1-17-10668/152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-10668 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2019 määrus Sergei Hartšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Sergei Hartšenko (ik 39003145218) ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt Sergei Hartšenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Mõista Sergei Hartšenkolt riigituludesse menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergei Hartšenkol tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 06.06.2019 otsusega tunnistati S. Hartšenko süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 5,7,8 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust, KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ja KarS § 318 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S. Hartšenkole liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.05.2017 ja lõpeb 31.05.
10. Viru Vangla esitas 08.10.2019 maakohtule materjalid süüdimõistetu S. Hartšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 19.11.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
12. S. Hartšenkol on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et S. Hartšenko ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et S. Hartšenko poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine, s.o kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mistõttu puudub maakohtul kindlus, et vabanemise korral suudaks S. Hartšenko hoiduda alkoholi tarbimisest. S. Hartšenko suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ning teda võib pidada mõjutatavaks, kuna suurem osa kuritegusid on sooritatud grupis. K-raha andmetel on S. Hartšenkol tasumata rahalisi nõudeid summas 4048,80 eurot, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Samuti väärib märkimist, et S. Hartšenko on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, millest tulenevalt ei ole välistatud, et vabanemise korral asub S. Hartšenko majanduslike raskuste ilmnemisel uuesti kuritegusid toime panema. Reaalne oht selleks on olemas, kuna S. Hartšenkol puudub vabanedes garanteeritud töökoht.
13. Positiivsena tõi maakohus välja, et S. Hartšenkot ei ole kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud ja ta töötab alates 19.02.2018 majandustöödel. Samas muudes taasühiskonnastavates tegevustes ta veel osalenud ei ole, sest individuaalne täitmiskava koostati talle alles hiljuti ning selles ettenähtud sotsiaalprogrammid ei ole veel alanud. Vabanemise korral on S. Hartšenkol olemas kindel elukoht. Maakohtu hinnangul ei kaalu S. Hartšenkot positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ja milliseid peab maakohus KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis kaalukamateks.
14. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et S. Hartšenko suudaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral järgida kõiki kontrollnõudeid – ja kohustusi, katseaja edukalt läbida ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebused
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Hartšenko kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. S. Hartšenkol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuna S. Hartšenkole ei koostatud individuaalset täitmiskava, ei olnud ka võimalik seda täita. Täitmiskava olemasolul oleks S. 2 Hartšenko saanud läbida sotsiaalprogramme ja näidata sellega kohtule enda positiivset ellusuhtumist. Käesolevaks hetkeks on talle individuaalne täitmiskava koostatud ja S. Hartšenko on valmis läbima sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Samuti töötab S. Hartšenko kinnipidamiskohas majandustöödel. S. Hartšenko on vabanemise korral nõus täitma kõiki temale määratavaid kohustusi. Vabanemise korral on S. Hartšenkol olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Vabanemise korral S. Hartšenkol küll puudub kindel töökoht, kuid viimane on kindel, et leiab endale töökoha.
17. Kaitsjal ei ole võimalik vastu vaielda, et S. Hartšenkol on kuritegelik minevik. Samas ei saa märkimata jätta, et ta tunnistab enda süüd ja kahetseb. Ta on kinnipidamiskohas igapäevaselt oma võimete kohaselt teinud kõik selleks, et muutuda ja seda ühiskonnale näidata. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisaval määral arvesse võtnud S. Hartšenko isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, tema elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel on liigselt keskendutud S. Hartšenko varasemale elukäigule. Kinnipeetava kriminaalne minevik ei tohiks võtta isikult võimalust oma õiguskuuleka käitumise ja enesearenguga näidata, et isik on teinud vajalikud järeldused ja karistus on oma eesmärgi täitnud. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik maandada läbi kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka S. Hartšenko, kes taotleb samuti enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
19. S. Hartšenkol on kinnipidamiskohas viibides olnud aega järele mõelda. S. Hartšenko on aru saanud, et ta on teinud vigu ja ei ole käitunud seaduskuulekalt. Kinnipidamiskohas on S. Hartšenko näidanud ennast samas positiivsest küljest. Sotsiaalprogramme S. Hartšenko küll läbida ei jõudnud, aga samas on ta nõus töötama ja osaleb käesolevalt majandustöödel. S. Hartšenko varasem käitumine jääb minevikku. S. Hartšenko usub, et ta suudab vabaduses täita kõiki nõudeid ja kohustusi. S. Hartšenko soovib elama asuda temale määratud aadressile ning minna tööle, samuti hakata tasuma temal lasuvaid rahalisi nõudeid. S. Hartšenko lubab alkoholi ja narkootikume mitte tarvitada.
20. Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 12.12.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Hartšenkot vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus vastupidiselt määruskaebustes toodule eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, mistõttu ei anna määruskaebustes märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Hartšenko ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Esmalt heidab kaitsja maakohtule ette, viimane on liigselt keskendunud S. Hartšenko varasemale elukäigule. Siinkohal juhib kriminaalkolleegium aga kaitsja tähelepanu sellele, et seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja 3 tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui S. Hartšenko iseloomustamiseks on tõepoolest võimalik välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
24. S. Hartšenko omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Valdavalt on S. Hartšenko toime pannud varavastaseid kuritegusid, samas on kuriteod ajas raskemaks läinud, kuna viimati karistati isikut juba röövimise toime panemise eest, millega tekitati kannatanule ka raske tervisekahjustus. Ka tema vabanemisjärgsed elutingimused ei tekita krimimaalkolleegiumis veendumust, et ta suudaks selgi korral varavastaste kuritegude toimepanemisest hoiduda. S. Hartšenkol puuduvad toetavad lähedased, tema ema teda enda elukohta elama ei soovi, kuna viimane kord tekitas S. Hartšenko korterile suured võlgnevused. Elama saaks S. Hartšenko asuda seega ühiselamutüüpi majja, kuhu talle on garanteeritud tuba. Kindlat töökohta S. Hartšenko vabanemise korral ei oma. Ühtlasi puudub tal töökogemus – ja distsipliin, kuna enne vangistust puudus tal samuti stabiilne sissetulek. Õige on ka maakohtu poolt toodu, et S. Hartšenko rahalised võlgnevused kogusummas 4048,80 eurot, koosmõjus kindla töökoha puudumisega, ei tekita suurt lootust, et isik suudaks vabaduses varguste toimepanemisest hoiduda (oli vabaduses süstemaatiline varguste toimepanija). Ühtlasi on isikul mõningaid probleeme ka alkoholitarvitamisega, kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Mitte-ametliku tööga teenitud raha kulutas isik samuti alkoholile. Seega on isikul vabaduses ja eelneva kolme vangistuse ajal olnud piisavalt aega enda sõltuvuskäitumisega tegelemiseks, kuid selle asemel otsustas isik jätkata alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Seega juba ainuüksi eeltoodu põhjal on vajalik, et S. Hartšenko jätkaks vangistuse kandmist ja läbiks sõltuvusteemalised sotsiaalprogrammid, mis võib-olla vähendavad temast lähtuvaid sellekohaseid riske.
25. Muuhulgas leiab kaitsja, et S. Hartšenko õiguskuulekust oleks võimalik tagada läbi kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolli kohaldamisega. Samas nähtub S. Hartšenko varasemast elukäigust vastupidine, sest ta on rikkunud kontrollnõudeid ja sooritanud katseajal uusi kuritegusid. Seega tegelikkuses ei oleks käitumiskontrollile allutamisest S. Hartšenko puhul midagi taolist, mis täie kindlusega hoiaks isiku seaduskuulekal teel.
26. Kokkuvõtvalt, arvestades S. Hartšenko isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei ole võimalik isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna S. Hartšenko puhul on olemas keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19.11.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
28. Kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 64,80 eurot S. Hartšenko kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4