) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus on liitnud tsiviilasjad nr 2-19-11192 ja 2-19-16119 13.12.2019 määrusega ühte menetlusse, mistõttu puuduvad takistused poolte esitatud kompromissi kinnitamiseks. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-19-11192 riigilõivu 1100 eurot ja tsiviilasjas nr 2-19-16119 riigilõivu 1000 eurot, kokku summas 2100 eurot. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad on esitanud taotluse hagide esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kokku summas 1050 eurot (
Kohus leiab, et hagejatele tuleb vastavalt taotlusele tagastada 4 riigilõiv kokku summas 1050 eurot ning kanda see vastavalt taotlusele bnt Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx. Hagejad on tasunud tsiviilasjas nr 2-19-11192 hagi tagamise tagatise 5250 eurot ja tsiviilasjas nr 2-19-16119 hagi tagamise tagatise 1200 eurot, kokku summas 6450 eurot. Kohus leiab, et hagi tagamise tagatiste andmise põhjus on ära langenud ja käesoleval juhul ei esine
Kostja Kaido Kirsipuu on kinnitanud, et on nõus hagi tagamise tagatiste tagastamisega hagejatele ja tal ei ole hagi tagamisega seoses ega hagejatele tagatise tagastamise osas nõudeid ega vastuväiteid Seega ei esine kohtu hinnangul ka aluseid tagatise tagastamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tagamise tagatiste tagastamise taotlus on põhjendatud. Hagejatele tuleb tagastada hagi tagamise tagatiseks antud tagatis kokku summas 6450 eurot ning kanda see vastavalt taotlusele bnt Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx. Vastavalt kompromissis kokkulepitule ja
lõikele 2 tuleb jätta Harju Maakohtu 26.07.2019 ja 17.10.2019 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist tagava abinõuna kuni kompromissist tulenevate kostja rahaliste kohustuste kogu mahus täitmiseni, millest hagejad teavitavad kohut kirjalikult. Pooled taotlevad edastada kompromiss Tartu Maakohtu registriosakonnale kompromissi punktis 2.12 (käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1.12.) muudatuste registreerimiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kompromissi sõlmimise korral selle edastamist kolmandatele osapooltele. Kohus märgib, et kompromissis kokkulepitu on pooltele kohustuslik, kuid vajadusel peavad nad ise tegema vajalikud toimingud oma kohustuste täitmiseks. Kohus märgib, et äriregistrist nähtuvalt ei ole T E O kompromissi kinnitamise aja seisuga A OÜ juhatuse liige.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale kohtumääruse kättesaamisest. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.