1-19-4349/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-4349 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Aleksei Boiko vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Boiko (ik 39710025219) kaitsja jurist Silvi Erro, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 29.08.2019 otsusega tunnistati A. Boiko süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistati kahe aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.04.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Boiko ei pane viie aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2, 21 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas 17.10.2019 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes A. Boikole mõistetud tingimisi karistus täitmisele pööramist, kuna viimane rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.
6. Viru Maakohtu 31.10.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja A. Boikole tingimisi mõistetud kandmata karistus pöörati täitmisele.
7. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tuvastamist leidnud, et A. Boikol tuvastati 12.10.2019 alkoholijoove 0,91 mg/l kohta. A. Boiko versioon juhtunust, et ta ajas joogid segamini ja arvas, et tegemist on mahlaga, ei ole eluliselt usutav. Tuvastatud alkoholijoove – 0,91 mg/l kohta – on üsna suur. A. Boiko jõi enda sõnul umbes 400 ml, mistõttu ta ei saanud jätta märkamata, et jook sisaldab ka alkoholi.
8. A. Boiko senisest käitumisest ning tema suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei ole otstarbekas. Nagu eespool tuvastatud, rikkumise toime panemine ettevaatamatusest ei ole eluliselt usutav, s.o tegemist oli tahtliku rikkumisega. Seega ei ole käitumiskontroll ühes elektroonilise järelevalvega andnud tulemusi. Maakohus andis A. Boikole võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, kuid isik ei suutnud täita kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu hinnangul ei ole A. Boiko motiveeritud enda eluviise muutma.
9. Arvestades A. Boiko senist käitumist, puudub maakohtul veendumus, et ta ka edaspidiselt suhtuks määratud kohustuste täitmisesse vastutustundlikult ja ei hakkaks neist kõrvale hoidma. Seetõttu peab maakohus kriminaalhoolduse jätkamist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Boiko kaitsja jurist S. Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohtu määrus on põhjendamata ja rajaneb ebaõigetel järeldustel, mis tekkisid asjaoludele ebaõige hinnangu andmisest. Koos määruskaebusega esitati ka tõend selle kohta, et A. Boiko venna suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohta algatati kriminaalmenetlus.
11. A. Boiko eitas kohtuistungil rikkumise toimepanemist. A. Boiko selgitas, et tegemist oli maja omaniku tütre sünnipäevaga. A. Boiko jõi mahla, mõni kohal viibijatest tarvitas alkoholi, mõni mitte. Kui A. Boiko läks õue suitsetama, nägi ta, et tema venda pekstakse jõhkralt läbi. Hiljem üritati ka tema kallal vägivalda tarvitada, aga A. Boiko pääses. A. Boiko selgitas, et oli juhtunust šokeeritud, haaras kätte kruusi, soovides mahla juua ja ei märganud, et tegelikkuses oli kruusis mahl viinaga, mille ta korraga ära jõi.
12. Maakohus leidis põhjendamatult, et A. Boiko selgitused ei ole eluliselt usutavad. Tõsiasi, et A. Boiko oli venna peksmisest šokis, on piisav selgitus selle kohta, miks A. Boiko ei pannud tähele seda, mis vedelik kruusis oli. Maakohus aga ei hakanud eeltoodut analüüsima, järeldades lihtsalt, et A. Boiko selgitused ei ole eluliselt usutavad. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et A. Boiko sattumine konfliktsesse olukorda ei ole tema süü. Tõsiasi, et A. Boiko organismi sattus alkoholi, oli juhuslik, kuna ta ei teadnud, et mahlas on ka viina. A. Boikol ei olnud kavatsust ega tahtlust alkoholi tarvitada. Seega on tegemist alusetu karistuse täitmisele pööramisega.
13. Isegi kui A. Boiko oleks rikkumise toime pannud, oleks maakohus pidanud arvesse võtma, et tegemist on esimese rikkumisega. Olemasoleva kohtupraktika kohaselt ei pöörata esimese rikkumise korral karistust koheselt täitmisele. Isiku käitumise parandamiseks ja motiveerimiseks saaks kohaldada teisi abinõusid peale karistuse täitmisele pööramise. Kriminaalhooldusametnik oleks saanud A. Boikot ka kirjalikult hoiatada, muuhulgas võib ametnik teha kolm hoiatust ja alles siis peaks pöörduma kohtu poole. Maakohus on analüüsinud 2 alternatiivsete meetmete kohaldamist pinnapealselt. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei kinnita miski maakohtu väidet, A. Boiko katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei ole otstarbekas. On arusaamatu, mille põhjal väidab maakohus, et A. Boiko suhtumine kontrollnõuete – ja kohustuste täitmisesse on lohakas. A. Boiko järgis kontrollnõudeid ja täitis kõiki temale määratud kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuses taolisi argumente, millest tingituna kuuluks maakohtu määrus tühistamisele.
15. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et A. Boiko poolt alkoholitarvitamine ei olnud tahtlik. Maakohus on siinkohal õigustatult tähelepanu juhtinud A. Boiko joobe suurusele, milleks oli 0,91 mg/l kohta. On äärmiselt kaheldav, et taoline joove tekkis kruusitäiest mahlaga viinakokteilist. Pigem on tõenäoline, et A. Boiko pidutses ja tarvitas koos enda tuttavatega teadlikult alkoholi. Alkoholitarvitamise vabanduseks viitab kaitsja muuhulgas ka A. Boiko šokiseisundile, kes nägi pealt enda venna peksmist ja langes ka ise peaaegu ohvriks. Eeltoodu aga ei muuda ringkonnakohtu hinnangul olematuks ja ei vabanda A. Boiko poolt toime pandud tahtlikku alkoholikeelu rikkumist. Samas nähtub asja materjalidest vastupidiselt määruskaebuses toodule sedagi, et A. Boiko toimetati tugevas alkoholijoobes arestimajja, kuna oli eelnevalt inimestega kakelnud ja probleeme tekitanud ning majaomanik ei soovinud teda nimetatud aadressile. Kriminaalkolleegiumi jaoks on kummastav, miks asetas A. Boiko ennast käitumiskontrolli all viibides üldse olukorda, kus ümberringi tarvitatakse alkoholi ja pannakse toime õigusrikkumisi. Eeltoodu näitab ilmekalt, A. Boiko ei ole suuteline taolistes olukordades alkoholist hoiduma ja konfliktsituatsioone vältima.
16. Siinkohal on oluline ka seegi, mille eest A. Boiko kohtu poolt kriminaalkorras süüdi tunnistatud on. Nimelt omab A. Boiko kahte kehtivat kriminaalkaristust, millest Viru Maakohtu 14.04.2016 otsusega tunnistati isik süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 232 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning Viru Maakohtu 29.08.2019 otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Nagu näha on A. Boikod karistatud mitme vägivallakuriteo toimepanemise eest, millest tingituna saab väita, et isikule on omane agressiivne ja impulsiivne käitumine. Üsnagi kõnekas on ka tõsiasi, et viimati karistati A. Boikod muuhulgas ka oma ema kehalise väärkohtlemise eest. Kui isik on suuteline isegi enda lähedase isiku vastu vägivalda kasutama, on seda tõenäolisem, et olles taaskord alkoholijoobes või konfliktsituatsioonis, võib ta tekkida võivaid probleeme taaskord vägivaldseid vahendeid kasutades lahendama hakata.
17. Märkimisväärne on seegi, et A. Boiko mõisteti süüdi Viru Maakohtu 29.08.2019 otsusega, tema käitumiskontroll ja sealhulgas elektrooniline järelevalve algas 23.09.2019 ja juba 12.10.2019 rikkus A. Boiko temale kohtu poolt määratud kohustust. Eeltoodud ei tekita sarnaselt maakohtuga kriminaalkolleegiumis veendumust, et A. Boiko oleks edaspidiselt suuteline temale määratud kohustusi korrektselt täitma, kuna isegi äsjane kokkupuude kohtuga ja teadmine, et igasugune käitumiskontrolli tingimuste rikkumine võib kaasa tuua karistuse täitmisele pööramise, ei taganud tema kohustustest kinnipidamist.
18. Arvestades kõike eeltoodut, ei parandaks A. Boiko käitumist ka temale täiendavate kohustuste määramine. Isikule on juba antud kahel korral võimalus kanda temale mõistetud vangistust tingimisi vabaduses, kuid nagu näha, on A. Boiko kohtu usaldust jämedalt kuritarvitanud ja ei ole osanud ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi enda probleemidega tegelemiseks. Teisisõnu ei ole kriminaalhooldusel viibimine ja kohtu poolt määratud erinevad kohustused, sealjuures alkoholikeeld, taganud tema kainust. Seega püsib A. Boiko retsidiivsusrisk jätkuvalt kõrgena ja temalt võib karistuse täitmisele pööramata jätmise 3 korral ka edaspidiselt oodata käitumiskontrolli tingimuste rikkumist ja võimalik, et ka uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seega on õige maakohtu järeldus, et käitumiskontroll ei ole A. Boiko puhul täitnud oma eesmärki ja temale tingimisi mõistetud kandmata karistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata.
19. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 31.10.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4