Obsah (6)

§ 199§ 121§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3225 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 3 kuu vangistusega ja

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.

Villile liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.05.2017 otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 2 aastat 5 kuud 27 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks R. Villile 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati eelvangistus karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks 28.01.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 24.01.
3. Tartu Maakohtu 03.10.2019 määrusega jäeti R. Vill vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
4. R. Vill on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta rehabilitatsioonikeskuses – see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja keskuse juhatuse liige on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused R. Villi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2.
5. R. Vill on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja korduvalt vanglakaristust kandnud. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu nii esimese kui teise astme kuritegude eest. Sisuliselt kannab ta karistust kolme kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 13.05.2015 otsuse 1-15-3203, Viru Maakohtu 15.05.2017 otsuse 1-17-3137 ja käesoleva Harju Maakohtu 28.02.2019 otsuse 1-18-3225 alusel. Käesoleva otsusega karistati R. Villi varguste ja kehalise väärkohtlemise eest, varasemate otsustega on teda karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguste eest. R. Villi varasemast elukäigust nähtub, et ta on suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud R. Villi õiguskuulekusele ja ei ole täitnud oma eesmärki. Maakohtul puudus alus eeldada, et sel korral oleks karistus R. Villi suhtes saavutanud eesmärgi ja tema vabastamine seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel oleks põhjendatud. 2.
6. Oluline on seegi, et käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole R. Vill vangla iseloomustuse kohaselt veel individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalenud. Positiivne on, et ta on valmis erinevaid programme läbima vabaduses olles. R. Villi käitumisele etteheiteid teha ei saa, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid maakohtu arvates ei garanteeri eeltoodu siiski tema edasist õiguskuulekat toimetulekut. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud uimastite tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning kehva majandusliku toimetuleku oskus. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on pikka aega tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid ja ta ei ole suutnud enda tarvitamise harjumusi muuta. Sel korral on ta otsustanud minna rehabilitatsioonikeskusesse, mis on positiivne. Samas ei ole süüdimõistetu soov ravile minna piisav, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Spetsialistide tuge on tal võimalik saada ka pärast karistuse ärakandmist. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elukoht ja väidetavalt ka võimalus tuttavate abiga töökoht leida. Tema lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, abikaasa ja abikaasa tütar. Kinnipeetava abikaasa on samuti kriminaalkorras karistatud ja kandnud korduvalt ka vanglakaristust. R. Villile on antud korduvalt võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda temal esineva sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetav ei ole suutnud oma eluviisi muuta ja on jätkanud õigusvastast käitumist. Tema varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata uute kuritegude toimepanemist. Käesolev vangistus ei ole maakohtu arvates olnud tulemuslikum kui varasemad. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 03.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Villi kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada R. Vill tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 2 3.
8. Määruskaebuses leitakse, et võrreldes varasemate kordadega on karistus oma eesmärgi täitnud. Süüdimõistetu käitumine on olnud vangistuses eeskujulik, puuduvad distsiplinaarkaristused ja süüdimõistetu soovib vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse. See näitab süüdimõistetu soovi muutuda ning vabaneda pahedest, mis tingisid õigusvastase käitumise. Maakohus ei ole ära näidanud, milliste kuritegude toimepanemise riski võib R. Villi puhul eeldada. Maakohus ei põhista, miks ei arvestata süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid. Maakohus on jätnud analüüsimata uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse. Süüdimõistetul on kindel elukoht, lähedaste toetus ning õiguspärast käitumist tagab elektrooniline valve. 3.
9. R. Villil puuduvad distsiplinaarrikkumised. Süüdimõistetu saab aru enda teo õigusvastasusest ja on valmis vastu võtma kohustusi seoses ennetähtaegse vabanemisega elektroonilise valve alla. Maakohtu otsusest puuduvad põhjendused, missuguse konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isik või tema elukäik kaaluvad üles süüdimõistetu positiivselt iseloomustava teabe, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine

§ 76

alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides. Antud juhul maakohus ei ole seda nõuet täitnud, mis on

§ 76ebaõige kohaldamine ja määruse tühistamise aluseks.

R. Villi positiivselt iseloomustavad tegurid on määruses märgitud, kuid ometi on maakohus karistuse eesmärkide täitmist ja süüdimõistetu edasist võimalikku õiguskuulekat käitumist otsustavalt eitanud. Maakohtu põhjendused jäävad kohtumääruses üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal R. Villi varasemal elukäigul ja eelnevalt toimepandud kuritegude asjaoludel.

1. Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 01.11.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust seada kahtluse alla maakohtu määruses toodud järeldusi, mistõttu jäävad need edutuks.
4. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusviga teinud, kuid vastuseks määruskaebusele peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Süüdimõistetu suhtes positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna nendele asjaoludele suuremat ega täiendavat kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning see on nähtav ka määrusest. See, et maakohus ei ole teinud neist kaitsja jaoks soovitud järeldusi, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata või positiivsed asjaolud arvestamata. Faktilistelt positiivsed asjaolud ei tähenda alati, et need hoiaksid ära ka uusi kuritegusid. Süüdimõistetul oli ka varasemalt olemas elukoht ja lähedased, kuid need ei ole motiveerinud teda kuritegusid mitte toime panema. Käesolevalt soovib süüdimõistetu vabaneda elektroonilise valve alla rehabilitatsioonikeskusesse, mis on teoreetiliselt küll positiivne, kuid ringkonnakohus julgeb kahelda selle mõjus süüdimõistetu käitumisele. Vangla iseloomustusest 3 tulenevalt on süüdimõistetu tarvitanud narkootilisi aineid juba varases nooruses, kuid leiab, et tal ei ole sõltuvust ning vabaduses viibitud aasta jooksul ta narkootikume ei tarvitanud. See seab ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla rehabilitatsioonikeskuse mõju isikule, kes kord tunnistab oma narkootikumidega seotud probleeme, samas aga eitab neid. Lisaks tuleneb vangla iseloomustusest, et menetlusdokumentidest nähtuvalt tuvastati R. Villil kuriteojärgselt kiirabi poolt narkojoove, mis seab kahtluse alla süüdimõistetu seisukohad, sest tema enda sõnul ei tarvita ta narkootikume juba

1. aastast. Ka karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on karistatud väärteokorras NPALS § 151 järgi korduvalt nii 2014, 2015 kui ka
2. Arvestades, et isik on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, käesoleva vangistuse aluseks on varavastane süütegu ning süüdimõistetul on 02.07.2019 seisuga nõudeid ligikaudu 8000 eurot, tal puudub garanteeritud töökoht, siis võib see olla märkimisväärne uue kuriteo toimepanemise risk, sest elektrooniline valve piirab tööle asumise võimalusi. Puudub informatsioon selle kohta, kas ja kui palju süüdimõistetu saaks rehabilitatsioonikeskuses töötada. Samuti on märkimisväärne, et varasem töötamine ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid. Kuigi üldiselt hinnatakse süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosust käitumise järgi vangistuses ja täitmiskava läbimise osas, siis ringkonnakohtu hinnangul see käesolevalt võimalik ei ole. Süüdimõistetu puhul on küll positiivne, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid vangistuses ta rehabiliteerivaid tegevusi läbinud ei ole, seega motivatsiooni muutumist on selle pinnalt raske hinnata. See tuleneb ka vangla iseloomustusest, mille kohaselt süüdimõistetu eesmärgid vabaduses on pigem üldised ning ta ei oma nende realiseerimiseks selget tegevuskava. Määruskaebuses leitakse, et kuigi maakohus peab süüdimõistetu iseloomustust pigem positiivseks, on jäetud süüdimõistetu vabastamata, kuid iseloomustuses kajastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks pidanuks kohus tuginema kaalukatele argumentidele või tõenditele, mitte paljasõnalistele väidetele isiku karistatuse kohta kinnipidamiskohas. Maakohus hindas vangla iseloomustuses toodud faktilisi asjaolusid ning muid asjaolusid kogumis

§ 76lg 4 alusel ning muud etteheited on alusetud.

Maakohus ei ole arvestanud R. Villi ennetähtaegse vabastamise küsimuse kaalumisel erandlike asjaolusid nagu üritatakse määruskaebuses viitega Riigikohtu praktikale väita. Arvesse võttes R. Villi korduvat karistatust, ei pea ringkonnakohus kuigi usutavaks süüdimõistetu väidet motiveeritusest seaduskuulekaks eluks. Maakohus ei ole välja toonud kuriteo asjaolusid, mis tingiksid kohtu arvates ennetähtaegse vabastamata jätmise, seega ei ole vajalik ka toimepanemise asjaolusid konkreetselt käsitleda. Varasemat elukäiku on maakohus analüüsinud. Korduvad karistused erinevate süüteokoosseisude toimepanemisel näitavad, et süüdimõistetu käitumine on ettearvamatu, mis annab aluse veendumuseks, et süüdimõistetu ei saa aru oma käitumise õigusvastasusest, ta ei ole võimeline oma käitumist muutma ning puudub alus olla veendunud, et elektrooniline valve motiveeriks süüdimõistetut teises suunas. Määruskaebuses tuuakse välja, et maakohus on jätnud täielikult analüüsimata iseloomustuses välja toodud uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse R. Villi puhul. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et vangla iseloomustuses välja toodud uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsent ei kuulugi arvestamisele ning maakohtule selle analüüsimata jätmist ette heita ei saa. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170) ja peab siinjuures taaskord üle kordama, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole 4 seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis, jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14) Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Samale seisukohale on viidatud ka Riigikohtu lahendis asjas nr 1-09-14104, p-des 26-27. 7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotlus koosneb maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamisest küsitavast 120 minuti eest, mille eest küsitakse tasu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud tasu üksnes osaliselt. Küll ei nähtu kaitsja taotlusest, kui palju aega kulus tal maakohtu määrusega tutvumiseks ja kui palju määruskaebuse koostamiseks. Seega on kaitsjatasu summa kujunemine raskesti jälgitav. Arvestades aga maakohtu määruses toodud põhjendusi ning määruskaebuse mahtu, on põhjendatud kaitsjatasu rahuldada 90 minuti ulatuses. Seega kuulub kaitsjatasu rahuldamisele summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. 8. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 5