KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-460 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- novembri
- a määrus Ardo Nautsi
(39002244211)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega tunnistati Ardo Nauts süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. A. Nautsile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates
- jaanuarist
- a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A. Nautsilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks 6 kuuks. Karistusaeg lõppeb
- aprillil
- Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti A. Nauts vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige A. Nautsi varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik.
- A. Nautsi on korduvalt kriminaalkorras karistatud (3 kehtivat karistust). Ta kannab liitkaristust kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Varasemalt on A. Nautsile korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega tunnistati A. Nauts süüdi elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest, mille eest mõisteti talle KarS § 73 alusel tingimuslik karistus 2 aasta 3-kuulise katseajaga. Katseaeg algas
- oktoobril 2018, ent juba
- jaanuaril
- a pani A. Nauts toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, s.o jätkas varasemalt väljakujunenud käitumisviisi – katseajal uute kuritegude toimepanemist. Sellest järeldas kohus, et varasemalt mõistetud karistused mingisugust mõju A. Nautsile ei avaldanud ning ta ei suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
- A. Nauts on läbinud sotsiaalprogrammid „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud vangla tööhõives. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused.
- A. Nautsi kehtivad karistused on kõik seotud alkoholi tarvitamisega, mis on peamiseks uute kuritegude riskiteguriks. Kuigi A. Nautsi soovi vähendada vabaduses alkoholi tarvitamist ja sõltuvuskäitumist käsitleva programmi läbimist pidas kohus positiivseks, märgiti lahendis ära, et süüdlase enda sõnul tal alkoholiga probleeme pole. Ka varasema karistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ent jätkanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Seetõttu puudus kohtul veendumus A. Nautsi suutlikkuses sel korral edukalt oma senist eluviisi vabaduses muuta.
- Positiivseks pidas kohus kindla elukoha ja lähedaste olemasolu. Nimetatud elukohas elab ka kehalise väärkohtlemise ohver. Vabanemise korral on A. Nautsil võimalik asuda tööle endisesse töökohta. Tasumata nõudeid on tema suhtes 1720 eurot, vabanemisfondis üksnes 548 eurot. Kindla töökoha olemasolu pidas kohus äärmiselt oluliseks. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ja A. Nauts tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
- Maakohus on põhjendamatult arvestanud vaid A. Nautsi eelneva elukäiguga ning jätnud tähelepanuta süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud (puuduvad distsiplinaarkaristused, täitmiskava eesmärgid on täidetud, tööle vanglas etteheited puuduvad ning vanglaametnikega suhtlemine on korrektne).
- Maakohus on põhjendamatult pööranud tähelepanu A. Nautsi elamaasumisele elukaaslase juurde, kelle suhtes ta oli varasemalt vägivaldne. Suhted elukaaslasega on lähedased ja viimane külastab A. Nautsi, st poolte leppimist. Elu perega ei suurenda uute kuritegude riski. A. Nauts soovib perekonna ülalpidamises osaleda ning elada normaalset elu. Vabanemisel naaseb ta tööle varasemasse töökohta. Tööandja on nõus A. Nautsi kui kohusetundliku ja hea töötaja tagasi võtma. Varasemate kuritegude toimepanemist soodustas alkohol, ent A. Nauts on vangistuses osalenud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis ja teinud sellest vajalikud järeldused. Ta on valmis võtma endale tingimisi vabastamise korral lisakohustusi alkoholi tarvitamisest hoidumise tagamiseks.
- Kohus on jätnud põhjendamata, miks kõik süüdimõistetud iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ning miks ei ole arvestatavad vangla ning prokuröri positiivsed hinnangud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Nautsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
- Riigikohtu praktikat arvestades on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette kaalutlusõiguse rikkumist, s.o põhjenduste puudumist, miks kõik süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ning miks on arvestamata jäetud vangla ning prokuröri positiivsed hinnangud.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendis on käsitletud, miks isiku edasine õiguskuulekas käitumine vaatamata tema lubadustele ja vangistuses käitumisele ning sotsiaalprogrammide läbimisele kohut ei veennud. Muuhulgas on kohus põhjendanud sedagi, miks A. Nauts, kes on vangistuses osalenud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis, võib sellele vaatamata uue kuriteo toime panna. Sellist prognoosotsust tehes viitas kohus asjaolule, et varem ei ole „Eluviisitreeningu“ läbimine süüdlast kuritegudest eemal hoidnud. Samuti ei ole seda teinud mitmed eelnevad karistused ega võimalused kanda karistust vabaduses. Ringkonnakohus möönab, et ilmselgelt ei saaks uut usaldust rajada vaid asjaolule, et isik on valmis võtma endale tingimisi vabastamise korral lisakohustuse alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Määruskaebuses puuduvad põhjendused, mis veenaks ringkonnakohut, et A. Nauts just sel korral on teinud sotsiaalprogrammist ja oma käitumisest üldiselt vajalikud järeldused.
- Kuigi suhted endise vägivallaohvriga on praeguseks paranenud, ei muuda see ringkonnakohtu veendumust maakohtu lahendi õigsuses. Maakohus on põhjalikult analüüsinud isiku varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut ning lahendis on veenvalt ära põhjendatud, miks kohut ei veennud isiku lubadused ning hea käitumine vangistuses. Tuvastamata ühtki kaalutlusviga, jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus