) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-19-122068 menetlus kooskõlas
Hageja taotleb
lg 2 p 1 alusel 50% menetluses tasutud riigilõivu tagastamist Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx (LHV pank) selgitusega „Renovum OÜ nõue H K vastu”. 3. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada ja riigilõiv osaliselt tagastada. Kohtumääruse põhjendused 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga 2 2-19-122068 lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet kohtule esitanud. Seega kõik poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja taotles
lg 2 p 1 alusel 50% menetluses tasutud riigilõivu tagastamist Renovum OÜ arvelduskontole nr xxxx (LHV pank) selgitusega „Renovum OÜ nõue H K vastu”. Tsiviilasjade materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu summas 225 eurot. Seega hagejal on õigus saada pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab 112,50 eurot. 9.
Kuna kompromiss on siduv ka kompromissiga kohustusi võtva isiku suhtes, saab ka tema määruse vaidlustada. Juhindudes
Kohus märgib edasikaebetähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.