← Eesti

1-18-6283/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

§ 185

lg 2 p 2 järgi õigeks; 2) mõista Taavi

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks selles, et tema: a) andis 14.

oktoobrist 2017 kuni 17. märtsini 2018 korduvalt amfetamiini J.P. ile;

  1. b)andis 17. juunist kuni 31. detsembrini 2017 kolmel korral amfetamiini J.K. le;
  2. c)andis 17. juunist kuni 31. detsembrini 2017 kolmel korral amfetamiini M.M. ile; 3) tunnistada Taavi Tali süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud; 4) KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Taavi Talil vangistusest kantuks 3 (kolm) päeva ja määrata kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ning 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vangistuse algust lugeda Taavi Tali vanglasse saabumise või kinnipidamise hetkest; 5) mõista Taavi Talilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1500 (üks tuhat viissada) eurot, sh 810 eurot sundraha ja 690 eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud muu menetluskulu katteks; 6) määrata, et Taavi Tali võib tasuda eelmises alapunktis märgitud menetluskulu hüvitise ositi vähemalt 125 euro suuruste igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul, alates kuust, mis järgneb käesoleva kohtuotsuse jõustumisele. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2

(25)Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  1. Taavi Tali (endise nimega Taavi Kiho) anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
  2. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistatakse T. Tali järgmise teo toimepanemises. T. Tali ostis alates
  3. juunist 2017 kuni märtsini 2018 tuvastamata kohast ja isikult korduvalt nii väikeses kui ka suures koguses (korraga vähemalt 1–5 grammi) narkootilist ainet amfetamiini. Ta valdas narkootilist ainet enda juures ja oma elukohas (XXX ). T. Tali tarvitas amfetamiini ise ja turustas seda väikeses koguses Rakvere linnas ja selle lähiümbruses ning Viru-Jaagupis ja selle lähiümbruses tuvastatud ja tuvastamata isikutele mh järgmiselt: 1) 17.06.2017–31.12.2017 andis T. Tali Rakvere linnas ja Aurkülas vähemalt kuus korda väikeses koguses amfetamiini edasi J.K. le; 2) suvest 2017–24.09.2017 andis T. Tali vähemalt kahel korral väikeses koguses amfetamiini edasi C.A. ile; 3) suvest 2017–31.12.2017 andis T. Tali Rakvere linnas ja Viru-Jaagupis korduvalt väikeses koguses amfetamiini edasi A.K. ile ja K.K. ile; 4) 09.09.2017–10.09.2017 andis T. Tali Viru-Jaagupis XXX kahel korral väikeses koguses amfetamiini edasi K.R. le; asuvas majas vähemalt 5) 17.06.2017–31.03.2018 andis T. Tali vähemalt viiel korral väikeses koguses amfetamiini Rakvere linnas ja selle lähiümbruses edasi M.M. ile; 6) 14.10.2017–17.03.2018 andis T. Tali korduvalt väikeses koguses amfetamiini edasi J.P. ile. 3
(25)Kokku andis T. Tali ajavahemikul 17.06.2017–31.03.2018 narkootilist ainet edasi enam kui kümnele inimesele, käideldes seega narkootikume suures koguses. Süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi
  1. KarS § 185 lg 2 p 2 järgi süüdistatakse T. Tali selles, et tema täisealise isikuna, kes oli eelnevalt toime pannud karistusseadustiku
  2. peatüki esimeses jaos sätestatud kuriteo, andis
  3. ja
  4. septembril 2017 Viru-Jaagupis XXX asuvas majas teadlikult ja korduvalt väikeses koguses amfetamiini toona 15-aastasele E.V. le ja 16-aastasele M.F. le, kes tarvitasid seda ainet koos T. Taliga. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
  5. Viru Maakohus tegi
  6. mail 2019 otsuse, millega: 1) tunnistas T.

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 3 aastaks; 2) tunnistas T.

§ 185lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 3 aastaks ning 6 kuuks; 3) mõistis T. Talile Kar

S § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 3 aastat ja 6 kuud vangistust, millest luges kantuks kolm päeva eelvangistust; 4) mõistis T. Talilt menetluskulu katteks riigi kasuks välja kokku 2193 eurot 84 senti, määrates, et T. Tali võib selle summa tasuda ositi 12 kuu jooksul, makstes igakuiselt vähemalt 182 eurot 82 senti. (b) Põhiosa KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusest

  1. Tunnistaja C.A. on selgitanud, et
  2. aastal oli T. Talilt võimalik narkootilisi aineid saada ja talle on T. Tali narkootikume proovimiseks andnud
  3. aasta suve lõpus kaks korda. Lisaks C.A. ile oli seltskonnas veel kolm inimest ja ka kõik nemad tarvitasid amfetamiini. K.K. tunnistas kohtus, et ta on T. Taliga nii telefoni teel kui ka Facebookis ühendust võtnud ja on temalt paaril korral amfetamiini saanud. Ka J.K. tunnistas kohtus, et ta on T. Talilt kolmel korral narkootikume saanud, ka talle on T. Tali andnud amfetamiini. J.K. sõnul sai T. Talilt amfetamiini turuhinnaga 20 eurot ja selle eest sai ta 0,6 või 0,8 grammi. M.M. selgitas, et ta on paaril korral koos T. Taliga narkootikume teinud, aga ta täpselt ei tea, kust need narkootikumid tulid ja kelle omad olid. A.K. i avaldatud ütlustest selgub, et ta on ostnud T. Talilt
  4. aastal vähemalt kolmel korral ühe grammi amfetamiini ja narkootikumide maksumuseks on olnud 20 eurot gramm. 4

(25)
  1. T. Tali kinnitas, et ta andis ühise peo käigus narkootikume edasi C.A. ile, J.K. le, A.K. ile, K.K. ile, K.R. le, M.M. ile. Tema sõnul oli amfetamiini tarvitamine peol tavapärane. T. Tali on lisaks tunnistanud, et peol, kus viibisid ka E.V. ja M.F. , tarvitas nii tema ise kui ka K.R. tema toodud amfetamiini. Seega on tunnistajate ja T. Tali enda ütlustega tõendatud, et süüdistuses nimetatud perioodil on T. Tali amfetamiini edasi andnud vähemalt neljateistkümnel korral, sh K.R. le kahel korral.
  2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks on tavaliselt vaja amfetamiini keskmiselt 1,3 grammi. Seega on tõendatud, et T. Tali on käidelnud suurt kogust narkootilist ainet, andes süüdistuses loetletud isikutele edasi vähemalt 1,3 g amfetamiini. Nende üleandmiste hulgast on välja jäetud E.V. le ja M.F. le üle antud narkootiline aine, sest selle aine üleandmist heidetakse T. Talile ette KarS § 185 järgi. Kui vaadata ka jälitusega kogutud tõendeid ning arvestada ka sealt tulevad kogused, mida T. Tali on käidelnud, nähtub, et T. Tali on käidelnud suures koguses narkootilist ainet.
  3. T. Tali väitel tal suures koguses narkootikume igapäevaselt ei olnud, vaid narkootikumide jaoks koguti raha kokku ja seejärel käidi narkootikumidel järel ja jagati soovijate vahel laiali. Riigikohus selgitas otsuses asjas nr 3-1-1-4-04, et jätkuva süüteo korral on lubatud väikeste narkootilise aine koguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused. Tuvastatud on neliteist üksikjuhtumit, mil T. Tali käitles väikeses koguses narkootilist ainet. Ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine. Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki neid väikese koguse narkootilise aine käitlemisi vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Kõik neliteist korda jäävad ajavahemikku suvi 2017 kuni
  4. märts
  5. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüja tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseeris T.

§ 184süüteokoosseisu, olles pidevas puutumuses narkootilise ainega. 9. Kohus vähendas Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse mahtu, kuna ei leidnud tõendamist, et ajavahemikul 14.10.2017–17.03.2018 andis T. Tali korduvalt väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini edasi J.P. ile. Samuti vähendas kohus süüdistuse mahtu seoses sellega, et tõendamist ei leidnud see, et ajavahemikul 17.06.2017–31.12.2017 andis T. Tali vähemalt kuus korda väikeses koguses amfetamiini J.K. le. Tõendamist leidis, et ta andis ainet J.K. le kolm korda. Samuti ei lugenud kohus tuvastatuks, et ajavahemikul 17.06.2017–31.03.2018 andis T. Tali vähemalt viiel korral väikeses koguses amfetamiini M.M. ile. Tõendamist leidis, et andis ainet M.M. ile kaks korda. 5

(25)
  1. Seega on tõendatud, et T. Tali on
  2. a suvest kuni
  3. märtsini 2018 kokku 14 korral andnud narkootilist ainet edasi erinevatele isikutele, realiseerides KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud süüteokoosseisu. T. Tali pani süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusest
  5. aasta septembris oli T. Tali 26-aastane. Koos K.R. ga kutsuti välja E.V. , kes võttis kaasa M.F. . Algselt viibiti Viru-Jaagupis ühes korteris, siis liiguti edasi M.H. majja, kus ühiselt tarvitati alkoholi ning ka narkootikume.
  6. aasta septembris oli E.V. 15-aastane ja M.F. 16-aastane. Narkootikumide üleandmist nendele tütarlastele ei ole T. Tali kunagi eitanud, küll on ta väitnud, et ei olnud teadlik tüdrukute vanusest ning seega ei tunnista ta ennast süüdi narkootikumide üleandmises alaealistele.
  7. Asjaolu, et narkootikume
  8. ja
  9. septembril 2017 tarvitati, on tõendatud E.V. le ja M.F. le tehtud uriinitestidega, millest nähtub, et mõlema tütarlapse uriinis leidus amfetamiini. Mõlemad tütarlapsed on kohtus ütlusi andes tunnistanud, et narkootikumid, mida peol ühiselt tarvitati, pärinesid T. Talilt ning just nimelt T. Tali veenis tüdrukuid narkootikume proovima. Küll on mõlemad tüdrukud kinnitanud, et neid ei sunnitud narkootikume tarvitama, vaid otsuse amfetamiini proovida tegid nad uudishimust ise.
  10. E.V. ja M.F. kinnitasid, et T. Tali nägid nad esimest korda korteris, kuhu nad K.R. kutsel läksid. E.V. on selgitanud, et tema hinnangul pidid nii K.R. kui ka T. Tali olema teadlikud, et nad on alaealised. Seda järeldas E.V. tema ja K.R. ühiste tuttavate ja sama seltskonna tõttu, kus viibiti. Ka E.V. Facebook Messengeri väljavõttest nähtub, et ta on T. Taliga sõber. Messengeris on E.V. , kelle kasutajatunnuseks on küll xxx , avaldanud, et ta on õpilane Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Ka vestlus T. Taliga käib kooli teemadel. Arvestades tütarlaste välimust, nende kontosid suhtlusvõrgustikus ja eelnevat tutvust peol viibinud isikutega, saab väita, et täiskasvanud isikul oleks pidanud tekkima küsimus tüdrukute vanuse kohta. E.V. ja M.F. märkisid kohtus, et T. Tali küsis neilt vanust, aga selleks hetkeks oli narkootikum juba tarvitatud. T. Tali huvi tütarlaste vanuse vastu näitab, et mingil hetkel tekkis tal ka endal küsimusi, kui vanad on neiud, kellega kaks päeva koos pidutseti ja alkoholi ning narkootikume tarvitati. Kahepäevase suhtluse käigus oleks 26-aastane inimene pidanud aru saama, et ta veedab aega koos alaealistega. Esiteks on E.V. selgitanud, et suitsetades tõmbasid nad M.F. ga kahe peale sigarette. Endal neil suitsu ei olnud, selle said nad peol viibinud isikutelt. Kuna E.V. le ja M.F. le saadeti järgi auto, siis ei saanud jääda märkamatuks ka see, et M.F. võeti peale XXX juurest, kus teadupoolest täisealised isikud ei ela. Kuna E.V. on selgitanud, et K.R. oli nii tema kui ka M.F. vanusest teadlik, siis on eluliselt mitteusutav, et T. Tali nimetatud asjaolu ei teadnud. Kui vaadata E.V. ja M.F. fotot, mis neist on tehtud ülekuulamise käigus, siis fotodelt nähtub neidude tütarlapselik välimus. 6
(25)
  1. T. Tali pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Ta pidi aru saama, et E.V. ja M.F. on alaealised, kuna sellele viitas mitte üksnes tütarlaste välimus, vaid ka suhtlus ja K.R. teadmine nimetatud asjaolust. Ka hilisemad Messengeris peetud vestlused E.V. ga viitavad, et tegelikult ei ole T. Talile üllatuseks, kui suhtluse käigus E.V. ga arutatakse koolis toimuvat ja politseis antud ütlusi. Karistusest
  2. Narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises tunnistas T. Tali ennast süüdi. Seega esineb tema teos karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses T. Tali end süüdi ei tunnistanud ja selle kuriteo osas puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Maakohus leidis, et T. Talile tuleb mõlema süüteo eest mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedasena. T. Tali oli süütegusid toime pannes kriminaalkorras karistatud isik. T. Talile süükspandavate tegude raskus on keskmine või alla selle. T. Tali töötab ja tema perre on sündimas laps. Ei ole põhjendatud kohaldada tingimisi karistust, kuna T. Tali on korduvalt karistatud reaalse vangistusega ning menetletavad kuriteod on laadilt muutunud rasemaks. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii T. Tali kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski kui ka prokuratuur. Kaitsja apellatsioon Süüditunnistamisest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
  4. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist T. Tali süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning palub mõista T.

§ 185lg 2 p 2 järgi õigeks ja kvalifitseerida T. Talile Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi süüksarvatud tegu ümber KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Ühtlasi taotleb kaitsja süüdistatavale kergema karistuse mõistmist ja selle tingimisi kohaldamata jätmist.

  1. Apellant leiab, et T. Tali ei käidelnud narkootilist ainet suures koguses. T. Tali on küll kinnitanud, et ta on narkootikume pakkunud ja edasi andnud, aga on teinud seda väikestes kogustes ühiste pidude käigus. Pidudel oli narkootikumide ühine tarvitamine tavapärane. Tihtilugu koguti raha kokku ja saadeti keegi narkootikume ostma. Hiljem jagati aine tarvitajate vahel laiali. On tulnud ette ka olukordi, kus narkootikume pidude tarbeks hankis tema, vahepeal keegi teine. T. Tali tegevusel puudus järjepidevus.
  2. T. Tali valdusest narkootilist ainet ei leitud. Samuti ei ole tunnistajate ütluste pinnalt võimalik tuvastada T. Tali käideldud narkootilise aine kogust. Näiteks sai C.A. T. Talilt proovimiseks kaks triipu valget pulbrit, G.K. kaks tükki ainet, mis tema oletuste kohaselt võis olla amfetamiin. Ka ülejäänud tunnistajate ütlused on osas, mis puudutab aine kogust, 7

(25)ebamäärased või põhinevad oletustel. Kui analüüsida tunnistajate ütlusi, siis ei ole võimalik tuvastada ka puhta aine sisaldust aines. Isikud, kellele T. Tali väidetavalt narkootilist ainet edasi andis, ei saanud aine tarbimisest joovet ega tundnud pärast aine tarvitamist midagi. E.V. kohtus antud ütluste kohaselt jäid nad pärast aine tarvitamist M.F. ga M.H. juurde magama. Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega aine, mis mõjub ergutavalt. Seega saab teha järelduse, et puhta aine sisaldus aines ei saanud olla eriti suur. Ainsaks tõendiks aine koguste kohta on tunnistajate ütlused. Aine koguseid ei ole võimalik tuvastada. Samuti ei ole võimalik tuvastada puhta aine sisaldust. Seega peab kohus rakendama in dubio pro reo põhimõtet ja rikkumist tuleb käsitleda narkootilise aine käitlemisena väikeses koguses.
  1. T. Tali käitumine ei ole vaadeldav ühe jätkuva teona. Kohtutoimikust nähtub, et T. Tali tegevus oli pigem juhuslikku laadi. Maakohus on küll märkinud, et jätkuva teo osateod peavad olema hõlmatud ühtsest tahtlusest ehk isikul peab narkootiliste ainete käitlemisel esinema tahtlus, mis hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist juba järgmist tegu. Samas ei ole kohus hinnanud, kas see tingimus oli praeguses asjas täidetud. T. Talil ei olnud narkootikumide käitlemisel tahtlust, mis hõlmanuks enne konkreetse osateo lõpuleviimist juba järgmist tegu. Ei saa kuidagi öelda, et T. Tali mõtles esimest tegu toime pannes juba järgmise teo peale. Jätkuva süüteo puhul peab kahe osateo vahel oleva ajavahemiku jooksul esinema püsiv tahtlus. Kohus on jätnud analüüsimata iga osateo objektiivse ja subjektiivse külje.
  2. Kohus on ekslikult märkinud, et T. Tali tunnistas end KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi. T. Tali on kohtus selgesõnaliselt öelnud, et ta on narkootikume pakkunud, teinud seda ühiste pidude käigus ja väga väikestes kogustes. T. Tali on selgitanud, et narkootikumide tarvitamine pidude ajal oli tavapärane. Üldiselt toimus asi nii, et enne pidu koguti kokku vajalik rahasumma, saadeti keegi seltskonnast narkootikume ostma ja aine jagati hiljem tarvitajate vahel laiali. Tuli ette ka olukordi, kus narkootikume pidudel tarvitamiseks ostis tema. Aineid tarvitati ühiselt. T. Tali ei ole tunnistanud, et on käidelnud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid suures koguses.
  3. Ainekoguste liitmine ei ole õiguslikult põhjendatud ja T. Tali tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Süüditunnistamisest KarS § 185 lg 2 p 2 järgi
  4. Kaitsja nõustub, et T. Tali täitis KarS § 185 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu. Täitmata on aga selle kuriteo subjektiivne koosseis. Pole tuvastatav, et T. Tali pidas võimalikuks, et E.V. ja M.F. on alaealised. T. Tali on kohtuistungil öelnud, et ta polnud E.V. ja M.F. alaealisusest teadlik. T. Tali on ka selgitanud, et ta ei osanud isegi arvata, et E.V. ja M.F. on alaealised. 8
(25)
  1. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kuna E.V. Facebook Messengeri väljavõttest nähtub, et ta on T. Taliga sõber, siis pidi T. Tali teadma, et tegemist on alaealisega. E.V. on kohtus kinnitanud, et Facebooki sõbrakutse saatis T. Tali talle koosviibimise viimasel päeval. Samuti on ta kinnitanud seda, et pärast kutse saamist ta rohkem narkootikume ei tarvitatud. Seega on asjakohatu kohtu väide, et T. Tali nägi Facebookist E.V. vanust.
  2. Samuti jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kuna T. Tali oli teadlik, et E.V. ja M.F. õpivad Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis, siis oleks ta pidanud aru saama, et tegemist on alaealistega. T. Tali arvas, et täiskasvanute gümnaasiumis õpivad täisealised. T. Tali selline järeldus on loogiline. Täiskasvanute gümnaasiumis õpivadki põhiliselt täiskasvanud inimesed.
  3. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna E.V. le ja M.F. le saadeti auto järele, siis ei saanud jääda märkamatuks, et M.F. võeti peale XXX juurest, kus teadupoolest täisealised isikud ei ela. E.V. ja M.F. kinnitasid, et T. Tali nägid nemad esimest korda korteris, kuhu nad K.R. kutsel läksid. T. Tali neile järele tulnud autos ei viibinud. Seega ei saanud T. Tali ka antud asjaolust teadlik olla.
  4. Kohtu seisukoht, et T. Tali pidi olema teadlik tüdrukute alaealisusest, kuna seda teadis K.R. , on samuti oletuslik. K.R. on selgitanud, et tema sai teada, et E.V. ja M.F. on alaealised, alles hiljem, kui saabus politsei. E.V. tunnistas kohtus, et K.R. võis M.F. vanust teada, st ta ei olnud K.R. teadmises kindel. Samuti oletab ta, et K.R. võis tema vanust teada, kuna neil on ühised tuttavad. Sellest tulenevalt pole kuidagi võimalik väita, et T. Tali oli teadlik, kui vanad on temaga seltskonnas viibivad tüdrukud. E.V. ei mäletanud kohtus ütlusi andes, kas keegi küsis tema vanuse kohta. E.V. on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et tema ei avaldanud seltskonnas viibinud isikutele, kui vana tema ja M.F. on. Kui M.F. lt küsiti kohtus, kas seltskonnas viibinud isikud teadsid, kui vanad tema ja E.V. on, siis ta vastas, et alguses ilmselt mitte. M.F. selgitas, et keegi küsis tema ja E.V. vanust, aga tegi seda siis, kui narkootikume enam ei tarvitatud.
  5. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et E.V. st ja M.F. st ülekuulamisel tehtud fotodelt nähtub neidude tütarlapselik välimus. Ei saa öelda, et E.V. ja M.F. figuur ja riietus oleksid kuidagi tütarlapselikud. Samuti kandsid E.V. ja M.F. üsna tugevat meiki, mistõttu võis keskmine kodanik suure tõenäosusega pidada neid täiskasvanud naisterahvasteks. Karistusest
  6. T. Tali on saanud aru enda teo õigusvastasusest ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. T. Tali on loobunud narkootikumide tarvitamisest, tal on olemas kindel töö- ja elukoht ning võimalus tingimisi karistamise korral tööle asuda. Lisaks sõlmis T. Tali
  7. mail 2019 abielu, tal on toetav perekond. T. Tali peres kasvab äsja sündinud laps, kes vajab kasvamiseks ja arenguks mõlemat vanemat. 9
(25)Prokuratuuri apellatsioon 30. Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist T. Talile mõistetud karistuse osas. Apellant palub karistada T.

§ 184lg 2 p 2 järgi vangistusega kuueks aastaks ja Kar

S § 185 lg 2 p 2 järgi vangistusega neljaks aastaks. Liitkaristuseks palub prokuratuur mõista T. Talile vangistuse kestusega kuus aastat, millest arvataks maha kolm päeva eelvangistust.

  1. Apellatsioonis märgitakse, et T. Tali kuritegude eest ette nähtud sanktsiooni keskmine määr on üheksa aastat. Kohtu mõistetud karistused on sanktsiooni alammäära lähedased ja seega vastuolus kohtu enda järeldusega, et T. Tali süü suurus on keskmine või alla selle.
  2. T. Tali alustas narkootikumide käitlemisega kohe pärast eelneva vabaduskaotusliku karistuse ärakandmist. See näitab, et tal puudub igasugune austus õigussüsteemi vastu ning tema teod on ajas muutunud raskemaks. Uusi õigusrikkumisi ei ole ära hoidnud ka eelnev reaalne vangistus. Prokuratuur nõustub maakohtuga, et T. Kiho süü suurus on keskmine, kuid arvestades T. Tali isikut ning ka üldpreventiivseid argumente, ei saa nõustuda kohtu mõistetud karistuse suurusega. Kui kohus on leidnud, et T. Tali tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras või natukene väiksema karistusega, siis ei saa lõplikuks karistuseks olla miinimumilähedane vangistus. T. Tali puhul ei olnud tegemist isikuga, kes pidude tarbeks narkootikume hankis, nagu on üritanud väita kaitsja, vaid narkootikumide müümine ja levitamine oli talle sissetulekuallikas. Kui M.F. ja E.V. puhul toimus narkootikumide tarvitamine tõepoolest ühise peo käigus ja alaealised avaldasid ka ise soovi narkootikumide tarvitamiseks, siis A.K. i ütlustest tuleneb, et T. Talilt oli võimalik narkootikume osta. Seega on põhjendatud arvestada T. Tali süü suuruse hindamisel ka alaealiste enda käitumist kui süüd vähendavat asjaolu ja narkootikumide raha eest levitamist kui süüd suurendavat asjaolu. Kaitsja apellatsioonivastus
  3. Kaitsja prokuratuuri apellatsiooniga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Isegi T. Tali süüditunnistamisel süüdistuse kogu mahus ei ole kuue aasta pikkuse vangistuse mõistmine põhjendatud. Samuti on võimalik jätta vangistus tingimisi kohaldamata, arvestades eelkõige T. Tali isikut, tema elumuutusi peale kuritegude toimepanemist ning süü tunnistamist narkootikumide käitlemises. Süüdistatava seisukoht
  4. T. Tali esitas ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et ta ei taha end õigustada, sest tema teod ja otsused olid valed ja mõtlematud. Süüdistatav oleks enda sõnul pidanud aimama, et äkki need kaks tüdrukut ei ole veel täisealised. Ta ei osanud aimata, et meie seltskonda satub alaealisi. T. Tali elu on muutunud 180 kraadi. Tal ja tema abikaasal 10

(25)on peagi kahekuuseks saav tütar, oma kodu, eesmärgid ja vastutus. Süüdistatav on leidnud töö, mis talle meeldib, ja kus ta pidevalt midagi uut õpib. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Taavi Tali süüditunnistamisest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
  2. Kolleegium märgib sissejuhatavalt, et T. Talile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse sisu on mõneti segadusttekitav. Nimelt väidetakse selles esmalt üldsõnaliselt, et T. Tali omandas tuvastamata kohast ja isikult amfetamiini nii väikeses kui ka suures koguses, s.o korraga vähemalt 1–5 grammi, valdas seda ja turustas. Järgnevalt on süüdistuses välja toodud konkreetselt seitse inimest, kellele T. Tali amfetamiini andis, nendele inimestele narkootikumide üleandmise kordade arv, ajavahemik ja üleandmise koht. Kõigil süüdistuses välja toodud juhtudel oli käideldavat amfetamiini süüdistuse järgi väikeses koguses. Seega ei nähtu süüdistusest ühtegi juhtumit, mil T. Tali oleks vallanud narkootilist ainet korraga suures koguses. Ilmselt on ka prokurör kohtumenetluses sellisest väitest loobunud, sest seda pole üritatudki tõendada ja maakohtus peetud kohtukõnes tõdes riiklik süüdistaja muu hulgas, et „suure tõenäosusega vastab tõele T. Kiho poolt esitatud versioon sellest, et suures koguses narkootikume tal igapäevaselt enda juures ei olnud [...]“ (KoTo, kd 1, tl 125)
  3. Seega olemasoleva süüdistuse põhjal saab T. Talile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi etteheidetava teona käsitada üksnes amfetamiini edasiandmist süüdistuses märgitud seitsmele inimesele nendel kordadel, mis on süüdistuses konkreetselt välja toodud (vt käesoleva otsuse punkt 2 alapunktid 1–6). Sisuliselt on ka maakohus nii toiminud, leides, et „on tõendatud, et süüdistuses nimetatud perioodil on Taavi Kiho amfetamiini edasi andnud vähemalt neljateistkümnel korral, sh K.R. le kahel korral.“ (Vt maakohtu otsuse lk 8) Osa süüdistuses välja toodud käitlemistegude kohta leidis maakohus, et need ei ole tõendatud (vt käesoleva otsuse punkt 9). Kohtuotsuses on küll ka veel järgmine lause: „Kui nimetatud isikulistele tõenditele lisaks vaadata ka jälitusega kogutud tõendeid ning arvestada ka sealt tulevad kogused, mida Taavi Kiho on käidelnud, nähtub, et Taavi Kiho on käidelnud suures koguses narkootilist ainet.“ Kolleegium märgib, et maakohtu sellist ebamäärast viidet „jälitusega kogutud tõenditest“ nähtuvatele narkootilise aine kogustele – neid ainekoguseid ja nende käitlemise aega ning kohta ega muid asjaolusid nimetamata – ei saa pidada narkootikumi käitlemise fakti tuvastamiseks (ja ega olemasolev süüdistus polekski võimaldanud mingeid täiendavaid käitlemistegusid tuvastada). Seda, et maakohus tunnistas T.

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi siiski vaid eelnevalt mainitud 14 käitlemisepisoodis, kinnitab ka järgmine kohtuotsuse 10. lehekülje alguses paiknev kokkuvõttev lause: „Seega leidis tõendamist, et 14 korral on Taavi Kiho andnud narkootilist ainet ajavahemikul suvi 2017-31.03.2018 edasi erinevatele isikutele, millega realiseeris Taavi Kiho KarS § 184 lg 2 p 2 süüteokoosseisu.“ Järelikult on maakohus lähtunud T. Tali süüditunnistamisel ikkagi nendest konkreetsetest üleandmisepisoodidest, mis on süüdistuses eraldi välja toodud (lugedes küll osa episoode tõendamatuks). Prokuratuur pole maakohtu sellist järeldust vaidlustanud. Seega saab ka 11

(25)apellatsioonimenetluse esemeks olla küsimus, kas KarS § 184 lg 2 p-s 2 ette nähtud kuriteo tunnustele vastavad need 14 maakohtu tuvastatud juhtumit, mil T. Tali käitles väikesi amfetamiinikoguseid. Ringkonnakohus poleks pädev kontrollima, kas T. Tali käitles millalgi ka korraga suurt kogust narkootilist ainet, isegi juhul, kui selline teoetteheide oleks võimalik süüdistusest välja lugeda. Samas tõlgendab kolleegium süüdistust siiski selliselt, et käitlemistegevus, mida prokuratuur T. Talile algselt ette heitis, piirdubki käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1–6 refereeritud juhtudega.
  1. Apellant ei vaidlusta seda, et T. Tali on maakohtu tuvastatud perioodil ja kordadel süüdistuses nimetatud inimestele narkootilist ainet andnud. Samas leiab kaitsja muu hulgas, et pole alust vaadelda T. Tali üksikuid käitlemistegusid ühe jätkuva teona ega käideldud narkootilise aine koguseid liita.
  2. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et menetletavas asjas puudub alus T. Tali käideldud narkootilise aine väikeste koguste liitmiseks.
  3. Riigikohus on selgitanud, et vastus küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada toimepanija käitumist jätkuva süüteona või mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 12).
  6. Riigikohtu praktika kohaselt on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu – siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1–13.2 ja
  9. märtsi
  10. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9)
  11. Menetletavas asjas on maakohus osutanud küll T. Tali üksikute käitlemistegude välisele sarnasusele ja ajalisele lähedusele, kuid pole tuvastanud, et need teod oleksid olnud kantud ühtsest tahtlusest. Kolleegium märgib, et isegi väliselt kokkulangevaid ja ajaliselt väga lähedasi tegusid ei saa käsitada ühe jätkuva teona, kui ei ole tuvastatud, et toimepanija tahtlus ei hõlmanud juba enne esimese üksikteo lõpuleviimist järgmisi üksiktegusid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-15-08, p-d 3 ja 13, kus eitati ühtse tahtluse puudumise tõttu jätkuvust kahe umbes 16-minutilise vahega täpselt samal viisil toime pandud kelmuse episoodi puhul.)
  14. Maakohus tunnistas T. Tali süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi narkootilise aine korduvas käitlemises. Kuna T. Tali pole varem narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest 12
(25)karistatud, pidi kohus KarS § 184 lg 2 p 2 kohaldamiseks nägema korduvust T. Tali nendes käitlemistegudes, mida on talle ette heidetud menetletavas kriminaalasjas. Ehkki kohtuotsuses pole KarS § 184 lg 2 p-s 2 ette nähtud raskendava asjaolu inkrimineerimise kohta mitte ühtki selgitust, võib kohtu seisukohale valgust heita prokuröri kohtukõne, mille teksti on maakohus üldiselt suures osas enda põhjendusena otsusesse kopeerinud. Nimelt on süüdistuskõnes teo korduvuse kohta märgitud järgmist: „T. Kihol eelnevad karistused narkootikumide käitlemise osas puuduvad. Küll nähtub tunnistajate ütlustest ja jälitusega kogutud tõenditest, et T. Kiho on narkootikume käidelnud korduvalt ning iga uue „partii“ toomisel on tuvastatav tema uus tahtlus, sellele viitab rahade kogumine ning aine saamisel selle turustamine igakordselt erinevatele isikutele.“ (KoTo, kd 1, tl 126)
  1. Seega on prokuratuur – ja ilmselt ka maakohus, kes omapoolseid põhjendusi lisamata järgis riikliku süüdistaja pakutud kvalifikatsiooni, – lugenud T. Tali üksikud käitlemisteod üheaegselt nii jätkuvaks kui ka korduvaks kuriteoks. Mõistagi on selline käsitlus vastuolus karistusõiguse elementaarsete alustõdedega, sest jätkuv kuritegu on õigusliku teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt üks tegu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus nr 1-17-11432/93, p 14). Seega ei saa ühed ja samad üksikrikkumised mitte kunagi moodustada samaaegselt nii jätkuvat kui ka korduvat süütegu.
  4. Kuid nagu märgitud, nähtub prokuröri kohtukõnest mh seisukoht, et T. Tali iga käitlemisteo puhul on tuvastatav tema uus tahtlus. Ringkonnakohus nõustub sellega, et pole tõendeid, mis võimaldaksid tõsikindlalt tuvastada, et kõik süüdistuses nimetatud üksikud käitlemisteod, mille objektiks oli eranditult alati narkootiline aine väikeses koguses, oleksid kantud T. Tali ühtsest tahtlusest ja seega käsitatavad ühe jätkuva kuriteona. Pigem kinnitavad kohtutoimikus olevad tõendid seda, et tegemist oli küll samalaadsete, kuid siiski iseseisvate rikkumistega, mille toimepanemise tahtlus tekkis kas kõikidel või vähemalt enamikul juhtudel uuesti. Ja isegi, kui selles kahelda, tuleb KrMS § 7 lg-st 3 juhindudes see kahtlus (ühtse tahtluse olemasolus) tõlgendada süüdistatava kasuks (ehk siis praegusel juhul ühtset tahtlust eitada).
  5. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks märkida veel järgmist. Kriteeriumid, millest lähtuvalt sisustatakse jätkuva süüteo mõistet, on võrdlemisi üldised ja abstraktsed ning jätavad õiguse rakendajale paljudel juhtudel ulatusliku otsustusruumi. Märgitu tähendab aga paratamatult seda, et see, kas mingi hulk üksikrikkumisi hinnatakse hiljem jätkuvaks või korduvaks süüteoks, on toimepanija jaoks sageli suuresti ennustamatu. Samas võib tõik, kas üksikrikkumised kvalifitseeritakse jätkuvaks või korduvaks süüteoks, mõjutada isiku karistusõigusliku vastutuse ulatust väga olulisel määral. Mõnikord on isikule ebasoodne üksikrikkumiste lugemine jätkuvaks teoks (nt kui sellest oleneb kuriteokoosseisu täitmiseks vajaliku kvantitatiivse piirmäära saavutamine), teinekord aga hoopis jätkuvuse eitamine (nt kui küsimuse all on korduvuse kui kvalifitseeriva tunnuse inkrimineerimine). Eelnevat silmas pidades jagab kolleegium Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, mille kohaselt on jätkuva süüteo konstruktsioon põhiseaduse § 23 lg 1 valguses kriitiline, mistõttu tuleb seda tõlgendada restriktiivselt ja rakendada vaid olukordades, kus 13
(25)see on möödapääsmatult vajalik (vt lähemalt Tartu Maakohtu
  1. novembri
  2. a määrus nr 1-17-6337/43, p-d 10–18;
  3. veebruari
  4. a määrus nr 1-18-9128/12, p-d 23–24 ja
  5. veebruari
  6. a otsus nr 1-18-4008/15, p-d 16–20). Teisisõnu saab jätkuvust siis, kui see on süüdistatavale ebasoodne, jaatada vaid juhtudel, mil tunnused, mis räägivad süüteo jätkuvuse kasuks, on ülekaalukad ja ilmsed ning jätavad kõrvaltvaatajale toimepanija üksiktegudest üheselt mulje kui olemuslikult kokkukuuluvast käitumisest. Juhul, kui üksikrikkumiste jätkuvus on karistusõiguslikku vastutust loov või raskendav tunnus, lasub jätkuvuse eeldustele vastavate asjaolude tõendamise koormis prokuratuuril.
  7. Konkreetselt narkosüütegude kontekstis on jätkuva süüteo mõiste kitsendav tõlgendamine ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka selleks, et vältida KarS § 184 eesmärgiga vastuollu minevat olukorda, kus selle kuriteokoosseisu järgi tuleks karistada väga suurt osa narkosõltlastest pelgalt narkootikumide tarbimise eest. Nimelt tuleb silmas pidada, et narkootilise aine kogus, mis NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks, ehk 10 tarbimiskogust võib narkosõltlasel kuluda enda sõltuvuse rahuldamiseks ära väga lühikese perioodi – mõnikord isegi paari päeva – jooksul. Seejuures võib eeldada, et üht tarbimiskogust soetades teab sõltlane väga hästi, et juba peatselt vajab ta ka järgmist, ülejärgmist jne doosi. See tähendab, et tal on juba esimest narkodoosi soetades olemas tahtlus ka järgmis(t)e dooside käitlemise suhtes. Rakendades selliste olukordade puhul jätkuva kuriteo konstruktsiooni formaalselt ja lisapiiranguteta, tuleks asuda seisukohale, et valdav enamus (kui mitte peaaegu kõik) narkosõltlastest käitlevad ka endale ühe või mõne doosi kaupa isiklikuks tarbimiseks narkootikume soetades narkootilist ainet suures koguses, sest tüüpiliselt on üksikute soetamised ajaliselt lähedased, toime pandud sarnasel viisil, sama õigushüve vastu ning reeglina kantud ühtsest tahtlusest. Vaevalt vastaks aga seadusandja tahtele see, kui pelgalt narkootikumide pideva tarbimise eest hakataks karistama ühe- kuni kümneaastase (KarS § 184 lg 1) või osal juhtudest isegi kolme- kuni viieteistaastase (KarS § 184 lg 2) vangistusega. Seda kinnitab üheselt NPALS § 151, mis näeb narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ette üksnes väärteokaristuse. Tegelikult ei ole jätkuva süüteo mõiste kitsendav tõlgendamine narkosüütegude kontekstis sisuliselt vastuolus ka asjas nr 3-1-1-4-04 väljendatud Riigikohtu seisukohtadega. Nimelt nähtub viidatud otsusest, et Riigikohus käsitles jätkuva teona narkodiilerlust, mis seisnes süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises – konkreetsel juhul narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises. Kõneksolevas kohtuasjas oli toimepanija narkootiliste ainetega pidevas kokkupuutes ja narkosõltlased said pöörduda tema poole narkootiliste ainete soetamiseks. (Vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 14.1) Seega oli tegemist juhtumiga, kus narkootikumide käitlemine ja nende müümine oli sisuliselt toimepanija igapäevane kutsetegevus. Nn narkodiilerluse puhul ongi jätkuva süüteo konstruktsiooni rakendamine selgelt põhjendatud ja kooskõlas KarS § 184 eesmärgiga.
  8. T. Tali käitumises ei ole aga sedastatavad narkodiilerluse tunnused. Seda on möönnud ka prokurör, märkides maakohtus peetud kohtukõnes mh järgmist: „Olenemata sellest, et 14
(25)T. Kiho puhul ei olnud tegemist diileriga, kes oleks pidevalt omanud suurtes kogustes narkootikume, ei tähenda see seda, et tema poolt käideldud narkootikumide kogus ei oleks olnud suur.“ (KoTo, kd 1, tl 125) Seega pole isegi prokurör pidanud T. Tali tegevust narkodiilerluseks. Lisaks, nagu juba märgitud, ei ole prokuratuur menetletavas asjas väitnud ega tõendanud seda, et kõik süüdistuses toodud käitlemisepisoodid olnuksid kantud ühtsest tahtlusest.
  1. Tõenditest ilmneb, et T. Talile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses nimetatud inimesed, kellele süüdistatav amfetamiini andis, kuulusid valdavalt tema sõprus- või tutvusringkonda, kellega ta aeg-ajalt ühiselt pidutses ja nende pidude käigus ka narkootikume tarvitas. Samuti aitas T. Tali teistel – ning teised aitasid T. Talil – ka muudel juhtudel isiklikuks tarbimiseks vajalikke narkootikume hankida. Tõendid ei näita aga seda, et narkootikumide levitamine olnuks T. Tali süsteemne tegevus ja/või sissetulekuallikas, isegi, kui ta mõnikord müügist mingit vaheltkasu sai (mis jääb üsna ebaselgeks). T. Tali tegevust – vähemalt mitte süüdistuses märgitud käitlemistegusid toime pannes – ei saa pidada narkodiilerluseks.
  2. T. Tali ise möönis maakohtus, et ta on ühiste pidude käigus jaganud erinevatele inimestele – J.K. le, A, K, K, R. ja M.M. ile – narkootilist ainet (KoTo, kd 1, tl 102 pöördel–108). C.A. , kellele amfetamiini andmist T. Talile muu hulgas ette heidetakse, selgitas tunnistajana, et süüdistatav oli tema endine poiss-sõber, kellega ta ka süüdistuses käsitletaval ajal jätkuvalt edasi suhtles.
  3. a septembris sai ta T. Talilt proovimiseks kaks triipu amfetamiini. Tunnistaja tahtis seda ainet lihtsalt proovida ja küsis T. Talilt, kuna teadis, et viimasel seda on. Narkootikumi eest C.A. T. Talile midagi vastu andma ei pidanud. Amfetamiini tarvitati T. Tali kodus toimunud peol neljakesi – lisaks tunnistajale ja süüdistatavale oli tarvitajate seltskonnas veel kaks T. Tali tuttavat: M. ja tema mees (KoTo, kd 1, tl 46–47).
  4. Teine inimene, kellele narkootikumide andmises T. Tali süüdistatakse – G.K. – selgitas kohtus, et ta tunneb T. Tali juba kooliajast ja nende sõprus ulatub aastatesse. Vastuseks prokuröri küsimusele, kas T. Tali tunnistaja teada narkootikume tarvitas, vastas G.K. järgmist: „Eks me kõik teda tarvita“ ja kinnitas, et ta on koos T. Taliga narkootikume pruukinud. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta T. Talilt kahel korral amfetamiini koguses, mille ta korraga ära tarbis. (KoTo, kd 1, tl 65–65 pöördel)
  5. Ka tunnistaja J.K. ütluste kohaselt tunneb ta T. Tali kusagil kümme aastat. J.K. sõnutsi tarvitas ta T. Taliga korra ühise peo käigus amfetamiini ja lisaks ostist temalt kahel korral ühe tarbimiskoguse turuhinna (20 eurot) eest. (KoTo, kd 1, tl 66 pöördel–67)
  6. M.M. teab enda sõnutsi T. Tali samuti tükk aega ja on temaga koos pidutsenud. Tunnistaja selgitas sedagi, et peol koos olles ikka jagatakse narkootikume. Samas ei osanud tunnistaja öelda, kas koos tarvitatud narkootikumid pärinesid just T. Talilt või kelleltki teiselt. (KoTo, kd 1, tl 67 pöördel–68) 15
(25)
  1. J.P. i kinnitas samuti, et T. Tali on tema tuttav, kes on tal ka aeg-ajalt külas käinud (KoTo, kd 1, tl 69–69 pöördel).
  2. Märgitud tunnistajate ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid viidata T. Tali tegevuse narkodiilerlikule iseloomule ega ka mitte sellele, et T. Tali tegevus süüdistuses märgitud käitlemistegusid toime pannes oli kantud ühtsest tahtlusest. T. Tali ja tema süüdistuses loetletud sõbrad ning tuttavad tarvitasid (kes vähem kes rohkem) narkootikume alati, kui selleks tahtmist ja võimalust oli. See oli nende jaoks hobi ja meelelahutus. Pole alust väita, et hankides ja andes oma sõpradele ja tuttavatele mitmel korral tarbimiseks narkootilist ainet, oleks T. Tali käitumine kantud mingist ühtsest tahtlusest, mis hõlmanuks narkootilise aine käitlemist suures koguses.
  3. Eeltoodud järeldust kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (KoTo, kd 2, tl 36 jj), mis kajastab salaja pealt kuulatud T. Tali telefonikõnesid. Narkootikumide hankimine ja edasiandmine on jälitustoimingu protokollis kajastatud T. Tali telefonikõnedes sagedane teema. Samas viitab ka nende jutuajamiste ja sõnumite iseloom sellele, et tegemist oli pigem sõprade ja tuttavate vaheliste vestlustega teemal, kust ja kuidas hankida koheseks isiklikuks tarbimiseks narkootikume. Vestlustest ei jää muljet, et omavahel suhtleksid narkodiiler ja tema kliendid. Samuti ei kajastu vestlustes T. Tali narkootikumide käitlemist puudutavat tegevust kandev ühtne tahtlus. Ja veelgi vähem leiab jälitustoimingu protokollist ainest väiteks, et just süüdistuses toodud ja maakohtu tuvastatud käitlemisteod olid kantud ühtsest tahtlusest.
  4. Näiteks ilmneb T. Tali ja K.R.
  5. septembril 2017 kell 22.48 alanud telefonikõnest, et süüdistatav oli K.R. st varem aru saanud nii, et viimane soovib „asja“, mille all konteksti arvestades peeti silmas narkootikume. T. Tali oli seda sõbra jaoks hankinud ja kui ta kuulis, et tegelikult ei tahtnud ainet K.R. ise, vaid keegi viimase tuttav, hakkas muretsema, kus ta raha (s.o ilmselt narkootikumide ostuks kulutatud summa) tagasi saab. (KoTo, kd 2, tl 48) Elukutselisel narkodiileril oleks vaevalt sellist probleemi tekkinud, sest tal olnuks lihtne müüa narkootikum edasi mõnele teisele kliendile.
  6. Osal juhtudel oli aga hoopis T. Tali see, kes palus tuttavatel endale narkootikume hankida. Nii helistas T. Tali
  7. septembril 2017 kell 14.24 M.M. ile ja uuris, kas viimasel „tobi“ on. M.M. lubas küsida, märkides, et „äkki joppab“. T. Tali palus küsida ja kui M.M. saab, siis talle tagasi helistada. (KoTo, kd 2, tl 50–51) Samal päeval kell 17.16 helistas T. Tali ka K.R. le, pärides muu hulgas, kas viimane teab, kust „seda asja“ saab. K.R. pakkus välja Ki-nimelise isiku ja T. Tali lubas talle helistada (KoTo, kd 2, tl 53– 54).
  8. septembril 2017 kell 19.18 alanud telefonikõnes tegi T. Tali K.R. le muu hulgas ettepaneku, et nad võtaksid „kahe peale ühe“, põhjendades seda sellega, et tal on „plekki nii vähe“. K.R. nõustus selle ideega, märkides, et ta ise mõtles, et võiks „pooliku“ võtta. T. Tali märkis, et siis on normaalne ja tõdes, et „raha on nii null“. (KoTo, kd 2, tl 55) Refereeritud vestlusest on aru saada, et nii T. Talil kui ka K.R. l oli soov narkootikumi tarbida, kuid T. Tali rahapuuduse tõttu otsustasid nad hankida 16
(25)kahe peale ühe doosi. Kell 20.35 alanud telefonikõnes heietasid T. Tali ja K.R. mälestusi varasemast narkootikumide tarbimisest ja vaidlesid selle üle, millist ainet pruugiti (KoTo, kd 2, tl 56–57).
  2. oktoobril 2017 kell 21.04 helistas J.K. T. Talile ja avaldas soovi järgmiseks päevaks peo jaoks narkootikume saada. T. Tali lubas vaadata, kas midagi liigub, kuid ei osanud kindlalt öelda, kas tal õnnestub neid hankida, sest „igal pool on null“. Järgmisel päeval kell 20.58, 21.04, ja 21.17 alanud telefonikõnedes arutasid T. Tali ja J.K. võimalust hankida narkootikume Tamsalust või Tallinnast ning lõpuks otsustati sõita koos Tallinnasse J.K. le teadaoleva müüja juurde. Nii T. Tali kui ka J.K. soovisid narkootikume osta ja omavahel kaubeldi isegi selle üle, kes kui palju sõidukulust peab kandma. Kell 21.22 helistas T. Tali uuesti J.K. le ja uuris, mis seis on. J.K. teate peale, et „see Tallinna vend ei võta vastu praegu“, väljendas T. Tali pettumust ja tegi ettepaneku käia ikkagi Tamsalus. (KoTo, kd 2, tl 62–65) Eelnevast nähtub, et ehkki algselt pöördus J.K. narkootikumise saamiseks T. Tali poole, kujunes olukord vahepeal selliseks, et hoopis J.K. leidis müüja, kellelt nii tema ise kui ka T. Tali saaksid narkootikume osta. Tallinna müüja äralangemisel naasti siiski plaani juurde hankida soovitud kaupa Tamsalust T. Talile teadaolevalt müüjalt. Mingit n-ö diilerlust T. Tali käitumisest ei ilmne. Tegemist oli kahe sõbra või tuttava murega, kust saada narkootikumi enda vajaduste rahuldamiseks.
  4. oktoobril 2017 kell 02.17 helistas K.R. T. Talile ja uuris, kas „keegi juppe ei taha?“ Hinnaks nimetas ta 12 eurot, mille peale T. Tali palus tal igaks juhuks võtta kolm tükki. (KoTo, kd 2, tl 68) Samal kuupäeval kell 11.21 alanud telefonikõnes pakkus K.R. , et helistab T. Talile, kui „selle tossu saab“, kuid T. Tali teatas, et ta ei taha võtta, sest talle tuuakse niikuinii. K.R. rääkis, et ta tahaks „tossu“, mispeale T. Tali hoiatas, et teine ei jõua pärast enam mitte midagi teha. (KoTo, kd 2, tl 69–70)
  5. oktoobril 2017 kell 19.46 helistas T. Tali J.P. ile ja pakkus, et tuleb viimasele järgi ja toob ta enda juurde, kus on „mingeid asju, mida võib nuusutada“ (KoTo, kd 2, tl 70) Kontekstist järelduvalt on tegemist küllakutsega (peole).
  7. oktoobril 2017 kell 16.27 helistas T. Tali K.R. le, uuris palju viimasel raha on ja tegi ettepaneku, et nad võtaksid kahe peale ühe „suitsu“. K.R. selgituse peale, et ta ei taha, kuna tal on halb enesetunne, arvas T. Tali, et „see tõmbab paremaks“, mille peale K.R. vastas, et „ei tõmba“. Siis arutati eelmisel päeval tarvitatud narkootikumi toime üle. T. Tali rääkis, et see ei mõjunud talle üldse, lisades, et „täna tegin ülejäänud ära [...] ka mitte midagi ei mõju“ ning ütles K.R. le: „Ma ei tea, mis sitta sa mulle tõid. Vot.“ (KoTo, kd 2, tl 73) Seega ilmneb viidatud telefonikõnest, et seekord tõi hoopis K.R. T. Talile tarbimiseks narkootikume. Samuti oli tegemist selgelt isiklikku laadi, mitte n-ö ärilise suhtlusega.
  9. oktoobril 2017 kell 12.06 alustatud telefonikõnes tuvastamata isikuga jagas T. Tali oma kogemusi eelmisel päeval tarvitatud „roosat värvi“ aine toime kohta. Samuti räägiti raskustest narkootikumide soetamisel Tartust ja Rakverest ning lubati vastastikku teineteist kursis hoida, kui „targemad ollakse“. (KoTo, kd 2, tl 73–74) 17
(25)
  2. jaanuaril 2018 helistas tuvastamata isik T. Talile, kes resideerus parasjagu Soomes, ja teatas, et tuleb koos M. iga Soome ning küsis T. Talilt öömaja, mida viimane ka lubas. Kui öömaja saamises oli kokku lepitud, päris helistaja T. Talilt sedagi, kas „sealt“ (s.o Soomest) ka „asja“ (s.o narkootikume) saab ja märkis, et tal on olemas, aga ta ei hakkaks kaasa tassima. T. Tali vastas, et „seda sitta võiksid ikka tuua“ ja selgitas, et „siin“ (s.o Soomes) ei ole head. Helistaja lubas seepeale kaasa võtta. (KoTo, kd 2, tl 96–97)
  3. Eelnevalt toodud näited iseloomustavad T. Tali suhtlust süüdistuses käsitletaval perioodil. Need kinnitavad veelkord, et T. Tali ja tema sõbrad ning tuttavad armastasid tarbida narkootikume ning olid üksteisele nende hankimisel abiks, sh vahendasid üksteisele narkootikumide hankimiseks vajalikku teavet, aga mõnikord ka narkootilist ainet ennast. Võimalik, et mõnikord teenis T. Tali narkootikumide vahendamisest ka mõningast vaheltkasu (ehkki päris selgelt see jälitustoimingu protokollist välja ei tule), kuid tegemist oli juhusliku, mitte püsiva ja olulise sissetulekuallikaga. T. Tali käitumine polnud vaadeldav narkodiilerlusena ega ka mitte ühtsest tahtlusest kantud käitumisena.
  4. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus apellandiga, et T. Talile ei saa ette heita seda, et ta oleks käidelnud narkootilist ainet (amfetamiini) suures koguses. Eranditult kõigi maakohtu tuvastatud käitlemistegude objektiks oli narkootiline aine väikeses koguses. Kuna üksikuid käitlemistegusid ei ühendanud ühtne tahtlus (mida möönis ka prokurör süüdistuskõnes), pole alust hinnata T. Tali käitumist juunist 2017 kuni märtsini 2018 ühe jätkuva teona. Järelikult ei ole ka võimalik kokku 14 T. Tali poolt üle antud narkodoosi liitmine üheks ainekoguseks, nagu prokuratuur ja maakohus seda on teinud.
  5. Ehkki süüdistuses kirjeldatud ja maakohtu tuvastatud T. Tali käitumine ei vasta KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivsele ega subjektiivsele koosseisule, on see siiski kuriteona karistatav KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, nagu märgitakse õigesti ka kaitsja apellatsioonis. Nimelt andis T. Tali maakohtu otsuses nimetatud inimestele kavatsetult 14 korral ebaseaduslikult edasi väikeses koguses narkootilist ainet (amfetamiini).
  6. Olukorras, kus maakohtu tuvastatud teo faktilised asjaolud leiavad apellatsioonimenetluses täies ulatuses tõendamist, kuid kohus muudab sellele teole antud karistusõiguslikku hinnangut, pole alust süüdistatavat maakohtu valitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõista. Sellisel juhul tunnistatakse süüdistatav süüdi ringkonnakohtu poolt õigeks peetava kvalifikatsiooni järgi, teda samas süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata. Sarnane käsitlus on leidnud kinnitust ka Riigikohtu praktikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. septembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-63-09, p 12 ja resolutsiooni punkt 1 ja
  9. juuni
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1039 koos seal toodud viidetega, samuti kohtuotsuse resolutsioon).
  11. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks kõik need T. Tali käitlemisteod, mille tuvastas ka maakohus, muutes vaid esimese astme õiguslikku hinnangut, et kõneksolevad teod moodustavad ühe jätkuva süüteo. Seetõttu ei mõista kolleegium T. Tali tegudes, milles 18
(25)maakohus süüdistatava KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistas, õigeks, vaid kvalifitseerib süüdistatava käitumise ümber KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. 68. Siiski tuleb T.

§ 184lg 2 p 2 järgi osaliselt õigeks mõista.

Nimelt leidis maakohus, et kõik T. Talile selle sätte järgi esitatud süüdistuses märgitud käitlemisteod pole tõendatud. Maakohtu hinnangul ei ole tuvastatav, et T. Tali oleks andnud amfetamiini J.P. ile. Kui süüdistuse kohaselt andis T. Tali J.K. le amfetamiini kuuel korral, siis maakohtu arvates on tõendatud üleandmine kolmel korral. Samuti luges kohus süüdistuses märgitud kokku viiest amfetamiini üleandmisest M.M. ile tõendatuks üleandmise kahel korral. Eelnevale tuginedes vähendas maakohus süüdistuse mahtu. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette võimalust vähendada süüdistuse mahtu, ilma süüdistatavat (osaliselt) õigeks mõistmata. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et juhul, kui kohus ei tuvasta osaliselt kohtualuse süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, ei piisa üksnes süüdistusmahu vähendamisele osutamisest, vaid süüdistatav tuleb selles osas mõista õigeks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus nr 1-16-9717/24, p 27). Samuti peab kõnealune otsustus kajastuma kohtuotsuse resolutiivosas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13, p 18 ja
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 12). Kuna menetletavas asjas ei ole ükski apellant vaidlustanud maakohtu järeldust, et kõik J.P. iga seotud käitlemisteod, samuti kolm J.K. ga ja kolm M.M. iga seotud käitlemistegu on tõendamata, mõistab ringkonnakohus T. Tali nendes tegudes KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks.
  7. Taavi Tali süüditunnistamisest KarS § 185 lg 2 p 2 järgi
  8. Kaitsja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et T. Tali täitis E.V. le ja M.F. le tarvitamiseks väikeses koguses amfetamiini andes KarS § 185 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu. Samas on apellandi hinnangul täitmata subjektiivne süüteokoosseis, sest T. Tali ei teadnud, et E.V. ja M.F. on nooremad kui 18-aastased.
  9. Kolleegium nõustub, et ükski maakohtu otsuses toodud argument ega toimikus olev tõend ei anna piisavat alust tõsikindlaks järelduseks, et E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmise ajal T. Tali vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et tegemist on alaealistega.
  10. Kõneksoleva teo toimepanemise ajal oli E.V. vanus 15 aastat 11 kuud ja 18 päeva (ehk ligikaudu 16 aastat), M.F. vanus aga 16 aastat 10 kuud 13 päeva (ehk peaaegu 17 aastat). Seega polnud kumbki tütarlaps sedavõrd noor, et saaks aprioorselt väita, et nende alaealisus pidi olema T. Tali jaoks äratuntav. Järelikult vajab lähemat uurimist, kas tõendid osutavad T. Tali tahtlusele kõneksoleva asjaolu suhtes.
  11. Kriminaalasjas ei ole vaidlust – ja seda on oma ütlustes kinnitanud nii E.V. , M.F. kui ka T. Tali –, et enne
  12. septembrit 2017 polnud süüdistatav ei E.V. ega M.F. ga kunagi kokku puutunud ning ta tutvus nendega sel samal peol, kus leidis aset ka amfetamiini andmine. 19

(25)
  1. T. Tali ütluste kohaselt ei osanud ta isegi arvata, et E.V. ja M.F. on alaealised. Tema teada oli tegemist täisealiste K.R. ja M.H. sõbrannadega, kes tulid üritusele K.R. kutsel ja tarbisid peol nii alkoholi kui ka suitsetasid (KoTo, kd 1, tl 102 pöördel–103). E.V. ja M.F. välimus T. Tali väitel temas nende vanuse osas kahtlust ei tekitanud ja ta ei osanud üldse selle peale mõelda (KoTo, kd 2, tl 106).
  2. E.V. ütluste kohaselt läks ta kõneksolevale üritusele (alguses ühte korterisse, siis M.H. majja) K.R. kutsel, kutsudes ise kaasa ka M.F. . K.R. organiseerimisel tuli neile järele auto koos juhiga, keda ta ei teadnud. T. Tali nägi ta esimest korda samal õhtul (KoTo, kd 2, tl 40 pöördel) E.V. ei osanud kohtus öelda, kas tal oli T. Taliga enda vanusest juttu, ega osanud arvata, kas T. Tali sai aru, et ta on alaealine (KoTo, kd 2, tl 41 pöördel).
  3. Maakohus viitas sellele, et T. Tali oli E.V. ga Facebooki-sõber ja E.V. Facebooki kontol on märgitud, et ta on õpilane Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Samas jättis kohus tähelepanuta, et E.V. ütluste kohaselt saatis T. Tali talle sõbrakutse alles pärast narkootikumide tarvitamist ja E.V. võttis sõbrakutse vastu järgmisel päeval (KoTo, kd 2, tl 41 pöördel ja tl 44). Seega ei saanud E.V. Facebooki-kontol kajastuv info mitte kuidagi mõjutada T. Tali teadlikkust E.V. vanusest sel ajal, kui ta E.V. le narkootikumi andis. Sõltumata sellest jääb kolleegiumile selgusetuks, miks pidanuks fakt, et E.V. õpib Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis, andma T. Talile maakohtu arvates aluse arvata, et E.V. on alaealine. Ehkki täiskasvanute gümnaasiumides õpib ka alaealisi, võib inimese kuulumine sellise õppeasutuse matriklisse viidata pigem siiski asjaolule, et tegemist on täisealisega.
  4. M.F. märkis ülekuulamisel vastuseks prokuröri küsimusele, kas „nad“ (sh T. Tali) teadsid, et tema ja E.V. on alaealised, et „alguses nad vist ei teadnud“ (KoTo, kd 2, tl 63). Vastuseks prokuröri täpsustavale küsimusele selgitas tunnistaja, et viimasel päeval küsis „Taavi või Kevin“, kui vanad nad (s.o E.V. ja M.F. ) on. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et see küsimine vanuse kohta leidis aset alles pärast narkootikumide tarvitamist. (KoTo, kd 2, tl 63–63 pöördel) Maakohus märkis, et T. Kiho uudishimu tütarlaste vanuse osas näitab, et mingil hetkel tekkis tal ka endal küsimusi, kui vanad on neiud, kellega kaks päeva koos pidutseti ja alkoholi ning narkootikume tarvitati. Kolleegium märgib, et esiteks ei ilmne M.F. ütlustest, kas küsimuse vanuse kohta esitas süüdistatav või hoopis K.R. – tunnistaja ei mäletanud seda täpselt. Teiseks ei saa pelgalt sellisest hiljem esitatud küsimusest vanuse kohta järeldada, et T. Tali kahtles E.V. le ja M.F. le narkootikumi pakkudes nende täisealisuses.
  5. Maakohus põhjendas T. Tali arusaamist E.V. ja M.F. alaealisusest ka sellega, et M.F. võeti peale XXX juurest, kus maakohtu arvates üldteadaolevalt täisealised isikud ei ela. Kolleegiumile jääb maakohtu selline argument arusaamatuks. Nii E.V. kui ka M.F. ütluste kohaselt oli neile järele tulnud auto juht nende jaoks täiesti tundmatu meesterahvas, kes hiljem olengul ei viibinud. Kedagi teist – järelikult ka mitte T. Tali – autos ei olnud. (KoTo, 20
(25)kd 2, tl 40–40 pöördel ja tl 63 pöördel) E.V. ütluste kohaselt korraldas transpordi K.R. (KoTo, kd 2, tl 40 pöördel). Seega jääb täiesti mõistetamatuks, kuidas pidi T. Tali, kes ise sõidukis ei viibinud ega korraldanud isegi selle saatmist E.V. ja M.F. juurde, maakohtu arvates teadma, et M.F. tuli auto peale XXX juures.
  1. Ka maakohtu osutatud asjaolu, et E.V. l ega M.F. l polnud endal sigarette ja nad tõmbasid kahe peale peol olnud isikutelt saadud suitsu, ei võimalda teha mingeid järeldusi selle kohta, kas T. Tali pidi aru saama E.V. ja M.F. alaealisusest. Ka täisealisel inimesel ei pruugi sigarette olla ja ta võib neid teistelt küsida.
  2. Maakohus märkis sedagi, et kuna E.V. selgituse kohaselt oli K.R. nii tema kui ka M.F. vanusest teadlik, siis on eluliselt mitteusutav, et T. Kiho nimetatud asjaolu ei teadnud. Kolleegium märgib esmalt, et E.V. ütlustest nähtuvalt teadis K.R. kindlasti üksnes tema vanust ja M.F. vanuse puhul E.V. üksnes arvas, et K.R. teab seda (KoTo, kd 2, tl 40). Kuid kui ka lähtuda sellest, et K.R. teadis nii E.V. kui ka M.F. vanust, jääb kolleegiumile arusaamatuks, miks muudab see maakohtu arvates eluliselt ebausutavaks võimaluse, et T. Tali nende vanust ei teadnud. Kriminaalasjas pole ühtki tõendit selle kohta, et K.R. ja T. Tali oleksid E.V. ja M.F. vanuse teemal suhelnud. Ühtlasi ei saa pidada ebatavaliseks seda, et peol osaleja, kes kutsub sellele üritusele kaks oma sõpra (või praegusel juhul küll pigem ühe sõbra, kes omakorda võtab kaasa oma sõbra), ei informeeri kolmandaid peol osalevaid inimesi kutsutavate vanusest. Üldjuhul pole erapeole kutsutavate täpne vanus selline info, mis peaks teiste piduliste vahel kindlasti jutuks tulema.
  3. Lõpuks on maakohus märkinud sedagi, et E.V. st ja M.F. st ülekuulamisel tehtud fotodelt nähtub nende tütarlapselik välimus. Kaitsja räägib apellatsioonis nendest samadest fotodest ja väidab, et ta näeb neil kaht noort naisterahvast, kelle välimus ei viita alaealisusele. Apellant osutab mh sellelegi, et nii E.V. kui ka M.F. kannavad fotodel tugevat meiki, mis annab keskmisele inimesele aluse pidada neid täiskasvanuteks. Ringkonnakohtul pole paraku võimalik sellesse diskussiooni oma panust anda, sest fotosid, millele maakohus ja kaitsja nõnda erineva hinnangu andsid, kohtutoimikus ei ole. Ka maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et mõni kohtumenetluse pool oleks tõendina esitanud ja kohus vastu võtnud fotod, mis kajastaksid E.V. ja M.F. välimust väidetava kuriteosündmuse ajal. Prokuröri kohtukõnes on kõneksolevatele piltidele küll viidatud (KoTo, kd 1, tl 124), kuid tõendina prokurör fotosid kohtutoimikusse võtmiseks esitanud ei ole. Seega on maakohus tuginenud menetlusvälisele teabele, mis pole kontrollitav. Järelikult ei saa kohtu kõneksolevat argumenti arvesse võtta.
  4. Ainukesed toimikus olevad visuaalsed jäädvustused E.V. st on asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotod süüdistatava mobiiltelefonist, mille ekraanile on kuvatud T. Tali Facebook Messengeris peetud vestlused E.V. ga. Vestluste juures on ka E.V. profiilipildid (KoTo, kd 2, tl 23 jj). Need pildid on aga sedavõrd halva eraldusvõimega, et mingeid järeldusi E.V. täpse vanuse kohta on väga raske teha (lisaks pole teada, millal profiilipildid on tehtud). 21
(25)
  1. Kokkuvõttes ei anna kõnealuses küsimuses esitatud maakohtu põhjendus, mis muuseas on peaaegu sõna-sõnalt ümber kirjutatud prokuröri kohtukõnest (vrd KoTo, kd 1, tl 123–124), alust teha väljapoole mõistlikku kahtlust jäävat järeldust, et sel ajal, kui T. Tali pakkus E.V. le ja M.F. le narkootikumi, pidas ta vähemalt võimalikuks ja möönis (KarS § 16 lg 4), et tema pakkumise adressaadid on alaealised. Kohtutoimikus olevad tõendid ei võimalda kolleegiumil esitada ka mingeid uusi või täiendavaid argumente selle kohta, et T. Tali tahtlus hõlmas ka asjaolu, et inimesed, kellele ta narkootikumi annab, on nooremad kui kaheksateistaastased. Vähemalt saab rääkida kõrvaldamatust kahtlusest, et T. Tali võis pidada E.V. t ja M.F. t täisealisteks.
  2. Eeltoodud põhjustel ei ole tuvastatav, et T. Tali täitis E.V. le ja M.F. le amfetamiini andes KarS § 185 lg 2 p 2 subjektiivse koosseisu. Märgitu ei tähenda aga seda, et süüdistatava kõnealune käitumine pole kuritegu. Üheselt on tuvastatav, et T. Tali teadis, et aine, mida ta E.V. le ja M.F. le annab, on amfetamiin, s.o narkootikum, kuid sellele vaatamata andis ta seda edasi. Süüdistatav tegutses kavatsetusega. Seega vastab T. Tali tegevus E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmisel KarS §-s 183 ette nähtud kuriteo objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule. Kuna menetletavas asjas tuvastatu kohaselt oli T. Tali ka varem väikeses koguses narkootilist ainet edasi andnud, tuleb käsitletav tegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.
  3. Kõneksoleval juhul ei saa siiski piirduda üksnes T. Tali teo ümberkvalifitseerimisega, vaid T. Tali tuleb ka KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista. Nimelt ei korrigeeri ringkonnakohus võrreldes süüdistuse ja maakohtu otsusega mitte üksnes T. Tali teole antavat karistusõiguslikku hinnangut, vaid muutub ka teopilt ehk süüdistatavale etteheidetavate faktiliste asjaolude maht. Üks T. Talile etteheidetav teosüüd suurendav asjaolu – ehk siis tema arusaamine amfetamiini saajate alaealisusest – langeb ära. Järelikult tuleb T. Tali E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmises KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista, kuid samas tunnistada süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.
  4. Karistusest
  5. Erinevalt maakohtust ei tunnista ringkonnakohus T. Tali süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ega § 185 lg 2 p 2 järgi, vaid oluliselt leebema sanktsioonimääraga KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu pole prokuratuuri apellatsioon, milles taotletakse T. Tali üksikkaristuse lähendamist KarS § 184 lg 2 ja § 185 lg 2 sanktsiooni keskmisele, enam asjakohane. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et prokuratuuri apellatsioon jäänuks rahuldamata isegi juhul, kui ringkonnakohtul polnuks alust T. Tali käitumisele antud karistusõiguslikku hinnangut muuta ega teda osaliselt õigeks mõista. Iseenesest on prokuratuuril õigus küll selles, et maakohtu põhjendus karistuse mõistmise kohta on 22
(25)sisemiselt vastuoluline: ühelt poolt märkis kohus, et T. Tali süü on „keskmine või alla selle“, kuid samas mõistis süüdistatavale üksikkaristused, millest üks vastab sanktsiooni alammäärale, teine on sellele väga lähedal. Nii maakohus kui ka prokuratuur on aga jätnud T. Tali süü suuruse hindamisel arvesse võtmata ühe keskse tähtsusega asjaolu – käideldud narkootilise aine koguse. Isegi juhul, kui T. Tali käitlemisteod olnuks võimalik lugeda üheks jätkuvaks teoks ja käideldud ainekogused sellest tulenevalt liita, ületanuks käideldud amfetamiini kogus vaid väga napilt KarS § 184 kohaldamise eelduseks oleva narkootilise aine suure koguse alammäära. See asjaolu oleks võimaldanuks pidada T. Tali teosüüd KarS § 184 kontekstis väikeseks, mitte keskmiseks, nagu maakohus ekslikult leidis. Ka KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse puhul tulnuks tähelepanu pöörata käitlemiskordade väiksele arvule ja edasi antud aine tagasihoidlikule kogusele. Lisaks väärib märkimist, et erinevalt maakohtu otsusest ei ole prokuratuuri apellatsioonis pööratud mingit tähelepanu olulistele muutustele T. Tali elukeskkonnas.
  1. Ringkonnakohtul tuleb mõista T. Talile uus karistus, lähtudes KarS § 183 lg 2 sanktsioonist, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
  2. Kolleegium leiab, et KarS § 183 lg 2 p 2 kontekstis on T. Tali süü suurus keskmine. Ta andis kokku kaheksale inimesele (J.K. le, C.A. ile, A.K. ile, K.K. ile, K.R. le, M.M. ile, E.V. le ja M.F. le) kokku vähem kui kahekümnel korral väikeses koguses amfetamiini. Seega ei ole käitlemiskordade arv väga suur, kuid KarS § 183 kontekstis siiski arvestatav. Amfetamiini tugevus ja ohtlikkus on oluliselt väiksem kui näiteks fentanüülil, kuid samas suurem kui näiteks marihuaanal. Süüdistatava tegevus mahub umbes kümne kuu pikkusesse perioodi, osutades, et tegemist ei olnud juhurikkumisega. E.V. ja M.F. ütlustest nähtub, et ehkki T. Tali ei sundinud neid amfetamiini tarbima, julgustas ja innustas süüdistatav neid selleks. Märgitu suurendab T. Tali süüd, arvestades sedagi, et ta pidi E.V. M.F. käitumise põhjal aru saama, et viimased ei ole varem narkootikume pruukinud. Suurem osa inimestest, kellele T. Tali süüdistuse kohaselt amfetamiini andis, olid aga kas regulaarsed narkootikumide tarvitajad ja/või tuli initsiatiiv aine saamiseks nendelt endilt. Seetõttu oli T. Tali süü nendele inimestele amfetamiini andmisel suhteliselt väiksem.
  3. T. Tali on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud – küll mitte narkootikumide käitlemise eest. Viimati tunnistati ta Viru Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7–9, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 424 järgi. Selle kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes T. Tali
  6. juunil
  7. Seega alustas ta menetletavas asjas käsitletavate tegude toimepanemist vahetult pärast vanglast vabanemist. Märgitu mõjutab eripreventiivset prognoosi negatiivselt, näidates, et T. Tali normikuulekuse defitsiit on märkimisväärne.
  8. Teisalt ei saa eripreventiivsest aspektist jätta tähelepanuta T. Tali elus hiljuti toimunud positiivseid muutusi ja sotsiaalse keskkonna vahetust, mis võib anda talle impulsi loobuda edaspidi kuritegude toimepanemisest. Nimelt elab ja töötab T. Tali nüüd Soomes. T. Tali enda ütluste kohaselt teenib ta 28 000 eurot aastas (KoTo, kd 2, tl 107) ehk kordades rohkem 23
(25)kui Eestis kuritegude toimepanemise ajal. Tööandja Emiton Crew Oy tegevjuht M.V. iseloomustab süüdistatavat väga positiivselt (KoTo, kd 1, tl 116). T. Tali abiellus hiljuti ja
  1. a juunikuus sündis talle laps. Need asjaolud annavad kolleegiumile alust ettevaatlikuks optimismiks, et T. Tali võib olla suuteline enda käitumist positiivses suunas korrigeerima.
  2. T. Tali teosüü on siiski selgelt liiga suur selleks, et talle saaks mõista rahalise karistuse. Samuti kõnelevad rahalise karistuse vastu süüdistatava varsemad karistused, sh alles
  3. a juunikuus lõppenud vangistus. T. Tali süü suurusele vastavaks karistuseks peab kolleegium ligikaudu kahe ja poole aasta pikkust vangistust. Arvestades aga lootust, et abikaasa ja lapse olemasolu ning ehk ka tööharjumuse tekkimine motiveerivad T. Tali end edaspidi kuritegevusest eemal hoidma, redutseerib kolleegium T. Tali süü suurusele vastavat karistust eripreventiivsetel kaalutlustel pooleteistaastase vangistuseni. Pikem vangistus tõstaks ka liigselt riski, et T. Tali perekond võib laguneda, mis omakorda võib soodustada T. Tali naasmist kriminaalsele rajale.
  4. Arvestades T. Tali varasemaid korduvaid karistusi (sh
  5. a lõppenud vangistust), viimase vangistuse lõpptähtpäeva ajalist lähedust menetletava kuriteo toimepanemise algusele, aga ka menetletava kuriteo ulatust, ei näe ringkonnakohus siiski mingit võimalust vabastada T. Tali vangistusest tingimisi KarS § 73 või 74 alusel. Kohtupraktika järgi saab süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist lugeda seaduslikuks, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 17). Käesolevas asjas see võimalik ei ole: T. Tali kuritegu ega tema isik pole sedavõrd eripärased, et see võimaldaks jätta talle vahetult pärast vanglast vabanemist peaaegu aasta vältel toime pandud korduva narkootikumide käitlemise eest mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata.
  8. Menetluskulu
  9. Maakohus mõistis T. Talilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigi kasuks välja 1350 eurot sundraha, 723 eurot 84 senti kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu katteks, 100 eurot toksikoloogiaekspertiisi kulu ja 20 eurot tunnistajale makstud summa katteks.
  10. Kuna erinevalt maakohtust tunnistab ringkonnakohus T. Tali esimese astme kuriteo asemel süüdi teise astme kuriteos, väheneb süüdistatavalt väljamõistatav sundraha KrMS § 179 lg 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammääralt 1,5-le kuupalga alammäärale ehk 810 eurole. 24
(25)
  1. Seoses süüdistatava osalise õigeksmõistmisega, tuleb osa määratud kaitsja tasust jätta riigi kanda. Arvestades seda, et õigeksmõistmise osakaal on väikene, teo ümberkvalifitseerimine aga menetluskulude jaotust ei mõjuta, jätab kolleegium maakohtu poolt süüdistatavalt riigi õigusabi tasu katteks välja mõistetud summast riigi kanda 153 eurot 84 senti ja T. Tali kanda 570 eurot. T. Tali kanda jääb ka ekspertiisikulu ja tunnistajale makstud summa.
  2. Eeltoodust tulenevalt korrigeerib ringkonnakohus ka selle osamakse suurust, mille T. Tali peab menetluskulu ositi tasumise korral igakuiselt maksma, määrates nimetatud summaks 125 eurot.
  3. Andmeid apellatsioonimenetluse kulu kohta pole ringkonnakohtule esitatud.
  4. Kokkuvõte
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-dest 1–3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  6. mai
  7. a otsuse T. Tali (Kiho) süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi, samuti süüdistatavale liitkaristuse mõistmise ja temalt väljamõistetava menetluskulu hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab T.

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks nendes käitlemistegudes, mis maakohtu otsuse järgi pole tõendatud, ja kvalifitseerib T. Tali ülejäänud käitlemisteod ümber KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmises mõistab ringkonnakohus T.

§ 185lg 2 p 2 järgi õigeks, kuid tunnistab ta samas teos süüdi Kar

S § 183 lg 2 p 2 järgi. Kolleegium mõistab T. Talile KarS § 183 lg 2 p 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest loeb KarS § 68 lg 1 alusel kantuks kolm päeva. T. Talilt tuleb menetluskulu hüvitisena välja mõista 1500 eurot, mis on võimalik tasuda aasta jooksul vähemalt 125-euroste osamaksetena. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt, prokuratuuri apellatsioon aga jätta rahuldamata. Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 25

(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.