lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Raimo Kase Ik: 38307050369; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 4. klassi; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 03.07.2019 kuni 03.07.2020, tühistatud. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: - Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.02.2019 otsusega nr 1-18-10145
lg 1 järgi vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 09.05.2018 otsusega mõistetud karistusega, liitkaristus kohtuotsuste kogumis vangistus 6 kuud, mis jäeti
Karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 29.08.2019 kohtumäärusega, karistuse kandmist arvestatud alates 09.11.
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Raimo Kasele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 01.02.2019 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 29.08.2019 määrusega täitmisele pööratud 1
kella 09.10 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxxx tn xxxx maja juures, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove – vastavalt EKEI uuringuakti nr 670T järgi Raimo Kase`lt uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastati ained: amfetamiin, metamfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja (LS) § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 2 LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove, 2 ) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Raimo Kase pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis märkis, et olles tutvunud süüdistusakti ja kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, tõendid on lubatavad. Karistusregistri andmetes sisalduvad ka arhiveeritud andmed, millega kohus arvestada ei saa ning kohus saab kasutada vaid kehtivaid karistusandmeid. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Raimo Kase juhtis 16.05.2019 kella 09.10 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxxx tn xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove-vastavalt EKEI uuringuakti nr 670T järgi Raimo Kase`lt uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastati ained: amfetamiin, metamfetamiin). Tunnistaja E P ütluste (tl 3-4) kohaselt oli ta 16.05.2019 tööl patrullis koos patrullpolitseinik E T. Kell 09:10 ajal märkas ta kahtlase sõidustiiliga liikuvad mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx. Sõiduk liikus mööda xxxx tänavat xxxx ja xxx tn vahel suunaga xxxx. Kella 09:10 ajal Tallinnas xxxx tn xxxx juures peatas kontrolliks sõiduauto xxxx reg.nr xxxx. Kontrollimisel selgus, et mootorsõiduki juhiks osutus Raimo Kase, kellel esinesid joobetunnused: süstejäljed, väikesed silmapupillid, mis reageerisid valgusese väga aeglaselt, aeglane kõne, kerged koordinatsioonihäired, unisus. Isikule anti korraldus alkomeetrisse puhuda, isik puhus ja tulemus oli negatiivne. Kuna oli alust arvata, et isik võib olla joobes, siis toimetati isik Wismari haiglasse ekspertiisi ja arstlikusse kontrolli. Kahtlustatava Raimo Kase ütluste (tl 15-17) kohaselt tunnistab ta enda süüd selles, et juhtis 16.05.2019 kella 09:10 ajal Harjumaal Tallinnas xxxx tn xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Enda sõnul tarvitab ta amfetamiini aeg-ajalt. Võib olla 1-2 korda kuus. Enda meelest viimati enne 16.05.2019 rooli istumist tarvitas amfetamiini vist 13.05.2019. Täpselt ei mäleta. 16.05.2019 kella 09:10 ajal, kui ta sõitis mootorsõidukiga xxxx reg.nr xxxx xxxx tn xxxx juurde, pidas teda kinni politseipatrull. Enne seisma jäämist ta jõudis roolis olla maksimaalselt paar minutit. Enda 3 meelest alustas sõitu Sitsi tänava algusest ja tahtis sõita Sitsi 3 maja juurde. Koos temaga viibisid autos tema tuttavad M ja veel üks naisterahvas, keda ta eriti ei tunne. Enne rooli istumist tundis ta ennast adekvaatselt. Ta ei mõelnudki selle peale, et võib veel joobes olla. xxxx reg.nr xxxx omanik on tema tuttav M ja ta kasutas sõiduautot tema loal. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Raimo Kase istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Raimo Kase mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 9), mille kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiini ja metamfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega.
koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 10) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Raimo Kasel esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 212/38 on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (teadvus: pidurdatud; millised ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: Xanax, Somnols; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; artikulatsioon: häiritud; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend kõigub, täpsemad liigutused - ebatäpsed; värin sõrmedes, laugudes, keeles). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (amfetamiin ja metamfetamiin), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Raimo Kase rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Raimo Kase mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Raimo Kase oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Raimo Kase´t on karistatud Harju Maakohtu 01.02.2019 otsusega
Raimo Kase suhtes jäeti karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 01.02.2019 kuni 31.01.2020 ning menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime 16.05.2019. Seega pani süüdistatav uue kuriteo toime Harju Maakohtu 01.02.2019 kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu oli varasem karistus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal kehtiv ja on kehtiv ka käesoleval ajal. Sellest tulenevalt tuleb kuritegu kvalifitseerida
Raimo Kase
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et Raimo Kase on ka varem narkootikume tarvitanud ning käesoleval juhul tarvitas amfetamiini mõned päevad enne juhtima asumist ja tundis ennast rooli minnes kainena. Lähtudes terviseseisundi kirjeldamise protokollist (teadvus: pidurdatud; millised ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: Xanax, Somnols; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; artikulatsioon: häiritud; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend kõigub, täpsemad liigutused ebatäpsed; värin sõrmedes, laugudes, keeles) ei ole eluliselt usutav, et isik ei saanud oma varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal aru, et tal võib esineda narkojoove. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks ja möönma, et varasemalt narkootikume tarbides, võib tal mootorsõidukit juhtima asudes esineda veel joobe tunnuseid, kuid see teadmine ei takistanud 4 tal asuda sõidukit juhtima, olles teadmises ka sellest, et tal juhtimisõigus sootuks puudub. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Raimo Kase pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus, mille kandmiselt ei ole võimalik süüdlast ka täielikult vabastada. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 22-24) nähtub, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest viimane on mõistetud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kahel korral on karistuseks mõistetud vangistus. Viimasest karistusest on süüdistatav tingimisi vabastatud ja käesolev kuritegu on toime pandud viimase otsusega määratud katseajal. Sellest nähtub, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab kuritegude toimepanemist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades, et isikut on ka varasemalt mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes karistatud, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 22-24), mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus
Karistusandmete kohaselt karistati süüdistatavat nimetatud kuriteo eest 6 kuulise vangistusega.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsusega nr 1-18-3965 5 mõistetud karistusega ning Harju Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsusega mõistetud kergem karistus loeti kaetuks viimase otsusega mõistetud raskeima karistusega ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja ärakandmata vangistus süüdistatava suhtes kohaldamata 1 aastase katseajaga. Menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime kõigest kolm kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist, s.o 16.05.2019 ehk katseajal. Selline käitumismuster viitab üheselt sellele, et süüdistatav ei taha aru saada keelunormi kehtivusest ja sellest, et ka järgmisel korral samalaadset kuritegu toime pannes teda taas karistatakse ning uue karistuse mõistmisel ei ole võimalik teda enam karistuse kandmiselt vabastada. Kohtu arvates ei saa uue samalaadse kuriteo toimepanemine süüdlase olukorda kergendada. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu süüdistatava kohta koosatatud kohtueelsele ettekandele (tl 30-32), mille kohaselt oli Raimo Kase enda sõnul 4 päeva enne kinnipidamist tarvitanud alkoholi ja uimasteid ega arvanud, et narkootikumid nii kaua veres püsivad. Raimo Kase küll kahetseb enda sõnade kohaselt tehtut ja lubab, et see oli tema viimane kord selliselt käituda, kui samas ei suhtunud isik enda toimepandud teosse kriitiliselt ning proovis pisendada oma süüd väidetega, et ta ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning et tal olid vaid uimastite tarvitamise jääknähud. Süüdistatav ei arva, et ta oleks oma käitumisega kedagi reaalsesse ohtu seadnud. Seega on süüdistatava kahetsus pigem formaalne ning ta ei mõista täiel määral enda teo võimalike tagajärgede tõsidust. Ettekandest tulenevalt ei pea süüdistatav ennast ka uimastisõltlaseks, vaid peab ennast juhutarvitajaks. Samas on Raimo Kase andnud nõusoleku broneerida aeg Wismari Haigla psühhiaatri juurde ning on nõus seal ka regulaarselt käima, kui kohus peaks talle vastava lisakohustuse määrama. Viimase, s.o 01.02.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusele lisandusid
lg 1-6 ettenähtud kontrollnõuetele ka lisakohustused mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitada narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud. Ettekande kohaselt rikkus Raimo Kase kahel korral lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti ei ole Raimo Kase iseseisvalt asunud sõltuvusravile. Seega on süüdistatav korduvalt näidanud nii kohusetunde kui õiguskuulekuse puudumist, mis välistab ka tema allutamise kriminaalhooldusele või järelevalvele. Seetõttu ei pea kohus lähtuvalt kriminaalhooldaja seisukohtadest võimalikuks ei süüdistatavale mõistetava karistuse uuesti tingimisi kohaldamata jätmist ega ka mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd mõlemal juhul peaks süüdistatava allutama taas käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja esitatud kohtueelsest ettekandest saab aga üheselt teha järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja on senise kriminaalhoolduse ajal käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu kuulub mõistetav karistus ära kandmisele. Seejuures välistab juba kehtiva
lg 4 p 1 sõnastus karistuse tingimisi kohaldamata jätmise, kuivõrd
lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega peaks vähemalt osa karistusest reaalselt ära kandma.
lg 5 sõnastuse kohaselt (lause 3) kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Seega uuesti karistuse kandmiselt vabastamisel tuleks süüdistatav allutada elektroonilisele valvele, mis tähendab seda, et karistus jäetakse kohaldamata üldjuhul täies ulatuses. Elektroonilise valve eesmärk on küll teatud piirangute seadmine süüdlasele, kuid seda ei saa võrdsustada vangistusega. Selline võimalus on aga
Käesoleval juhul on aga eelmise otsusega mõistetud karistus juba täitmisele pööratud just kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu ja sellest tulenevalt ei saa ka kõne alla tulla ei liitkaristuse osaliselt täitmisele pööramise ega ka süüdistatava kriminaalhooldusele allutamise küsimus. Kuivõrd süüdistatavale käesolevas kriminaalmenetluses süüks arvatud kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu 01.02.2019 otsusega nr 1-18-10145 määratud katseajal, tuleb kohaldada
lauses märgitut, mille kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
65 lõikes 2 sätestatule.
lg 2 sätete kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuivõrd süüdistataval on eelmise otsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud Harju Maakohtu 29.08.2019 määrusega, tuleb eelmise otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistus täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetava karistusega ning mõistetav liitkaristus kuulub reaalsele ärakandmisele ülalpool toodud motiividel, arvestades liitkaristuse ärakandmist alates süüdistatava eelmise otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 09.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.