Obsah (12)

§ 101§ 100§ 120§ 96§ 97§ 99§ 80§ 103§ 105§ 116§ 123§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12482 Tsiviila

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riiklikku lapsetoetust.

1. Jätta elatise nõue tagasiulatuva aja eest (see on 01.06.2019 kuni 20.08.2019) rahuldamata.
2. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda D T kontole nr XXX. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel tasutud elatist.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg
3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD 2-19-12482 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
4. D T esitas oma seadusliku esindaja kaudu hagi R T vastu elatise nõudes. Ha-giavalduse kohaselt lapse isa nõuetekohaselt ülalpidamise kohustust ei täida. Hageja vanemad on lahutatud, nende kooselu ja abielusuhted on lõppenud 26.05.
5. Sellest ajast elab hageja koos emaga. Koos hagiavaldusega palub hageja reguleerida elatise maksmist menetluse ajal. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat maksma menetluse ajal 270 eurot elatist kuus.
7. Hageja märkis 18.09.
8. a seisukohas, et kostja väide, et hageja ei ole kostja laps, on alusetu. Samuti ei pea hageja tõendama oma kulusid, kuna hageja nõue on seadusega kehtestatud miinimummääras. Hageja oma lõplikes seisukohtades jääb esitatud nõude ja seisukohtade juurde. KOSTJA SEISUKOHAD
9. Kostja selgitab 10.09.
10. a vastuses, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna hageja kulud on tõendamata. Ka on tõendamata, et hageja on kostja poeg. Kostja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses.
11. Kostja teatab 29.10.
12. a vastuses, et kostja on nõus maksma elatist, kuid tunduvalt väiksemas ulatuses. Vastuse kohaselt ei ole kostja sissetulek suurenenud võrreldes ajaga, kui kostja elas koos hageja ja hageja emaga. Kostja on seisukohal, et hageja vajadused on ilmselt ülepaisutatud ja ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks peaksid hageja vajadused suurenema järsult mitu korda võrreldes kostjaga koos elamise ajal. Kostja ei pea osalema lapse ülespaisutatud vajaduste katmisel.
13. Kostja keskmiseks sissetulekuks kuus on 700 eurot. Hageja emaga koos elades olid võetud järgmised laenud, mida kasutati igapäevaselt pere tarbeks: 24.05.2019 C laenuleping nr 4403225 tagasimaksesumma 2875,90 eurot; 22.05.2019 P OÜ krediidikonto leping nr KK3416268 summas 300 eurot; 30.04.2018 S AS Müügi ja järelmaksuleping nr 33133089693 tagasimaksesumma 647,64 eurot; 07.03.2019 E AS tarbijakrediidi leping tagasimakse summa 328,50 eurot; 08.08.2018 B AS tarbijakrediidileping nr SLR18-01-1552507 tagasimaksesummaga 6718,14 eurot; F tarbijakrediidileping, limiidiga 3000 eurot, tagastamata summa 2157 eurot + iga kuune intress. Peale eelmainitud laenukohustuste tasumist jääb kostjal kätte ainult 200 eurot. Laenukohustuste tähtaetne täitmata jätmine toob kaasa lisakohustusi ja siis jääb kostjale kätte veelgi vähem raha. Hageja ema on keeldunud eelmärgitud laenulepingute kohustuste täitmisel osalemast. Kohus saab as2 2-19-12482 jaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Hageja osas riigi poolt makstavaid peretoetused saab hageja ema mitte kostja. Lähtudes eeltoodust on kostja nõus tasuma hageja ülalpidamiseks 100 eurot elatist kuus. Kostja on seisukohal, et elatis tuleb kanda alaealise eestkostja, st käesoleval juhul hageja ema pangaarvele. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
15. Poolte vahel ei ole vaidlust, et:  J T ja R T vahelised abielusuhted ja kooselu lõppesid 26.05.2019;  D T elab igapäevaselt koos J T.  R T igakuine sissetulek on töötasuna umbes 750 eurot (brutos).
16. Kohtule esitatud sünnitunnistusega on tõendatud, et 13.08.
17. a sündinud D T vanemateks on J T ja R T (tl 4, 25).
18. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

1. aastal on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot.
2. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
3. Seega selgitab kohus kostjale, et kui hageja nõuab seadusega kehtestatud miinimummääras elatist, mida ta esitatud nõudes ka soovib, siis ta ei pea oma kulutusi tõendama.
4. Kostja märkis, et ei ole võimeline maksma elatist seadusega ettenähtud määras ja on võimeline tasuma 100 eurot kuus oma kohustuste tõttu.
5. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96esimese lause kohaselt.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja elab koos emaga ning

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hagejate ülalpidamise kohustust eelkõige elatise maksmise teel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras või esinevad alused selle vähendamiseks alla seaduses kehtestatud määra. 3 2-19-12482 15. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. 16.

§ 103

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Asjas puudub vaidlus, et hagejate seaduslik esindaja (ema) saab igakuiselt lastetoetust 60 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16,
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).
6. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

1. Kostja märgib vastuses, et hageja vanemad on koos võtnud kohustusi, mida hagejaga koos elav vanem ei ole nõus täitma, mistõttu jääb kostjale elamiseks igas kuus 200 eurot.
2. Kohtule esitatud laenulepingute kohaselt on kostja võtnud kohustisi (tl. 37-52). Kohus leiab, et laenukohustused antud juhul tuleb jätta tähelepanuta alljärgnevatel põhjustel: 24.05.2019 Credit24 laenuleping nr 4403225 tagasimaksesumma 2875,90 eurot; 22.05.2019 P OÜ krediidikonto leping nr KK3416268 summas 300 eurot; F tarbijakrediidileping, limiidiga 3000 eurot, tagastamata summa 2157 eurot + iga kuine intress. Antud juhul on tegemist laenu võtmisega. C ja P OÜ kohustused on võetud vahetult enne kooselu/abielusuhete lõppemist, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et need on võetud perekonna huvides nagu kostja märgib. Kohtule esitatud F tarbijakrediidilepingust (tl 51-52) ja kirjast (tl. 50) selgub, et laenuläbirääkimised toimusid pärast kooselu lõppemist. Nimelt on teise osamakse tähtaeg 09.10.
3. Sellest järeldab kohus, et laen võeti küll varem, kuid mitte enne kooselu lõppemist, mistõttu ei ole usutav, et see on võetud pere huvides. 30.04.2018 S AS Müügi ja järelmaksuleping nr 33133089693 tagasimaksesumma 647,64 eurot. 07.03.2019 E AS tarbijakrediidi leping tagasimakse summa 328,50 eurot. 4 2-19-12482 Kohtule esitatud lepingute kohaselt on järelmaksu ja tarbijakrediidi lepingu tagasimakse viimase osamaksu tähtaeg saabunud 15.09.
4. Seega on lepingutest tulenevad kohustused täidetud. 08.08.2018 B AS tarbijakrediidileping nr SLR18-01-1552507 tagasimaksesummaga 6718,14 eurot. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt saabub viimase osamakse tähtaeg 15.08.2023 ning igakuiseks tagasimakseks 111,61 eurot. Kohus leiab, et antud kohustusega on saadud ka teatud hüve, kas seda on kasutatud pere huvides, ei ole selge, kuna lepingu pooleks on kostja. Samas, isegi kui see on võetud pere huvides, siis leiab kohus, et kuna laenust on rahuldatud terve pere vajadusi, ei saa see olla aluseks elatise vähendamiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esitatud laenulepingud tähelepanuta ning ei arvesta lepingutest tulenevate kohustustega. Kohus märgib ka, et kostja saab oma kulutusi ise reguleerida lähtuvalt oma sissetulekutest. Samas leiab kohus kuivõrd hageja igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jääb hageja vanemate kanda elatis
6. aastal 240 eurot (540/2-30). Seadusest tulenevad elatise vähendamise aluseid ei ole.
7. Eeltoodu alusel arvestab kohus hageja emale makstava peretoetuse suurusega ning sellest tulenevalt tuleb kostjalt hagejale elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Elatis tuleb

§ 97p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.

1. Riigikohus on 26.06.
2. a lahendis nr 3-2-1-18-13 selgitanud, et Lapse huvid on kõrgendatud kaitse all ka kohtumenetluses.

§ 123

lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. Kuigi viidatud säte reguleerib eelkõige kohtu kohustusi nendes menetlustes, mis on ette nähtud perekonnaseaduse

1. peatükis, laieneb sama põhimõte ka teistele kohtuvaidlustele, kus küsimuse all on lapse õigused. (p 17).
2. Kohus selgitab iga inimene peab elama oma võimaluste piires, kuid, kui on isiku kasvatada alaealine laps, siis tema huvid ja heaolu tuleb enda omast ette seada. Seega arvestab kohus elatise arvestamisel riiklike toetuseid, kuid kostja kulud, mida saab ta ise reguleerida jätab kohus arvestamata. Tagasiulatuv elatis
3. Hageja palub elatist tagasiulatuvalt. Vastavalt

§-le 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist

1. Hageja seaduslik esindaja märgib hagiavalduses, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole millegagi tõendanud seda, et kostjalt oleks varem elatise tasumist nõutud ning kostja jätnud selle täitmata.
2. Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise 5 2-19-12482 ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 04.12.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12 ja 25.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 19).
3. Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue paneks kostja olukorda, kus tal oleks raskusi ka igakuise elatise maksmisega. Seega jätab kohus elatise tagasiulatuva nõude rahuldamata.
4. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates 21.08.2019 kuni D T täisealiseks saamiseni, s.o XXX summas 240 eurot. Riiklikult kehtestatud elatise summa muutumisel ei või elatis olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riiklikku lapsetoetust.

1. Kuna kohus on hagi tagamise korras menetluse kestel mõistnud välja kostjalt elatise 270 eurot, siis elatise täitmisel tuleb tasutud summad arvesse võtta.
2. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.
3. Samuti märgib kohus, et väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja arvele.
4. Riigikohus on16.01.
5. a otsuses nr 3-2-1-159-12 selgitanud: alates
6. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
7. Seega kuna hageja elab ema juures ning ema on andnud nõusoleku, et elatis makstakse lapse isiklikule arvele, kohustub kostja tasuma elatise otsuses näidatud kontole. Menetluskulude jaotus
8. TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
9. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6