Obsah (10)

§ 423§ 424§ 425§ 657§ 442§ 445§ 386§ 168§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 425

lg 3 kohaselt, kui hagi jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid.

1. Hageja on esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks põhivõla 55 000 euro väljamõistmise nõude osas. Kostja on andnud hagi osaliseks tagasivõtmiseks nõusoleku. Seega on hagi osaline tagasivõtmine lubatav. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhivõla 55 000 euro väljamõistmise osas ning jätab hagi selles osas tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.
2. Ülejäänud osas (s.o põhivõla 4032,75 euro ja viivise 967,25 euro väljamõistmise osas) tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

1. 21.05.2018 sõlmitud käenduslepingu p 1.1.1 järgi kohustus käendaja täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sealhulgas ka nõuded, mis on juba tekkinud käesoleva lepingu sõlmimise ajaks) oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes võlausaldajale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käendusleping ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 p 1 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et erakorraline vajadus seondub eelkõige sellise olukorraga, kus mingi eriline asjaolu tingib vajaduse teha kahjulik tehing § 86 lg 2 p-de 1 või 2 mõttes. Tegemist peab olema erakorralise olukorraga ja erakorraliste vajadustega, kus ohus on eelkõige elu ja tervis, turuolukord ei saa tingida erakorralisi vajadusi lg 2 preambuli tähenduses (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 278).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et käenduslepingu tingimused on kostja jaoks äärmiselt ebasoodsad. Ainuüksi asjaolust, et kostja käendas põhivõlgniku müügilepingust tulenevaid kohustusi (sh tulevasi kohustusi) 60 000 euro ulatuses, ei saa järeldada käenduslepingu tingimuste äärmist ebasoodsust. Kostja ei ole tõendanud, et käendaja vastutuse maksimumsumma oli võrreldes käendaja varalise olukorraga 6 käenduslepingu sõlmimise ajal äärmiselt ebaproportsionaalne. Käenduslepingu tingimuste äärmine ebasoodsus ei saa tuleneda ka sellest, et põhivõlgnikul oli käenduslepingu sõlmimise ajaks osaliselt võlgnevus hageja ees juba tekkinud. Ka asjaolu, et käenduslepingu järgi vastutab kostja põhivõlgnikuga solidaarselt, mitte täiendavalt, ei kinnita käenduslepingu äärmist kahjulikkust. TsÜS § 145 lg 1 järgi vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees üldreeglina solidaarselt.
4. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja soov kindlustada põhivõlgniku majandustegevuse jätkamist, ei näita kostja enda isiklikku erakorralist vajadust käenduslepingu sõlmimiseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kostja oli põhivõlgniku ainuosanik ja juhatuse liige. Töövõtulepingust tulenevad vaidlused P OÜ-ga olid põhivõlgnikul, mitte kostjal. Põhivõlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast ei saa tuletada TsÜS § 86 lg 2 tähenduses sundolukorda kostja jaoks. Samuti ei ole kostja põhistanud, et põhivõlgnikul ei olnud võimalik krediidi alusel osta ehituskaupu mõne teise müüja käest ilma kostja poolt käenduslepingut sõlmimata.
5. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oli teadlik või pidi olema teadlik kostja väidetud erakorralisest olukorrast. Hageja ei ole kostja vastavat väidet omaks võtnud.
6. Eeltoodule tuginedes ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 1 sätestatud tingimused käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks täidetud.
7. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et käenduskohustus ulatub ka nõuetele, mis tekkisid pärast käenduslepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb käenduslepingu punktist 1.1.1 selgelt, et käenduslepinguga ei käendatud üksnes olemasolevaid kohustusi, vaid ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Sellele viitab lepingupunkti lauseosa, et käendaja kohustub täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sealhulgas ka nõuded, mis on juba tekkinud käenduslepingu sõlmimise ajaks). See lauseosa kinnitab, et mõeldud ei ole üksnes tekkinud kohustusi, vaid ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Lisaks on kostja kirjalikus vastuses hagile märkinud, et ta sõlmis käenduslepingu võimaldamaks täiendava krediidi andmist hageja poolt põhivõlgnikule ning põhivõlgniku majandustegevuse jätkamist. Ka sellest järeldub, et poolte tahe oli, et käendusega tagatakse ka neid müügilepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist.
8. Kolleegium leiab, et seadusest ei tulene keeldu leppida kokku, et käendusega on tagatud ka pärast käenduslepingu sõlmimist tekkinud kohustused. VÕS § 145 lg 4 sätestab, et tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Sellest ei tulene siiski keeldu kokku leppida, et käendusleping laieneb ka tulevastele kohustustele. Vastava kokkuleppe lubatavus tuleneb VÕS § 142 lõikest 2, mille kohaselt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Õiguskirjanduses on selgitatud, et piisav määratletus tulevaste nõuete puhul tähendab eelkõige seda, et tulevase kohustuse tekkimise hetkeseisuga peab olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendaja käendustahtega lepingu sõlmimise hetkel. Piisava määratletuse jaoks ei ole seega vajalik, et käendatav kohustus oleks individualiseeritav juba käenduslepingu sõlmimise ajal (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 747). Käesoleval juhul on käendatud üksnes konkreetsest müügilepingust tulenevaid nõudeid. Eelnevalt oli kohus tuvastanud, et poolte tahteks oli hõlmata ka müügilepingust tulevikus tekkivaid kohustusi. Seega on kolleegiumi hinnangul käendatav kohustus piisavalt määratletav. Lisaks on käendaja vastutus piiratud 7 60 000 euroga (käenduslepingu p 1.1.2). Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et kostja ei vastuta müügilepingust tulenevate nende põhivõlgniku kohustuste eest, mis tekkisid pärast käenduslepingu sõlmimist.
9. Ülaltoodust tulenevalt tuleb põhivõla 4032,75 euro ja viivise 967,25 euro väljamõistmise osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Harju Maakohus on 26.09.2018 määrusega taganud hagi ja seadnud kostjale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXX hüpoteegi summas 60 000 eurot ja kinnistule registriosa numbriga YYYYYYYY hüpoteegi summas 2150 eurot hageja kasuks.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Vastavalt

§ 386

lg-le 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Hageja soovis tühistada hagi tagamise abinõu, millega seati kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXX hüpoteek summas 60 000 eurot. Hagi tagamise abinõu, millega seati kinnistule registriosa numbriga YYYYYYYY hüpoteek summas 2150 eurot, palus hageja jätta jõusse. Kostja leidis, et viimati nimetatud hagi tagamise abinõu tuleks tühistada, kuna järele jäänud nõue ei ole suur ja kostja on maksejõuline. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistu võõrandanud ning poolte kokkuleppel on hagi tagamiseks registriossa nr XXXXXXXX seatud hüpoteek kustutatud. See ei tähenda aga, et kohus ei peaks hagi tagamise abinõud tühistama. Lähtudes hageja taotlusest ning asjaolust, et hüpoteek on kinnistusraamatust kustutatud, tühistab ringkonnakohus hagi tagamise abinõu, millega seati hagi tagamiseks registriossa nr XXXXXXXX hüpoteek summas 60 000 eurot. Arvestades, et maakohtu otsus jääb osaliselt muutmata, siis tuleb hagi tagamise korras registriossa nr YYYYYYYY seatud hüpoteek summas 2150 eurot jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Asjaolu, et hageja nõue on oluliselt vähenenud, ei anna alust kehtiva hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Menetluskulude jaotus 30. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt hagi osalise läbivaatamata jätmise tõttu, ei anna see alust muuta menetluskulude jaotust. Hageja võttis hagi osaliselt tagasi selle tõttu, et kostja on võla vastavas osas tasunud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Arvestades eeltoodut ning seda, et ülejäänud osas jääb maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta muutmata, siis jääb muutmata maakohtu otsus ka osas, milles menetluskulud jäid kostja kanda. 31. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

8 32. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9