Obsah (6)

§ 424§ 68§ 65§ 64§ 74§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8492 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mille hulka arvestati

§ 68lg 1 alusel L.

Tamme kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.06.2018 kuni 25.06.2018, s.o 2 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus mõistetud karistuse ja Tartu Maakohtu 11.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3799 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga, s.o 1650 euroga.

§ 64

lg 2 alusel viidi Tartu Maakohtu 11.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 118-3799 mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et L.

Tammele mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui L. Tamm ei pane 1 aasta 6–kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 78

p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 01.02.

1. Maakohtu otsus jõustus 28.08.2019 ning L. Tammel tuli vanglasse ilmuda 25.09.2019 kella 10.00-ks.
2. 24.09.2019 saabus Tartu Maakohtule L. Tamme taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks 6 kuu võrra. Taotluse kohaselt ei võimalda L. Tamme tervislik seisund vangistuse kandmisele asumist. Süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja teda ei ole võimalik vanglas ravida.
3. Tartu Maakohtu 04.10.2019 määrusega jäeti L. Tamme taotlus vangistuse täitmise edasilükkamiseks rahuldamata. 3.
4. Esitatud taotluses on L. Tamm välja toonud, et ta põeb õigeaegse kombineeritud ravi puuduse tõttu rasket depressiooni, temal süveneb ebakindlus tuleviku ees ja esinevad suitsiidimõtted ning süüdimõistev otsus (sh sellega kaasnev reaalse vangistuse kandmise vajadus) on L. Tamme tervislikku seisundit tunduvalt halvendanud. L. Tamm on seisukohal, et tema olukorra parandamiseks on vajalik kombineeritud ravi, pikkajaline jälgimine, regulaarsed visiidid psühhiaatri juurde ja vajadusel hospitaliseerimine. L. Tamme sõnul teda ravinud arstide prognoosi kohaselt ravi kestvuseks 4-6 kuud. 3.
5. Maakohtu hinnangul, vaatamata sellele, et L. Tammel esinevad taotluses kirjeldatud tervisprobleemid, ei tingi see vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel. Nimelt, viidatud alusel vangistuse täitmisele pööramise edasi lükkamine on võimalik üksnes juhul, kui tegemist on raske haigusega ja seda ei ole võimalik vanglas ravida. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla meditsiiniosakond kinnitanud, et ravivõimalus vanglas on tagatud ja vajaduse korral on ka täiendav võimalus suunata ravile selleks ettenähtud raviasutusse. Puuduvad alused vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel. 3.
6. Lisaks eeltoodule pidas maakohus oluliseks selgitada, et maakohus on teavitanud L. Tamme kohustusest ilmuda 25.09.2019 karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse. Käesolevaks ajaks on nimetatud tähtaeg möödunud. KrMS § 414 lg 1 alusel kohus määras, et L. Tamm on kohustatud karistuse kandmiseks ilmuma Tallinna Vanglasse 21.10.2019 kell 10.
7. Juhul, kui L. Tamm vabatahtlikult karistust kandma ei ilmu, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist. MÄÄRUSKAEBUS
8. Tartu Maakohtu 04.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu L. Tamme kaitsja Toomas Alp, kes palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna taotlus oleks tulnud läbi vaadata kohtuistungil. Käesolevalt on tegemist süüdimõistetult vabaduse võtmisega ning KrMS § 432 lg 3 kohaselt oleks pidanud asja lahendama süüdimõistetu osavõtul. Lisaks psüühilise seisundi kindlakstegemiseks on vajalik ekspertiisi määramine, et selgitada välja, kas isik on võimeline vangistust kandma. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et maakohus ei saa enne määruse jõustumist kohustada isikut konkreetsel kuupäeval vangistusse ilmuma. Täitmiseks kohustuslik on tulenevalt KrMS §-st 409 üksnes jõustunud kohtumäärus. Maakohtule ei ole 2 teada, millal jõustub määrus ning selle kuupäeva märkimine määrusesse toob endaga kaasa üksnes segadust ning süüdimõistetu poolt edasikaebeõiguse kasutamise korral maakohtu määruse tühistamise. Määruse jõustumisel saab sarnaselt esimesel korral süüdimõistetule saadetud teatisega maakohus KrMS § 414 lg 1 alusel teatada L. Tammele, millal tal tuleb vanglasse karistuse kandmisele ilmuda.
10. Kaitsja seisukoht, et maakohus oleks pidanud korraldama istungi, jääb edutuks. Kaitsja on seadust kohaldanud valikuliselt ning jätnud arvestamata kogu sätte sõnastuse. Nimelt L. Tamm on taotlenud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel. Osundatud säte lubab täitmiskohtunikul vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida. KrMS ei näe nimetatud küsimuse (ega
11. ptk
12. jao osas üldse) kohtulikuks arutamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu tuleb otsustust tehes analoogia korras juhinduda §-ga 432 kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks kehtestatud menetluskorrast. Osundatud KrMS § 432 lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi lõikes 3 toodud erijuhuga, oli maakohus õigustatud L. Tamme taotlust lahendama kirjalikus menetluses (s.o loomulikult ei ole kohtule takistust taotluse arutamiseks suulises menetluses, kui ta seda vajalikuks peab). Maakohus on arvestanud, et kirjalikus menetluses peab olema tagatud kõigi asjasse puutuvate poolte ärakuulamisõigus. Tulenevalt sellest ja KrMS § 415 lg-st 4 on maakohus ära kuulanud ka prokuröri ja vangla esindaja arvamuse. Ehk maakohus ei ole taotluse lahendamisel kirjalikus menetluses otsustust langetades tuginenud üksnes talle esitatud taotlusele, vaid on ära kuulanud kõik menetluse pooled, täites menetluslikud nõuded. Nimetatud asjaolu on varasemalt käsitletud ka Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2017 lahendis asjas nr 1-09-
13. KrMS § 415 vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine ei ole võrdsustatav karistuse täitmisele pööramisega näiteks

§ 74lg 4 mõttes, kui vangistus on mõistetud tingimisi.

Seega kaitsja sellel alusel osundatud paralleelid on alusetud ning ei too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist ega asja tagasisaatmist uueks arutamiseks.

1. Lisaks leiab kaitsja määruskaebuses, et L. Tammele tuleks määrata ekspertiis, selgitamaks välja, kas süüdimõistetu võib vajada psühhiaatrilist eriravi, kas isik on suitsiidne, kas ta on võimeline karistust kandma. KrMS § 105 lg 2 kohaselt ei saa ka täitmiskohtunik ekspertiisi määramisest keelduda. KrMS § 105 lg 2 kohaselt menetleja ei või keelduda kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Tegemist ei ole absoluutse kohustusega. Esmalt on käesolevaks ajaks kriminaalasi lahendatud ning tegemist on üksnes kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega. Lisaks ei saa pidada vangla vastust ravi võimalikkuse kohta vangistuses ebaoluliseks. Sellest tuleneb üheselt, et süüdimõistetul on võimalik saada vajalikku ravi, sh on võimalik jälgida süüdimõistetu suitsiidiriski. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et vangla vastus pärineb meditsiiniosakonna juhilt, kes on kurssi viidud nii süüdimõistetu tervisega kuid kes ka teab, millist ravi on võimalik vanglas pakkuda. Arvestades maakohtule koos taotlusega esitatud terviseinformatsiooni, ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asja lahendamisel tähtsust omava asjaoluga ning süüdimõistetul on võimalik vajalikku ravi saada ka vangistuses. 3
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 määruse sisuliselt muutmata, kuid tühistab resolutsiooni osas, mis käsitleb kindlal ajal vanglasse saabumise aega. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4