← Eesti

1-19-6177/22

Obsah (11)§ 113§ 199§ 73§ 65§ 68§ 115§ 24§ 16§ 56§ 58§ 57

1-19-6177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2019.a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6177 (18230101703) Kohtunik Tambet Grauberg K

§ 113

lg 1 järgi lühimenetluses Vanemprokurör Katrin Paesoo Süüdistatav RINGO ORTIKOV isikukood: 38703074930; elukoht: xxxx xxx xxxx, xxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxx xxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxxxxxxxxxs; emakeel: eesti keel; xxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud: 15.11.2017 Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 73lg 1 ja 3 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud ja 28 päeva katseajaga 1 aasta.

Katseaja lõpp oli 14.11.

  1. Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 16.04.2019.a ning alates 17.04.2019.a kohaldatud tõkend vahistamine Kaitsja Määratud korras vandeadvokaadi abi Gregori Palm RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Ringo Ortikov

§ 113lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust. 1 1-19-6177 3.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 15.11.2017.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 5 (viis) kuu, 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat, 5 (viis) kuud, 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 järgi arvata Ringo Ortikov eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

  1. aprillist
  2. a.
  3. Ringo Ortikovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  4. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Ringo Ortikovilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1350 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 564 eurot; - 19.07.2019 DNA-ekspertiisi 19E-GE0699 teostamise kulud 2508 eurot; - 25.06.2019 kohtuantropoloogiaekspertiisi 19E-MKA0001 teostamise kulud 617 eurot; - 15.04.2019 kohturadioloogilise uuringu akti nr 015/2019 teostamise kulud 284 eurot; - 16.04.2019 DNA-ekspertiisi 19E-GE0383 teostamise kulud 114 eurot; - 05.06.2019 jäljeekspertiisi 19E-TR0010 teostamise kulud 314 eurot; - 28.06.2019 DNA-ekspertiisi 19E-GE0407 teostamise kulud 969 eurot. Kokku väljamõistetud menetluskulu summas 6720,00 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend) eurot.
  5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. Asitõendid ja muud äravõetud objektid: - 10 CD-plaati - asub kriminaaltoimikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. - 08.04.2019 sündmuskoha vaatluse käigus xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxx läheduses olevast august leitud pruunikat värvi maika (pakend nr 3), talu läheduses olevast metsast leitud riidetükk kotist (pakend nr 12.1), leitud riidetükk millelt võeti puuteproov 10.04.2019.a (pakend nr 12.1.1), talu läheduses olevast august leitud kootud müts (pakend nr 17), talu läheduses olevast metsast leitud ruuduline kott (pakend nr 12), talu läheduses olevast august leitud tekikott (pakend nr 15) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. - 12.04.2019 sündmuskoha vaatluse käigus xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxx läheduses olevast prügihunnikust leitud madratsikate (pakend nr 1), musta värvi nahataolisest materjalist tagi (pakend nr 49), punakaspruuni värvi nahataolisest materjalist tagi (pakend nr 50), valget värvi põhitooniga spordikott ja selle sees olevad erinevad esemed (pakend nr 47), pruuni värvusega nahataolisest 2 1-19-6177 - - materjalist kott ja selle sees olevad erinevad esemed (pakend nr 42), talu läheduses olevast prügihunnikust leitud poroloonmadratsi pealmine osa koos külgedega (pakend nr 2), musta värvi käepidemega nuga (pakend nr 3), kollast värvi käepidemega nuga (pakend nr 4), valget värvi käepidemega nuga (pakend nr 5), talu küljel olevast metallist kärust leitud särk (pakend nr 6) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 30.04.2019 sündmuskoha vaatluse käigus xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxx läheduses olevast august leitud haamer (pakend nr 6) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 16.04.2019 asitõendi vaatluse käigus tekikotist lõigatud riidetükk lõike-torkevigastuse juurest (pakend nr 15.3) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tunnistaja poolt 14.06.2019 üle antud nuga – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja tagastada IK KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  8. Kohtuotsus anda kätte süüdistatavale Ringo Ortikovile ja tema kaitsjale Gregori Palm, prokurörile Katrin Paesoole ning kannatanule XX. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Paide kohtumaja kantselei kaudu 22.10.2019 kell 15:
  9. Süüdistuse sisu Ringo Ortikovi süüdistatakse selles, et tema 25.06.2018 öisel ajal xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxxxx tahtlikult tappis oma elukaaslase YY. Nimelt läks Ringo Ortikov kõhuli voodis lamava YY juurde, keeras ta jõuliselt selili ja kägistas teda kätega kaelast kinni hoides seni, kuni ta oli veendunud, et YY on surnud. Seejärel viis ta YY surnukeha läheduses, majast ca 70-80 meetrit eemal asuvasse vanasse tuletõrje veevõtu tiiki. Seega pani Ringo Ortikov toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tapmise.

Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Ringo Ortikov süü talle

§ 113lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist.

Prokurör taotles Ringo Ortikov süüditunnistamist ja tema karistamist 12 aasta pikkuse vangistusega, vähendades KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks lugeda 8 aastat vangistust. Samuti palus prokurör Ringo Ortikovilt välja mõista menetluskulud. Kannatanu XX on kohtule avaldanud, et tal ei ole süüdistustava R. Ortikovi suhtes varalisi nõudeid. Kannatanu on seisukohal, et R. Ortikov on pannud toime tahtliku tapmise. Kaitsja leidis, et süüdistus on leidnud tõendamist osas, mis puudutab R. Ortikovi poolt tapmise teo toimepanemist, kuid tegu tuleb kvalifitseerida ümber § 115 järgi provotseeritud tapmiseks. Süüdistatav Ringo Ortikov on end kohtuistungil süüdi tunnistanud. 3 1-19-6177 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 1. Kohus leiab, et Ringo Ortikovile süüks arvatud kuritegu karistusseadustiku (

) § 113 lg 1 järgi on tõendamist leidnud kohtule esitatud tõenditega. 1.1. Ringo Ortikov süüdistatakse

§ 113

lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et süüdistatav Ringo Ortikovi on 25.06.2018 öisel ajal xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxx xxxxx tapnud YY. Süüdistuse järgi on süüdistatav Ringo Ortikov 25.06.2018 läinud oma voodis magava elukaaslase YY juurde, keeranud lamava YY selili ja asunud teda kõrist kinni hoides kägistama. R. Ortikovi poolt kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et süüdistatav R. Ortikov kägistas YY teda kätega kaelast kinni hoides seni, kuni oli veendunud, et YY on surnud. Kohtueelses menetluses on läbi viidud ütluste seostamine olustikuga, mille põhjal saab protokollist kinnitust R. Ortikovi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis nähtuvad selgitused, kuidas ta tegutses YY voodis kägistades ja viimase surnukeha toimetamist läheduses, majast ca 70-80 meetrit eemal asuvasse vanasse tuletõrje veevõtu tiiki. Nimetatud tiigist on sündmuskoha vaatlusprotokollide järgi leitud inimese skeleti jäänused, mis kuulusid, tuginedes DNAekspertiisiaktile nr 19E-GE0383, kannatanule YY. Tapmise toimepanemise kohta on andnud ütluseid tunnistaja AM, kellele süüdistav tunnistas kuriteo toimepanemist. A. M ütlused on asjas kaudseks tõendiks, mis kinnitavad R. Ortikovi poolt kahtlustatavana antud ütluste usaldusväärsust tapmisteo toimepanemise kohta. Sideettevõtjalt saadud andemete protokollist nähtub, et nii YY kui ka Ringo Ortikov viibisid 24.06.-25.06.2018 oma ühises elukohas xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx, mis tõendab asjaolu, et R. Ortikov oli enne surma YY koos. Tõendikogumit täiendab 19.07.2019 jälitusprotokollist R. Ortikovi ja A. M 12.04.2019 vaheline vestlus, millest nähtub R. Ortikovi selgitus: „läksin tema voodisse ja-ja kägistasin ta ära“. Kohtu hinnangul on asjas leidnud veenvalt tõendamist R. Ortkovi süü tapmise toimepanemises, milles puudub ka vaidlus. 1.2. Vaidlus on selles, kas süüdistatav R. Ortikov on toime pannud tapmise äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja suhtes. Kaitsja on asunud seisukohale, et R. Ortikov on pannud toime provotseeritud tapmise, mis on kvalifitseeritav

§ 115järgi.

Provotseeritud tapmise näol on tegemist tapmise põhikoosseisu (

§ 113) privilegeeritud ehk vähem ohtliku koosseisuga.

Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus

§ 24lg 3 mõttes.

Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele (vt RKKKo 3-1-1-1-15, p 11jj). 1.2.1.

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel, mis kaitsja hinnangul on väljendunud YY pikaajalises käitumises. Kaitsja hinnangul on YY kutsunud R. Ortikovis esile hingelise erutusseisundi põhjusel, et YY on süüdistatavat korduvalt petnud, ja kui 25.06.2019 leidis R. Ortikov YY telefonis Facebook vestluse teise mehega oli ületatud piir, mis kutsus R. Ortikovis esile vägivalla kannatanu suhtes. Asjaolu, et R. Ortikov oli avastanud YY suhtluse teise mehega nähtub R. Ortikovi poolt kahtlustatavana antud ütlustest. Kohtule esitatud Facebook väljatrükitud kannatanu vestlused ei sisalda selliseid vestlusi, mis oleks viidanud sellele, et. YY oleks soovinud R. Ortikovi maha jätta. Facebooki vestlustes mainitakse süüdistatava vägivallatsemist kannatanu suhtes, millele kaasa tuntakse. YY kirjutab vestlustest erinevatele inimestele, et R. Ortikov on teda peksnud, viinud metsa ja avaldanud teistele isikutele kartust, et R. Ortikov võib ta ära tappa. Süüdistatava ütlused haakuvad tunnistajana on ülekuulatud QQ 4 1-19-6177 ütlustega osas, mille järgi soovis AYY minna temaga koos xxxxx elama ja töötama. Nimetatud asjaolu on kaitsja pidanud tapmisele tõukava teoks, sest sellest võis välja lugeda soovi süüdistav maha jätta. 1.2.

  1. Kaitsja on näinud YY poolset provokatsiooni kannatanu käitumises, kui üksiksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosnevat terviktegu. Selleks, et anda hinnangut, kas kannatanu tegevus on mõjutanud süüdistatavat kuritegu toime panema tuleb hinnata YY käitumist kontekstis, ehk kuidas oli nende omavaheline suhe välja kujunenud. Tunnistajate P M, JM ja XX ütlustest nähtub, et kannatanul YY oli narkootikumide tarvitamise tõttu probleemid, mis seisnesid selles, et kannatanu kippus ringi rändama ja ei tulnud päevade viisi koju. Kodust eemalolek viis selleni, et YY võeti kohtu poolt laste hooldusõigus, kuid ka R. Ortikov ei tundnud laste käekäigu vastu vähimatki huvi. Samasisulisi ütluseid on andnud ka tunnistajad MO, IK, KO ja RO, kelle ütluste põhjal oli R. Ortikovi ja YY suhted problemaatilised, tunnistajate KO ja RO ütluste järgi oli YY käitumine viinud selleni, et R. Ortikov ei saanud rahulikult töötada ega ilma skandaalideta oma kodus elada. Seega ei saa eeltoodud tõendite põhjal asuda seisukohale, et süüdistatava ja kannatanu elu oleks kulgenud enne surma harmoonilises üksmeeles. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kannatanu käitumisele saab terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnangu, mille järgi võib moodustuda pikaajaliselt aset leidnud solvamise või vägivalla üksiktegudest kokku tervikteo (vt RKKKo 3-1-1-10-13, p 8). Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei saa rääkida kannatanu ühepoolsest ebamõistlikust käitumisest, vaid hinnata tuleb ka R. Ortikovi käitumist pereliikmete, sh kannatanu suhtes. Tunnistajate PM ütlustest nähtub, et R. Ortikov on YY korduvalt peksnud, tunnistajat AM ja IA ütlustest nähtub, et YY ei soovinud kodus olla, sest kartis vägivalla tõttu R. Ortikovi. Antud asjaolu selgus olukorras, kus I. A oli viinud YY koju, kuid seal tekkis kannatanul R. Ortikoviga konflikt ja YY soovis sealt ka kohe lahkuda. AM ütlustest nähtub, et YY kehal olid hematoomid, mille kohta YY ütles, et need olid tehtud R. Ortikovi poolt. Alaealise tunnistaja CC ning tunnistajate J. M, P. M ja XX ütlustest nähtub, et R. Ortikov oli loonud kodus vägivaldse keskkonna, sest süüdistatav peksis C ja YY, ei lubanud lapsele süüa anda ja pani lapsele karistuseks, kui viimane ei tahtnud magama jääda, kaela koera elektrilise kaelarihma. Alaealine tunnistaja on andnud ütluseid, mille järgi on R. Ortikov vedanud kannatanut YY juustest kinni hoides mööda põrandat ja lubanud lapse ema visata maja taha auku. Alaealise lapse CC koduse olukorra kirjeldus nähtub tunnistajate P M, JM ja XX ütlusest, mis kinnitavad lapse poolt antud ütluseid. Seejuures nähtub tunnistajate J. M, P. M ja XX ütlustest, et süüdistatav ei olnud erakordselt julm mitte ainult oma pereliikmete suhtes, vaid ka lemmiklooma suhtes, sest süüdistatav on tapnud lapse nähes pere koera. Tunnistaja PM ütlusest nähtub, et 16.06.2018 R. Ortikov peksnud YY näkku, mida kannatanu oli tunnistajale öelnud, samuti nähtub tunnistajate P. M ütlustest, et R. Ortikov oli ta viinud metsa, kus kannatanu oli puu külge seotud. Kannatanu metsa viimist ja vägivalla kasutamise kohta saab kinnitust ka tunnistajate süüdistatavate x KO RO ütlustest, millest selgub, et YY viidi sunniviisiliselt metsa ja võlakirjadele alla kirjutama. Kohus leiab, et selline süüdistatava poolne käitumine kinnitab tõika, et provotseerivaks pooleks ei olnud suhtes YY, vaid süüdistatav R. Ortikov, kelle käitumist iseloomustab pereliikmete suhtes toime pandud süsteemne vägivald. 1.2.
  2. Asjaolu, et kannatanu YY võis soovida minna xxxxx elama ei ole olnud asjas vaidlusalune küsimus, kannatanu poolset soovi lahkuda süüdistatava juurest on oma ütlustes kinnitanud ka R. Ortikov. R. Ortikov on andnud ütluseid, et ta üritanud korduvalt lahku minna, kuid tulemuseta. Asjas ei leia kinnistust kaitseversioon, et R. Ortikov võis reageerida kannatanu poolsele petmisele. Nii süüdistatava R. Ortikovi kui ka KO ütlustest nähtub, et suhtes tekkis pikem lahuselu, kui YY oli leidnud endale teise elukaaslase. Samuti nähtub YY ütlustest, et YY 5 1-19-6177 tegeles prostitutsiooniga, saades sel viisil narkootikumide ostmiseks sissetulekut, mida kannatanu jagas R. Ortikoviga. Ka süüdistatav on kahtlustavana antud ütlustes nimetanud prostitutsiooni YY sissetuleku allikana, millest saab teha järelduse, et nende suhtes ei olnud YY intiimsed suhted teiste meestega midagi nii erakordset, mis oleks saanud süüdistataval vallandada tugeva hingelise erutuse seisundi. Süüdistatava R. Ortikovi ütluste järgi ta vihastas, kui nägi YY vestlusi teiste meestega, kuid see ei tähenda kohtu hinnangul seda, et tegemist oli tugeva hingelise erutuse seisundiga. Ütluste seostamise olustikuga protokollist nähtub, kuidas R. Ortikov oli selge sihiga läinud kannatanu juurde, et ta tappa, pööranud ta teistpidi ja asus kägistama, mis osutab selgelt varem läbi mõeldud teoplaanile. Pärast tapmist on R. Ortikov laiba tuletõrje veevõtu tiiki visanud, mis näitab kogumis, et tegu ei leidnud aset tugeva hingelise erutuse seisundis, vaid eesmärgipärase tegevusena. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et käesoleval juhul ei ole asjas leidnud tõendamist

§ 115nimetatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

2. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist R. Ortikov tapmise toimepanemine kavatsetult.

§ 16

lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et R. Ortikov on seadnud endal eesmärgiks YY tapmise, mis nähtub selgelt R. Ortikovi kahtlustatavana antud ütluste ja ütluste seostamise protokollidest. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta vaatas esmalt kannatanu Facebooki vestlusi ja nähes sealt fraasi „tsau musi,“ võttis ka vastu otsuse kannatanu tappa. Süüdistatav läks magava kannatanu juurde, teades, et viimane ei osuta vastupanu ja kägistas kannatanu, seejuures veendudes, et kannatu enam ei hingaks. Süüdistatava R. Ortikovi tapmise soovi kohta saab kinnitust asjaolus, kuidas süüdistatav käitus pärast kannatanu tapmist. Süüdistatav on jälitusprotokollist nähtuvatest kõnedest 20.12.2018 kl 21:19 ja kl 21:35 avaldanud telefonivestluses heameelt, et kannatanut enam ei ole, samuti on AM ütlustest tulenevalt süüdistatav tunnistajale öelnud, et tal oli koera tapmisest rohkem kahju, kui kannatanust. R. Ortikovi suhtumine kannatanusse pärast tegu kinnitab kaudse tõendina süüdistatava eesmärki õigusvastase tagajärje saabumiseks. Tõendeid kogumis hinnates viitab ka süüdistatava R. Ortikovi poolt kannatanu suhtes korduv tõsise vägivalla kasutamine (vt otsuse p 1.2.2) ja kannatanu tapmisega ähvardamine (PM ütlused, Facebooki vestluste väljatrükk) asjaolule, et süüdistatav tegutses selge sihiga kannatanu ära tappa. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Ringo Ortikov teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Ringo Ortikov õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Ringo Ortikov on süüvõimeline ning

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ringo Ortikov on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 113lg 1.

Seega tuleb Ringo Ortikov süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus 3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 113lg 1 näeb karistusena ette kuue kuni viieteistaastase vangistuse.

Kuivõrd sanktsioonis on ette nähtud vaid üks karistuse liik, s.t vangistus, ei ole kohtul võimalik valida erinevate karistusliikide vahel, mistõttu tuleb Ringo Ortikovile karistuseks mõista vangistus. 6 1-19-6177 Ringo Ortikov süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on teo toime pannud kindla sihiga kannatanult elu võtta, süüdistatava tegevust iseloomustab kindla teoplaani järgi toimetamine. Kannatanu oli narkootiliste ainete kasutamise tõttu olukorras, kus ta ei suutnud vastupanu osutada, kui süüdistatav tema kõrist kinni hoides kägistas. Kägistamine võttis kahtlustatava ütluste protokolli järgi aega mõni minut, mille käigus „kannatanu veidi siputas.“ Teo toimepanemise käigus oli süüdistataval võimalus veel loobuda tapmisest, lastes kannatanul hingata, mida ta aga ei teinud. Seega iseloomustab kohtu hinnangul süüdistatava tegu äärmine küünilisus inimelusse, pidades kannatanu elu vähetähtsaks. Kohus leiab, et asjas on nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendava asjaoluna tuleb võtta arvesse

§ 58

p 4 järgi kuriteo toimepanemine süüdlase pereliikme suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Süüdistataval R. Ortikovil ja kannatanul YY on ühine alaealine laps, nende koosoleku on olnud kaootiline, kuid sellele vaatamata on nad jaganud kuni kannatanu surmani ühist elukohta, mistõttu kohus leiab, et YY oli R. Ortikovi pereliige. Karistust kergendava asjaoluna tuleb võtta arvesse puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine (

§ 57lg 1 p 3).

Kergendavale asjaolule ei saa kohtu hinnangul määravat tähendust omistada, sest süüdistatava poolne abi ei olnud asja tuvastamiseks määrava tähtsusega, tapmise toimepanemine R. Ortikovi poolt oli menetlejale teada enne, kui R. Ortikov asjas omapoolsed ütlused andis. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu poolt 15.11.2017

§ 199lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, katseajaga 1 aasta.

Seega on süüdistatav pannud uue kuriteo toime katseaja jooksul, millest võib järeldada, et süüdistatav ei ole pärast kohtuotsust teinud õigeid järeldusi enda käitumises, kui pani toime uue raskema kuriteo. Kohus leiab, et Ringo Ortikovile tuleb tema süü suurust ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades mõista karistuseks

§ 113lg 1 järgi 10 aastat ja 6 kuud vangistust, mis on antud juhul sanktsiooni keskmiseks määraks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada R. Ortikovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 7 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 15.11.2017.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 5 kuu, 28 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 aastat, 5 kuud, 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvata Ringo Ortikov eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

  1. aprillist
  2. a. Ringo Ortikovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 1) 10 CD-plaati - asub kriminaaltoimikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 2) 08.04.2019 sündmuskoha vaatluse käigus xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxx xxxx läheduses olevast august leitud pruunikat värvi maika (pakend nr 3), talu läheduses olevast metsast leitud riidetükk kotist (pakend nr 12.1), leitud riidetükk millelt võeti puuteproov 10.04.2019.a (pakend nr 12.1.1), talu läheduses olevast august leitud kootud müts (pakend nr 17), talu läheduses olevast metsast leitud ruuduline kott (pakend nr 12), talu läheduses olevast august leitud tekikott (pakend nr 15) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 3) 12.04.2019 sündmuskoha vaatluse käigus xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxx xxxx läheduses olevast prügihunnikust leitud madratsikate (pakend nr 1), musta värvi nahataolisest materjalist tagi (pakend nr 49), punakaspruuni värvi nahataolisest materjalist tagi (pakend nr 50), valget värvi põhitooniga spordikott ja selle sees olevad erinevad esemed (pakend nr 47), pruuni värvusega nahataolisest materjalist kott ja selle sees olevad erinevad 7 1-19-6177 esemed (pakend nr 42), talu läheduses olevast prügihunnikust leitud poroloonmadratsi pealmine osa koos külgedega (pakend nr 2), musta värvi käepidemega nuga (pakend nr 3), kollast värvi käepidemega nuga (pakend nr 4), valget värvi käepidemega nuga (pakend nr 5), talu küljel olevast metallist kärust leitud särk (pakend nr 6) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 4) 30.04.2019 sündmuskoha vaatluse käigus xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxx läheduses olevast august leitud haamer (pakend nr 6) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 5) 16.04.2019 asitõendi vaatluse käigus tekikotist lõigatud riidetükk lõike-torkevigastuse juurest (pakend nr 15.3) – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 6) Tunnistaja poolt 14.06.2019 üle antud nuga – mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja tagastada IK KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Gregori Palm on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas 564 € eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1350 €. Samuti DNA-ekspertiisi 19E-GE0699 teostamise kulud 2508 eurot; kohtuantropoloogiaekspertiisi 19E-MKA0001 teostamise kulud 617 eurot; kohturadioloogilise uuringu akti nr 015/2019 teostamise kulud 284 eurot; DNA-ekspertiisi 19E-GE0383 teostamise kulud 114 eurot; jäljeekspertiisi 19E-TR0010 teostamise kulud 314 eurot ja DNA-ekspertiisi 19E-GE0407 teostamise kulud 969 eurot. Kokku tuleb süüdistatavalt Ringo Ortikovil välja mõista menetluskulu summas 6720 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.