1-18-8781/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2019 Kohtuasja number 1-18-8781 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Kaupo Rõigase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kaupo Rõigase (Rõigas, isikukood 36203072721) kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Kaupo Rõigase kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega nr 1-18-8781 tunnistati Kaupo Rõigas süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
7. september
8. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on
9. märts
11. Viru Maakohtu
12. septembri
13. a määrusega jäeti K. Rõigas vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
14. Maakohtu määruse kohaselt on vangla K. Rõigase iseloomustuses viidanud kustunud ja arhiveeritud karistustele. K. Rõigast iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste varasemate, arhiveeritud karistusandmete kaudu. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarRS § 5 lg 1 mõttes lubatav.
15. K. Rõigase vabastamise kaalumisel saab positiivse argumendina tuua välja, et vabanemise korral oleks tal kindel elukoht aadressil XXX. Kodukülastusel selgus, et elamistingimused on seal väga head. Elektroonilise valve kohaldamiseks on tagatud elektriga varustatus, elukohas on teenusepakkuja levi ning K. Rõigasel on seaduslik alus sellel aadressil elamiseks. Tema ema ning korteri omanik allkirjastasid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti võib positiivseks pidada, et isik tunnistab, et käitus valesti ja saab aru oma süüst. K. Rõigas tunnistab, et turvalise suhte jaoks on tähtis usaldus ja andestamine. Ta mõistab tehtud vigu ja kahetseb neid ning on seisukohal, et vanusega prioriteedid muutuvad. Praegusel hetkel on kõige tähtsam tema tervis ja head toetavad suhted. Ametnikega suheldes on ta viisakas ja rahulik. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Eeltoodud viitab sellele, et vangistus mõjutas süüdlast positiivselt, kuna süüdimõistetu on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning tunnistas oma valet käitumist.
16. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus tähelepanuta jätta järgmisi negatiivseid aspekte. Ühest küljest nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et isik on küll suhelnud ametnikega viisakalt ja rahulikult ning tunnistab oma eksimusi. Teisalt juhtis vangla tähelepanu asjaolule, et K. Rõigasele on iseloomulik rääkida ilustavalt ja anda kohati vastuolulist infot. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ning on omakasupüüdlik. Viimaste tähelepanekute valguses on kohtul alust arvata, et vabadusse pääsedes võib K. Rõigas jätkata uute süütegude sooritamist, kuivõrd ta ei pea oluliseks ühiskonnas kehtivate käitumisnormide järgimist. Seega võib ta ebameeldivasse olukorda sattudes lahendada probleeme mitteaktsepteeritaval viisil, juhindudes üksnes omakasu motiivist.
17. Tema varasem elukäik näitab, et probleemide lahendamise oskus on puudulik ning esineb harjumus otsida probleemidele kuritegelikke lahendusi. Rahaliste raskuste tekkimisel on seni olnud tavapärane lahendada neid erinevate varavastaste kuritegude sooritamise abil. Enda sõnul tegeles ta 90ndatel kelmustega (metsa- ja metalliäri). Seega isiku enda väited koosmõjus asjaoluga, et iseloomustuse kohaselt olid kuriteod etteplaneeritud, viitavad sellele, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isiku tavapäraseks käitumismustriks. Seda kinnitab ka karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on K. Rõigasel kaks kehtivat kriminaalkaristust. K. Rõigas kannab vanglakaristust viie erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi, millest kolm näevad ette karistamist juhul, kui kuritegu oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise, st esineb korduvus. Korduv karistatus viitab sellele, et (samalaadsete) kuritegude toimepanemine ei olnud juhuslik ning see oli isiku teadlik valik. Seega ka antud juhul ei ole kohtul veendumust, et isiku väited mõtteviisi muutmise kohta on siirad ja usutavad.
18. Võimalike probleemide kerkimist soodustab ka see, et vabaduses puudub isikul arvestatav legaalne sissetulek. Väidetavalt töötas kinnipeetav varasemalt Soome Vabariigis ning tal avaneb võimalus saada Soome Vabariigilt pensioni, kuid selle kinnituseks ei ole kohtule esitatud ühtki dokumenti. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et K. Rõigase enda väitel ei võimalda tema tervislik seisund asuda tööle ametisse, mis võimaldaks elamiseks vajalikus suuruses sissetulekut teenida. Asjaolu, et tema vastu on rahalisi nõudeid 17 788,31 euro ulatuses, muudab igapäevase rahalise toimetuleku veelgi keerulisemaks. Kuigi isik väitis, et ta on motiveeritud neid nõudeid täitma, ei ole see kohtu hinnangul eluliselt usutav. Isiku senine käitumine ei kinnita, et ta oleks kohustuste täitmisesse märkimisväärselt panustanud ja teinud kõik endast oleneva võlgade kiireks tasumiseks. Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et vabanemisel võib K. Rõigas oma majandusliku olukorra parandamiseks jätka kuritegelikul teel tulu teenimisega. Taolist ohtu suurendab tõik, et tervisliku seisundi tõttu on töötamise võimalused piiratud. 2