) § 487 lg 3 alusel, sest hageja ei esitanud kohtule hagiavaldust. Kostja esitas taotluse täiendava määruse tegemiseks. Taotluse kohaselt palub kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ning määruskaebuse esitamisega seoses tekkinud menetluskulud summas 715 eurot 75 senti (ilma käibemaksuta) ning menetluskuludelt viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Viru Maakohus keeldus 1. novembri 2019 määrusega kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest. kostja menetluskulude Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Tulenevalt
lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja esitas 24. oktoobril 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd Viru Maakohtule ei ole hagiavaldust esitatud ja Viru Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, siis ei ole hagimenetlust tekkinud. Vastavalt
lg 6-le, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei ole praeguses menetluses Viru Maakohus pädev hindama, kas ja kui palju kostjal maksekäsu kiirmenetluses ja samas menetluses tekkinud määruskaebuse menetluses Pärnu Maakohtus menetluskulusid tekkis. Kuna 2 hagimenetlust ei ole tekkinud ning puudub alus maksekäsu kiirmenetluse kulusid arvata hagimenetluse kulude hulka, siis tuleb kostjal esitada taotlus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. MÄÄRUSKAEBUS 3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata tsiviilasi maakohtule kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlemiseks.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Praegusel juhul on maksekäsk tühistatud ning maakohus on keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast. Menetluskulude jaotuse oleks tulnud vastavalt
oktoobri 2019 määruses. Kuivõrd
659, § 656 lg 2). 5.
lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Seega on õige määruskaebuse väide, et menetluskulude jaotus oleks pidanud sisalduma juba 21. oktoobri 2019 määruses, millega maakohus keeldus V-sort OÜ hagi menetlusse võtmisest. Põhjendatud on määruskaebuses tuginemine
lg-le 9, mille kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Praegusel juhul on maksekäsk tühistatud ning maakohus on keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast.
lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist.
lg 2 järgi kohaldatakse otsuse kohta sätestatut ka määrusele, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega oli kostjal õigus esitada taotlus täiendava määruse tegemiseks või oleks maakohus saanud ise täiendava määruse teha. Kostja esitas taotluse täiendava määruse tegemiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul (
3 6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu tulnuks menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada hoopis Pärnu Maakohtule.
lg 1 esimese lause kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise üheks aluseks kohtulahendis märgitud menetluskulude jaotus. Järelikult ei ole võimalik menetluskulusid kindlaks määrata juhul, kui menetluskulude jaotus on jäänud lahendis märkimata. Menetluskulude jaotuse otsustab asja menetlenud kohus ning seda ka hagi menetlusse võtmisest keeldumise puhul. Kuivõrd Viru Maakohus menetles tsiviilasja ning keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, oleks pidanud menetluskulude jaotuse otsustama samuti Viru Maakohus. Kuna Viru Maakohus ei ole üldse menetluskulude jaotust kindlaks määranud, siis poleks Pärnu Maakohus tulenevalt
Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse pädev määrama Viru Maakohus, kelle menetluses asi viimati oli. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.