisenemine aega mõned sekundid. Kiiremat sisenemist takistas vaid uksekett (A. Kuke ütlused, et uks oli ka ketiga kinni seestpoolt, kd 3 tl 115). Sisenemisel hüüti „politsei“. Kogu selle ülimalt lühikese ajaraami sees suutis A. Kukk toimetada pakendid WC-sse, ukse sulgeda, visata pakendid WC-potti ning vee peale lasta. Selline kiire tegutsemine viitab selgelt A. Kuke teadlikkusele pakendite sisust ja kuuluvusest. Ei ole usutav, et olles sõbra juures nö külas, üritab A. Kukk võõrast pakendit hävitada, selle sisu teadmata. Fotodel on näha, et kilepakendid (grip-sulguriga) on suletud olekus. Seega on välistatud, et A. Kukk jõudis enne politsei sisenemist pakendite sisuga tutvuda. Selleks ei olnud lihtsalt aega. Samuti ei väida A. Kukk seda ka ise, öeldes üksnes, et läks pakendeid nähes paanikasse. Veelgi vähem usutavam on, et A. Kukk sattus paanikasse aine nägemisest juba enne, kui talle üldse teatavaks sai, et politsei üritab mõne hetke pärast korterisse siseneda. Varasem kokkupuude (A. Kukk on kohtuistungil kinnitanud, et on karistatud varasemalt narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest, (ütlused kd 3 tl 116). Väidetav pakkide kogemata avastamine ja narkootilise ainega kokkupuutumine, ei olnud A. Kuke jaoks eluliselt täiesti uudne kogemus. Üldteada asjaoluna tekitavad uudsed olukorrad paanikat enam, kui olukorrad, millised on inimesele juba tuttavad. Narkootikumide hävitamine A. Kuke poolt ilma teadmiseta, et politsei siseneb korterisse, ei ole eluliselt usutav ka majaduslikus mõttes, st rahaliselt oleks see A. Kukele saanud kaasa tuua vaid kahju. Pelgast hüpoteetilisest hirmust sellise kahju tekitamine A. Kuke poolt endale ja ka sõbrale E. Peretokinile, kes mh lasi A. Kukel heast tahtest enda juures ööbida, usutav ei ole. Lähemalt selgitades sai narkootikumidega kokku puutunud isikuna A. Kukk eeldada, et ainel, mille ta väidetavalt kogemata leidis, on rahaline väärtus. St kui aine oleks kuulunud pelgalt E. Peretokinile ja A. Kukk oleks selle lihtsalt nö igaks juhuks WC-sse uputanud, oleks A. Kukk aine hävitamise näol tekitanud E. Peretokinile kui väidetavale ainsale narkootikumide valdajale X tn korteris kahju, mille hüvitamist E. Peretokin A. Kukelt oleks ilmselt nõudnud. Kergem oleks olnud ainest E. Peretkokiniga rääkida ning selgitada, et kui viimane hoiab korteris (vastavas suurusjärgus, sest väiksemates kogustes narkootilisi aineid leidus korteris mitmel pool nähtavas kohas) narkootikume, ei riski A. Kukk korteris ööbida. Samuti on A. Kukk märkinud, et ostis mõni päev varem Balti jaama turult endale tarvitamiseks väikese koguse narkootikume. Siit omakorda ei ole usutav, et A. Kukk isikuna, kes narkootikume tarvitab ja nende eest ka ise reaalselt raha välja käib, hävitanuks suure koguse ainet ära lihtsalt nö igaks juhuks, et vahelejäämise riski vähendada, samas teades, et mõne aja möödudes peab ta aine tarvitamise soovil ise endale uut ainet ostma. Kohtuistungil kõlanud selgituste põhjal otsis A. Kukk endale ka tööd ja sissetulekut mustalt töötamise näol (A. Kuke enda ütlused kd 3 tl 113, tunnistaja S. K on kohtuistungil selgitanud, et pakkus A. Kukele tööd. Tunnistaja narkootikumidega A. Kukke ei seostanud, sest tööd otsib inimene, kel pole raha. Vt kd 3 tl 41-43). A. Kukk on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 03.07.2018, töötukassast laekuv toetus on laekunud noorema venna arvele (teatis kd 3 tl 63, konto väljavõte kd 3 tl 34-67). OÜ X on esitanud tõendi, et pakub A. Kukele tööd alates maikuust 2019 (kd 3 tl 68). Seega ei saa lugeda kuidagi 15
(23)1-18-8218 eluliselt usutavaks A. Kuke poolt kohtus esitatud versiooni narkootilise aine hävitamise kohta hirmust selle suure koguse ees ja teadmata, et politsei koheselt korterisse sisenema hakkab. X tn korteri läbiotsimisega (protokoll kd 1 tl 130-154) leiti muuhulgas WC/vannitoast, kus A. Kukk kinnipidamisel viibis, kraanikausi äärelt minigrip kilekott punakat värvi pulbrilise aine amfetamiiniga (massiga 1,16g, sisaldas 0,12g amfetamiini) ning WC poti kõrvalt minigripp kilekott kanepiga (massiga 0,25g, THC sisaldus 15%). Samuti leiti WC-poti ees maas olnud seljakotist minigrip kilekott, mille sees oli valkjas pulber metamfetamiiniga (massiga 2,26 grammi, sisaldus 0,6g metamfetamiini), kogused on kindlaks tehtud ekspertiisiaktiga nr 18E-AN0561, pakend EPK 7, 8 ja 9, kd 1 tl 177-
  1. Asjaolu, et A. Kukk elas antud korteris, oli seal olnud ka kinnipidamisele eelnenud päeva ning ta viibis kinnipidamisel WC-s, kus olid tema vahetus läheduses minigrip pakendid narkootikumidega eelpool nimetaud kohtades, kinnitab, et ta oli nende ainete olemasolust teadlik ning valdas korteris tema kohta käivas süüdistuses näidatud narkootilist ainet koos E. Peretokiniga. Seega ei vasta tõele A. Kuke väide, et A. Kukk ja E. Peretokin ei olnud teadlikud teineteise seotusest narkootikumidega. Usutav on, et kuuldes politsei sisenemisest, ei jõudnud A. Kukk nimetatud väiksemaid pakendeid ära visata ja tegeles eelkõige suurte pakendite hävitamisega. Samuti tuvastati läbiotsimisega, et WC põrandal oli kilekott pulbrilise ainega, milline pakendati pakendisse EPK6, läbiotsimisprotokoll kd 1 tl
  2. Välise vaatlusel ei saanud A. Kukk kuidagi vahet teha, millises pakendis on narkootiline aine ja millises ei ole. Kohus usub, et A. Kukk ei üritanud seda pakendit esimesena hävitada, kuna ta teadis, et see ei ole narkootiline aine. Alles ekspertiisi tulemusel on selgunud, et nimetatud pakend ei sisaldanud narkootilisi aineid (ekspertiisiakt kd 1 tl 183). Prokuröri hinnangul oli tegemist tõenäoliselt ballastainega, millega narkootilisi aineid segati (vt süüdistuskõne kd 3 tl 122). A. Kuke käitumine kinnitab, et ta oli väga hästi teadlik mõlema pakendi sisust, millised ta WC potti asetas, mistõttu soovis ta need esimesel võimalusel kiiresti politsei sisenemisel korterisse esmajärjekorras hävitada. Seega tuleb tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, et A. Kuke ütlused on vastuolulised ning ei ole eluliselt usutavad, mistõttu arvab kohus need tervikuna tõendite kogumist välja. Kohtu hinnangul ei saa ka E. Peretokini ütlusi seoses A. Kuke poolt narkootikumide ühise valdamisega ülaltoodud põhjendustel pidada usaldusväärseks ja sellest tulenevalt ei saa neidki tõendina arvestada. E. Peretokin ütles kohtus, et narkootikumidest ja tema tegevusest narkootikumidega ei teadnud A. Kukk midagi (ütlused kd 3 tl 105). Antud ütlus ei ole usutav ja ei riimu kogutud tõenditega. Nagu eelnevalt välja toodud, leiti läbiotsimisega korterist erinevatest avalikult nähtavatest kohtadest (WC kraanikausi servalt, WC poti kõrvalt) erinevaid narkootilisi aineid (amfetamiin, kanep). Samuti oli korteris erinevates kergesti leitavates kohtades erinevaid narkootilisi aineid pulbritena ja tablettidena, samuti rohkelt erinevaid esemeid, mis selgelt viitavad narkootikumide käitlemisele (süstlad, minigrip kilekotid, digitaalsed kaalud - 3 tk). Lisaks oli köögi laual nähtaval kohal süstal ja pudel GHB-ga (vt läbiotsimisprotokoll kd 1 tl 130-154). Ka on E. Peretokin kohtuistungil selgitanud, et X tn korteri üüriski ta selleks, et ei peaks narkootikumide käitlemiseks kasutama oma emale kuuluvat korterit aadressil X tn Tallinn. Kui E. Peretokin oleks soovinud varjata oma narkootikumidega seotud tegevust A. Kuke eest, oleks ta A. Kukke pidanud ka majutama X tn korteris, mitte X tn korteris Tallinnas. Seega püüab E. Peretokin läbi enda ütluste üksnes vabastada A. Kukke vastutusest narkokuriteo eest. Eeltooduga on ühemõtteliselt kinnitust leidnud, et E. Petokin on andnud ütlusi, millised on vastuolulised ja ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega osas, mis puudutab tema ja Aigar Kuke narkootilise aine ühist valdamist Tallinnas X tn korteris. Narkootilised ained amfetamiin, metamfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja kanep (marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse 16
(23)1-18-8218 (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning kokaiin II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Aigar Kukel puudus narkootiliste ainete käitlemiseks selleks õigustav luba. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammis amfetamiinist; 0,3 grammist metamfetamiinist; 1,4 grammist MDMA-st; 7,5 grammist kanepist või 0,65 grammist kokaiinist. Riigikohtu lahendis nr 31-1-121-06 asuti seisukohale, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et Aigar Kukk üritas hävitada narkootikume kui asitõendeid, kui viskas WC-potti kilepakendid, millest ühes olid erinevad narkootikumid ja teises narkootilise aine jäägid. Samuti leidis tuvastamist, et WC/vannitoas, kus A. Kukk viibis, oli kraanikausi serval amfetamiin, WC poti kõrval kanep ja tema jalge juures kotis oli metamfetamiin. Seega oli Aigar Kuke valduses tõendite ja ekspertarvamuse kohaselt puhta ainena kokku amfetamiini 15,84g, metamfetamiini 3,52g, 2,59g kokaiini, MDMA-d 5,24g ning kanepit 0,25g. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest nr 16-6/1236-2, 13.05.2016 (kd 2 tl 1-4) nähtub, et keskmiselt kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist, 0,3 grammist metamfetamiinist, 1,4 grammist MDMA-st, 16 grammist GHB-st , 7,5 grammist kanepist, 0,65 grammist kokaiinist. Seega Aigar Kuke poolt käideldud narkootiliste ainete kogused vastavad suuretele kogustele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootiliste ainete käitlemise kogused, millistest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (narkojoobe saanuks kokku kõikide ainete puhul kokku enam kui 305 inimest (amfetamiini kogus 15,84 / 0,13 = 121 inimest; kokaiini kogus 2,59 / 0,065 = 39 inimest; metamfetamiin 3,03 + 0,22 = 3,25 / 0,03 = 108 inimest; MDMA 5,24 / 0,14 = 37 inimest). A. Kuke poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks keskmiselt ligikaudu 305 isikut). Kohtule esitatud tõendid annavad kogumis alust järeldada, et Aigar Kuke käitumine oli suunatud E. Peretokiniga narkootilise aine ühisele valdamisele, vaatamata asjaolule, et A. Kukele ei ole esitatud süüdistust narkootilise aine omandamises. E. Peretokin kinnitab seost narkootilise ainega mh enda ütlustes, Aigar Kukk aga ajalis-ruumilise lähedusega narkootilistele ainetele ning tema tegevusega politsei korterisse sisenemisel (kiire narkootiliste ainete hävitama asumine). Aigar Kukk elas ja ööbis Tallinn X 6-19 E. Peretokini valduses olevas korteris. Kinnipidamisel viibis ta WC-s, kus ta viskas WC-potti pakendid narkootilise ainega, samuti olid tema vahetus läheduse veel minigip kilepakendid narkootilise ainega. Vastavad asjaolud näitavad, et Aigar Kuke juurest X tn korteri WC-s leitud ained oli Aigar Kuke ja Eduard Peretokini ühiselt vallata. Aigar Kuke tegutsemine näitab olulist teopanust, teadmist suure koguse narkootilise aine valdamisest (teo valitsemine koos E. Peretokiniga) ning soovi keelatud ainetest politseioperatsiooni käivitumisel kiiresti vabaneda. Aigar Kukk teostas kinnipidamisel aktiivselt oma võimu ühiselt vallatavate narkootiliste ainete osas, olles asunud hävitama temaga kinnipidamise hetkel ühes ruumis asunud narkootilisi aineid. Märkima peab, et kohtu hinnangul ei kvalifitseeru Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega tühistati Pärnu Maakohtu vahistamismäärus ja vabastati Aigar Kukk vahi alt (kd 3 tl 59-61), A. Kukele süüdistuses etteheidetu osas õigustavaks tõendiks. A. Kuke kaitsja rõhutab, et vastavast määrusest nähtub eelhinnangu andmine A. Kukele etteheidetavale teole (kd 3 tl 139). Väidetav eelhinnang ei ole aga käesolevas kriminaalmenetluses asjaolude tuvastamisega seotud. Riigikohus 17
(23)1-18-8218 on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et põhjendatud kuriteokahtlus ei saa ega pea veel tähendama kuriteo toimepanemise tõsikindlat tuvastamist. Vastupidi: põhjendatud kuriteokahtlusest saab rääkida juba siis, kui kohtul kujuneb veendumus, et vahistatav võib suure tõenäosusega olla kuriteo toimepanija (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 10 ja
  3. detsembri
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-108-09, p 7.1). Vahistamise korral peab kohus andma hinnangu vahistamise eelduste olemasolule. Vastavale järeldusele, kas isik on süüdistuses etteheidetava teo toime pannud või mitte, annab kohus kohtuotsuses. Lisaks nõustub kohus prokuröri seisukohaga ka viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse sisu osas, ehk Ringkonnakohus heitis vahistamist tühistades määruses ette prokurörile, et kohtule ei esitatud istungipäevaks kriminaaltoimikut, mistõttu ei saanud kohus otsustada vahistamise eeldusena põhjendatud kuriteokahtluse üle (määruse põhjendused kd 3 tl 61, prokuröri seisukoht kd 3 tl kd 3 tl 136). Määruse põhjenduste mõte oli, et kohus ei saa ilma toimikuta vastavat hinnangut anda, mitte, et põhjendatud kuriteokahtlust kontrollitud tõendite põhjal ei esineks. Meelevaldne on ka kaitsja väide, et A. Kukke süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas selle pärast, et E. Peretokin keeldus Harju Maakohtus ütluste andmisest. Käesolev süüdistusakt saadeti kohtusse 10.10.2018 (kd 1 tl 1). Kohtu alla andmise määrus on tehtud 17.10.2018 (kd 1 tl 22-25). E. Peretokin keeldus Harju Maakohtus ütluste andmisest alles 15.01.2019 (protokoll kd 3 tl 77-89). Ette ei olnud võimalik teada, kas E. Peretokin keeldub ütluste andmisest. A. Kukk ja E. Peretokin on 2012.a kriminaalasjas nr 1-12-8269 narkokuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 2 järgi süüdi tunnistatud. Seega on nad ka varem omavahel kokku puutunud narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisega (otsus kd 2 tl 5-8), mis annab tunnistust, et A. Kukk ja E. Peretokin jätkasid süüdistuses näidatud ajal narkootikumide ühise käitlemisega. Subjektiivsest küljest on tõendamist leidnud, et E. Peretokin ja A. Kukk panid kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, st narkootilise aine valdamine oli nende eesmärgiks. Eduard Peretokin ja Aigar Kukk pani kuriteo toime kavatsetult, st narkootilise aine valdamine grupis oli süüdistavate soov ja teadliku käitumise tulemus. Eduard Peretokin ja Aigar Kukk oli täielikult teadlikud sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja kuriteoga ning nad tahtisid ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavad on süüvõimelised isikud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et A. Kukk ja E. Peretokin valdasid 24.04.2018 Tallinnas X 6-19 korteris WC-st leitud grupiviisilises süüdistuses nimetatud narkootilisi aineid ühiselt ja kooskõlastatult, mistõttu on nende tegu kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 1 järgi – kuriteo toimepanemine grupi poolt. Kuna Aigar Kukel on kehtiv karistus narkootikumidega seotud kuriteo eest, siis on tema tegu kvalifitseeritav ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi – Aigar Kukk pani käesolevas süüdistuses märgitud kuriteo toime isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  5. peatüki
  6. jaos sätestatud kuriteo, s.o narkokuriteo. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 184 lg 2 järgi karistatakse isikut 3- kuni 15-aastase vangistusega. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavad Eduard Peretokin ja Aigar Kukk süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista neile karistus. 18
(23)1-18-8218 Aigar Kuke puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eduard Peretokini puhul tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolud kummagi isiku suhtes KarS § 58 mõttes puuduvad. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Antud juhul on selleks vangistus 9 aastat. Kindlasti ei saa antud asjas karistuse mõistmisel jätta tähelepanuta käideldud narkootilise aine kogust, samuti, et käideldi mitmeid erinevaid narkootilisi aineid. Käeolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Aigar Kuke poolt käideldud narkootilisest ainest oleks saanud joobe vähemalt 305 inimest. Eduard Peretokini poolt käideldud ainest saanuks joobe vähemalt 2782 inimest. Eduard Peretokini poolt käideldud narkootilise aine kogus on seega proportsioonis pea 10 korda suurem A. Kuke poolt käideldud narkootilise aine kogusest. Karistuse alammäär on mõeldud kõige kergematele juhtudele ning ülemmäär kõige raskematele. Aine koguste järgi jääb A. Kuke süü pigem karistusraami kergemasse osasse, samas E. Peretokin puhul tuleb süüd hinnata suuremaks. Tema süüdistus hõlmab lisaks aine valdamisele X tn Tallinna korteris narkootilise aine valdamist ka X tn Tallinna korteris, samuti aine üleandmist A.F. Mõlemad süüdistatavad on uue kuriteo toime pannud katseajal. Eeltoodust nähtub, et isikute varasem karistamine, s.h karistusest enneaegne vabastamine (Harju Maakohtu otsusega nr 1-12-8269 mõisteti A. Kukele 3 aasta pikkune reaalne vangistus ja E. Peretokinile 4 aasta pikkune), ei ole neile avaldanud piisavat mõju ning ei ole mõjutanud neid õiguskuulekalt käituma, vaid isikud on jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Eeltoodust nähtub, et süüdistatavaid iseloomustab asjaolu, et nad ei ole aru saanud oma teo keelatusest ega ühiskonnaohtlikkuse tõelisest ulatusest (kui mitmete inimeste elu- ja tervist nad narkootiliste ainete käitlemisega ohustasid). Kohus leiab samaselt prokuröriga, et süüdistatavale Aigar Kukele tuleb KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses, so 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendada vangistust Pärnu Maakohtu 27.05.2013 otsusega nr 1-13-2395 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta, 11 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6 aastat, 11 kuud ja 17 päeva vangistust. Vangistusest tuleb maha arvata Aigar Kukel eelvangistuses viibitud aeg. Eduard Peretokini puhul kohus prokuröri poolt nõutud määrast lähtuda ei saa, kuna mõistis E. Peretokini kolmes kuriteoepisoodis õigeks. Eduard Peretokinile mõistab kohus KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 aasta pikkuse vangistuse. Vastav karistuse määr on piisavalt palju pikem A. Kukele mõistetud karistuse määrast, et katab vaatamata puhtsüdamliku kahetsuse avaldamisele ära Eduard Peretokini poolt toimepandud kuritegude suurema ebaõigluse (laiem käideldud narkootiliste ainete kataloog, suuremad kogused, enam episoode). KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel tuleb suurendada vangistust Harju Maakohtu 14.11.2012 otsusega nr 1-12-8269 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta, 11 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 8 aastat, 11 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vastava karistusaja kulgemise algust alates Eduard Peretokini kinnipidamisest 24.04.2018. Varasemaid 2016.a kinnipidamistel ja vahistuses viibitud päevi ei ole Eduard Peretokini puhul võimalik karistusaja hulka arvata, kuna vastavates kuriteoepisoodides mõistis kohus E. Peretokini õigeks (see kehtib ka juhul kui isiku suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-25-09 p 10 ja 11). Asitõendid ja konfiskeerimine KarS § 83 lg 2 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida Eduard Peretokinilt ja Aigar Kukelt kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootilised ained ja NPALS § 7 lg 3 kohaselt anda üle EKEI-le. 19
(23)1-18-8218 KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Eduard Peretokinilt ja Aigar Kukelt kuriteo toimepanemise vahenditena ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel pakendisse nr FOKIN1 pakendatud esemed: Pakend FK01 (digitaalne kaal), Pakend FK10 (võtmehoidja) ja PPA Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas olevad järgmised esemed: sulgurribaga kilekotid (kokku 47tk), majapidamispaberi tükid (2 tk), digitaalne kaal, sulgurribaga kilekotid (8 tk), lusikas, plastpudel, süstal, sulgurribaga kilekott, plasttops, digitaalne kaal (2 tk), sangadega kilekott, milles kummikinnaste karp koos M suurus kinnastega ja erineva suurusega sulgurribadega kilekottide pakid (5 pakki); kaelakott, milles kummipaelad ja 11 sulgurribaga kilekotti; erinevas suuruses sulgurribaga kilekotid; pappkarp, milles ühekordsed süstlad, sulgurribaga kilekotid ja alkolapid; elektronkaal; kaanega plastmasstops; sulgurribaga kilekott valge pulbriga; sulgurribaga kilekotid, nahast kott, pakendites süstlanõelad, märkmik, 4 ruudulist paberilehte, sulgurribaga kilekott, mälukaart, klaaspurk, sulgurribaga kilekotid (kokku 7tk), sulgurribaga kilekott valge pulbriga, plasttops, klaaspudelid (2tk), kilenutsakas ja süstlad (2tk). Eduard Peretokini kinnipidamisel leiti tema valdusest kokku 4020 eurot sularaha. Nimetatud sularaha kanti Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (X, Swedbank). Eduard Peretokini valdusest leiti ka mobiiltelefon Samsung Galaxy S8 plus (väärtus uuena 799 eurot), kullast sõrmus, kaaluga 4,55 grammi ja kullast käekett, kaaluga 82,77 grammi (väärtus arvestades madalaimat kulla kokkuostu hinda vastavalt 86 eurot ja 1582 eurot). Lisaks leiti Eduard Peretokini kasutuses olevast korterist (X 6-19, Tallinn) läbiotsimisel televiisor LG49UH603V (väärtus ca 539 eurot), mängukonsool Sony Playstation 4 koos pultide ja erinevate lisadega (koguväärtus ca 668,98 eurot), pakendis kõlar JBL Xtreme Special edition (väärtus 229 eurot), sülearvuti Lenovo Z50-75 (väärtus ca 499 eurot) ning tema kasutuses olnud sõiduki Saab (registreerimismärk X) läbiotsimisel mobiiltelefon Samsung Galaxy S8 (väärtus uuena 599 eurot). Eelpool nimetatud asjad on Pärnu Maakohtu 29.05.2018 määrusega nr 1-18-4379 konfiskeerimise tagamiseks arestitud (määrus kd 2 tl 194-203). E. Peretokini varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolliga on fikseeritud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Eduard Peretokini deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist perioodil 2013-2017 kokku 259,54 eurot (2014.a deklareeritud). Nimetatud väljamakse on tehtud Viru Vangla poolt. Eduard Peretokini pangakontodel puuduvad igasugused tehingud. Samuti ei kuulu Eduard Peretokinile kinnisvara ega osalusi äriühingutes. Seega puudus E. Peretokinil kuritegude toimepanemisele eelnevatel aastatel seaduslik sissetulek (isiku varalist seisu kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll kd 2 tl 42-46, andmed keskmise päevasissetuleku kohta kd 2 tl 149). Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et E. Peretokini kahtlustatavana kinnipidamisel on tema juurest leitud suur summa sularaha. Samuti pidi E. Peretokin olema rahalisi vahendeid, et soetada läbiotsimise käigus temalt ära võetud kullast sõrmus ja käekett, mobiiltelefonid, mängukonsool, televiisor, sülearvuti, kaasaskantav kõlar. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Eduard Peretokin käitles ebaseaduslikke suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini, metamfetamiini, kokaiini, GHB-d, MDMA-d ja kanepit. Saab tõsikindlalt väita, et Eduard Peretokini puhul, kelle varalise seisundi analüüsiga on tuvastatud igasuguste legaalsete sissetulekute puudumine, on isiku sissetulekuallikaks narkootilise aine käitlemine. Eduard Peretokin on kohtuistungil ise ka kinnitanud, et tegeles narkootiliste ainete müügiga. KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo 20

(23)1-18-8218 toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Seega tuleb esmalt tuvastada, et konfiskeerimise objekt kuulub süüdistatavale. Arestitud vara võeti ära E. Peretokini valdusest ning ta ka ise kinnitas kohtus, et äravõetud vara kuulub temale. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vara kuulub E. Peretokinile (kd 3 tl 109). Riigikohus on välja toonud, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (KarS § 832 lg 1 teine lause). Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. See loetelu on alternatiivne ega ole ammendav. Isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse. Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaadil (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-10-16), Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et enne E. Peretokini viimast kinnipidamist puudus tal viimase aasta jooksul legaalne sissetulek (andmed keskmise päevasissetuleku kohta kd 2 tl 149). Samuti on tõendamist leidnud, et E. Peretokin on pikema aja jooksul korduvalt ebaseaduslikult käidelnud suures koguse narkootilisi aineid (tõendab nii Riigiprokuratuuri menetluse lõpetamise määrus kui ka käesolev süüdistus). Tema jätkuvat kuritegelikku eluviisi iseloomustab kahtlemata ka asjaolu, et ta on juba kolmel korral süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kahtlemata on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine kuritegu, mille olemus lubab järeldada, et süüdistatava vara on saadud kuriteo tulemusel. Tuleb välja tuua, et KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, st antud juhul pidanuks E. Peretokin kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta on saanud legaalset tulu, mille arvelt ta on soetanud temalt leitud asjad, temalt leitud sularaha ning millest ta igapäevaselt elatub. Eduard Peretokin ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et arestitud vara pärineks seaduslikust allikast. Piisavaks ei saa pidada kaitsja või E. Peretokini väiteid, et E. Peretokini ema on kandnud mingit raha E. Peretokini venna pangakontole (pangakonto väljavõte kd 3 tl 75-76, E. Peretokini ütlused kd 3 tl 106), mis olevat siis lõpuks jõudnud E. Peretokini kätte. Kohtu hinnangul on õige prokuröri seisukoht, et antud asjaolu tõendamiseks pidanuks kaitsja kutsuma kohtusse vastavad tunnistajad, ehk E. Peretokini ema ja venna. E. Peretokin on öelnud, et ta pidi kokku saama 5000 eurot, et oma hambad korda teha. Kogu raha, mis tema valdusest leiti, oli ema saadetud. Samas on Eduard Peretokin esitanud kuni tema kinnipidamiseni emalt venna kontole üle kantud summade osas tõendi väidetavalt Eduard Peretokinile mõeldud üksnes 1000 euro ülekandmise kohta. Jääb mõistmata, et kui kogu raha oli ema poolt saadetud, siis miks ei ole esitanud E. Peretokin venna konto väljavõtet, millelt nähtuks raha ülekandmine läbiotsimisel leitud summa 4020 euro ulatuses. Juba vastav asjaolu annab kinnitust, et E. Peretokini esitatud kaitseväide ei vasta 21
(23)1-18-8218 tõele. Ka ei ole esitatud tõendeid hambaarsti visiitide või hinnapakkumiste kohta, et E. Peretokini hammaste parandus läheb maksma just 5000 eurot või et ta üldse hammaste parandamise tarvis raha oleks kogunud. Käesoleval juhul nähtub küll arvelt, et X poolt on tehtud märtsikuus 2018 X kokku 1000 euro ulatuses ülekandeid selgitusega „dlja Eduarda“, aga et vastav raha just Eduard Peretokinile mõeldud oli ning temani ka jõudis (sh et tegemist on rahaga, mis lõpuks E. Peretokini valdusest leiti), seda esitatud tõend ei tõenda. Seega tuleb tõdeda, et kriminaalasjas puuduvad tõendeid, mis kinnitaksid E. Pertokinilt ära võetud vara legaalset päritolu. Kriminaaltulu konfiskeerimine lähtub põhimõttest, et kuritegu ei tohi ära tasuda ja seda sõltumata kuritegeliku vara suurusest. KarS § 832 lg 4 läbi kohalduvaid KarS § 831 lg 3 sätestatud vara konfiskeerimisest loobumise aluseid ei ole ja asjaolusid arvestades saab konkreetsel juhul laiendatud konfiskeerimist pidada eesmärgipäraseks ja kohaseks meetmeks. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel Eduard Peretokinilt eeluurimisel ära võetud ja arestitud sularaha summas 4020 eurot, mobiiltelefonid Samsung Galaxy S8 ja Samsung Galaxy S8 plus, kullast sõrmuse, kullast käeketi, televiisori LG49UH603V, mängukonsooli Sony Playstation 4 koos pultide ja erinevate lisadega, pakendis kõlar JBL Xtreme Special edition ja sülearvuti Lenovo Z50-75. Seoses konfiskeerimisega on kaitsja esitanud kohtuvaidluse käigus taotluse, et Eduard Peretokin saaks konfiskeeritud andmekandjatelt kätte isiklikud fotod ja perekondlikud andmed. Kohus märgib, et kohtuvaidluse käigus esitatud taotlus on esitatud hilinemisega, mistõttu kohus jätab taotluse rahuldamata.

§ 298lg 1alusel saab taotlusi esitada kuni kohtuliku uurimise lõppemiseni.

Samuti on hilinenud taotlus esitatud ka ilmsete puudustega. Konkretiseerimata on, millistelt andmekandjatelt ning millistes asukohtades (kaustad, failinimed) paiknevaid isiklike fotosid ja muid andmed süüdimõistetu kätte saada soovib. Selge ei ole mida sõnastuse „muud andmed“ all üldse mõeldakse. Kas üksnes faile (nt tekstifailid) või ka telefonides sisalduvaid kontaktide loetelusid, sõnumeid jne. Seega ei oleks esitatud kujul vastavasisuline taotlus ka täidetav, sest puudub ülevaade, millised andmed ja millistelt andmekandjatelt isik kätte saada soovib.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel pakendisse nr PERETOKIN pakendatud esemed: Pakend EPK1, Pakend EPK2, Pakend EPK3, Pakend EPK4, Pakend EPK5, Pakend EPK7, Pakend EPK8, Pakend EPK9, Pakend EPK27, Pakend EPK30, Pakend VV01, Pakend VV02, Pakend VV03, Pakend VV09.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde 12.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli lisa – CD plaat, 10.10.2018 jälitustoimingi protokolli lisa – CD plaat ja 02.05.2018 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisa – CD plaat. Menetluskulud Arvata Eduard Peretokiniga seotud kriminaalmenetluse menetluskuludeks:

§ 175

lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasud summas 5327 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 297,36 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1350 eurot.

Kokku on menetluskulude summaks 6974,36 eurot. Seoses Eduard Peretokini osalise õigeksmõistmisega määrab kohus jätta menetluskulud 3059 euro ulatuses (ekspertiisiakti nr 16E-AN1136 maksumus 840 eurot, ekspertiisiakti nr 16E-AN1003 maksumus 959 eurot ja ekspertiisiakti nr 16E-AN1003 maksumus 1260 eurot)

§ 181lg 1 alusel riigi kanda. 22

(23)1-18-8218

§ 180

lg 1 alusel, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, kohustada Eduard Peretokinit hüvitama riigi menetluskulude nõue 3915,36 eurot (sundraha, määratud kaitsja tasu ja ekspertiisiakti nr 18E-AN0635 maksumus 84 eurot, ekspertiisiakti nr 18E-AN0562 maksumus 840 eurot ja ekspertiisiakti nr 18E-AN0561 maksumus ½ ulatuses summas 1344).

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aigar Kukelt mõista välja riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna:

§ 175

lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasud (ekspertiisiakti nr 18E-AN0561 maksumus ½ ulatuses) summas 1344 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 1470 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1350 eurot.

Kokku on menetluskulude summaks 4164 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik Anu Sillandi rahvakohtunik Galina Abol rahvakohtunik 23

(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.