1-17-7033/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7033 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Jevgeni Pronini (ik 39008307014) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine elektroonilise valvega Vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Pronini määruskaebus Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Jevgeni Pronin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 ja § 418 lg 1 järgi. Teda karistati 5 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas
9. aprillil
10. a ja lõpeb
11. juunil 2022 a.
12. Viru Maakohtu
13. detsembri
14. a määrusega jäeti J. Pronin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Vaatamata formaalsete eelduste esinemisele, ei võimalda J. Pronini vabastamist tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse kandmise ajal.
15. J. Pronini puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, s.t õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 9 korda, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes on J. Proninil probleeme korrale allumisega. Kohtul ei tekkinud veendumust, et J. Pronin oleks suuteline käitumiskontrolli nõudeid edukalt täitma. Usaldusväärne ei tundunud ka J. Pronini väide, et ta on oma maailmavaateid muutnud.
16. J. Proninil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust grupi poolt suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo asjaolusid arvestades, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud, kuna puudub alus arvata, et uue kuriteo risk oleks madal. Eksisteerib risk uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. Narkokuritegude puhul on nende korduva toimepanemise risk suur. Uute kuritegude toimepanemist võib J. Pronin jätkata ka elektroonilise valve all olles ning seda ohtu võivad suurendada suured võlanõuded. Kuna J. Pronin on korduvalt keeldunud majandustöödest, ei ole veenev tema soov minna vabaduses tööle. Tütar oli J. Proninil ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu ei motiveeriks tütre olemasolu ilmselt teda kuritegudest loobuma.
17. J. Proninit positiivselt iseloomustavad asjaolud: elu- ja töökoha olemasolu, narko- ja alkoholisõltuvuse puudumine, eesti keele kursustel osalemine, ei kaalu üles negatiivseid argumente: korduvkaristatust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, distsiplinaarkaristuste puudumist ning võlgu. Kuigi prokuratuur ja vangla toetasid J. Pronini ennetähtaegset vabastamist, leidis kohus, et süüdlase vabastamine on ennatlik, sest karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Vangla poolt välja arvutatud riskiprotsenti kohus ei arvesta, kuna ei ole teada, missugust metoodikat ja andmeid uue kuriteo riski hindamiseks kasutati. MÄÄRUSKAEBUS
18. Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ja J. Pronin tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
19. J. Proninil on töökoht, ning elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik elukoht. Perekond on valmis teda toetama. Perega suhtleb ta aktiivselt ning soovib tegeleda ka tütre kasvatamisega.
20. Kaitsja arvates on kohus teinud väärad järeldused J. Pronini vangistusaegsest käitumisest. Viimast tuleks hinnata ITK järgi, mida J. Pronin on täitnud. Ka vangla sisekorraeeskirju ei ole ta rikkunud jämedal või huligaansel viisil. Ei ole proportsionaalne, kui isik jäetakse vabastamata vaid seetõttu, et ta ei ole vanglas koristanud. J. Pronin saab aru, et on kohustatud vangistuses töötama, ent ta soovis töötada tsehhis, kus oleks võimalik rohkem teenida ja kustutada võlgnevusi. Koristamisel ta samaväärset raha ei saa. Mittetöötamist vanglas ei saa samastada tööga vabaduses. Vabaduses on motivatsioon tööd teha suurem, sest vanglas saadav tasu on sümboolne ja endale selle eest midagi lubada ei saa.
21. Vangla ja prokuratuur toetasid vabastamist. Määrusest ei nähtu, miks kohus leidis, et retsidiivsusrisk on märkimisväärne. J. Pronin kannab esimest reaalset vangistust. Esimest korda on teda karistatud ka narkootikumide käitlemise eest. Tema käitumises ei ole viiteid samalaadsete kuritegude toimepanemise riskile. Suurt riski saaks möönda siis, kui inimest on mitu korda samalaadsete kuritegude eest karistatud.
22. Vaatamata võlgnevusele on J. Pronin motiveeritud seaduskuulekalt elama. Ta saab aru, et uue kuriteo toimepanemise korral ootab teda pikaajaline vangistus.
23. J. Pronini retsidiivsusrisk on madal. Teda ei ole varem narkootikumide eest kriminaalkorras karistatud. J. Pronin tuleks vabastada, sest tegemist on esimest vangistust kandva inimesega. Põhjendamatu on jätta J. Pronin ennetähtaegselt vabastamata vaid põhjusel, et ta ei ole vanglas töötanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
25. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
26. aprilli
27. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
28. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. Pronini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii J. Pronini uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Negatiivsed asjaolud luges maakohus siiski kaalukamateks. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus J. Pronini vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lgt 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et J. Pronin suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus