1-16-46/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-46 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kohtuasi Viru Vangla materjalid Meelis Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Meelis Mikomägi, isikukood 36312260211, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne XXX Karistuse kandmise algus 21.07.2015 ja lõpp 21.01.2022 Kaitsja Vandeadvokaat Margus Viira Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.12.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Meelis Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jätta riigi õigusabi korras määratud kaitsja Margus Viira tasu summas 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot 28 senti riigi kanda. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Meelis Mikomägile, tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-46 tunnistati Meelis Mikomägi süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat ja 6 kuud alates 21.07.
2. Kohtuotsus jõustus 19.07.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Viru Vangla esitas 20.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Meelis 1 Mikomägi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Meelis Mikomägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Meelis Mikomägi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 10.12.2019 kohtuistungil palub Meelis Mikomägi vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Vabaduses hakkab elama isa juures, kes on raskelt haige ja vajab tema abi. Ei kavatse enam alkoholi tarvitada. Soovib asuda tööle autojuhina. Uusi kuritegusid ei pane enam toime. Kavatseb järgida seadust. Kaitsja M. Viira palub vabastada M. Mikomägi ennetähtajaliselt karistuse kandmisest. Tal on kindel elukoht. Karistuse kandmisel ta on läbinud sotsiaalprogrammid. Nõustub alkoholitarvitamise keeluga, kui tema suhtes kohaldatakse käitumiskontrolli. Kaitsja leiab, et M. Mikomägi on muutunud ja väärib ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-46 tunnistati Meelis Mikomägi süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat ja 6 kuud alates 21.07.
3. Kohtuotsus on jõustunud. Meelis Mikomägi kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
4. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M. Mikomägi temale mõistetud karistusajast, 6 aastat 6 kuud, ära kandnud 4 aastat 4 kuud ja 21 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Meelis Mikomägi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtivad 10 distsiplinaarkaristust, 2 nendest 8 distsiplinaarkaristust vanglateenistuja korraldusele allumatuse eest, 1 - ravimite ebakorrektse manustamise eest, 1 - ebaviisaka käitumise eest. Meelis Mikomägil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna isa juurde aadressile XXX. Tegemist on isiku isale, Ü M, kuuluva eramajaga. Kriminaalhooldaja kodukülastusel selgus, et isiku isa elukaaslane ei ole nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning isikuga ühes majas elama. Elamu kõrval asub samuti isikule Ü M kuuluv maja. Tegemist on ühetoalise elamuga, kus on olemas elekter ja väljas kaev. Isiku isa, Ü M, on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks antud aadressil asuva lisamaja näol. Elamu on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. M. Mikomägil puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Majanduslik toimetulekuoskus puudub. Lähedaste sõnul puudub M. Mikomägil tööharjumus ning ta on toetunud rahalise abi jaoks teistele inimestele. Positiivne on see, et kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Ta oli hõivatud tööga. Töötas enne õppimisele minekut majandustöödel koristajana. M. Mikomägi läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“. 30.09.2019 alustas kutsehariduse omandamist puidupingi erialal. M. Mikomägil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedasteks on isa Ü M ning täisealine tütar S M. Isaga suhtleb regulaarselt. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et M. Mikomägi on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. M. Mikomägi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Meelis Mikomägi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab M. Mikomägi ühte kehtivat kriminaalkaristust, seitse karistust on aegunud. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust neljandat korda. Kannab karistust tapmiskatse eest. Kuritegude soodusteguriks on impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus ning alkoholi kuritarvitamine. Uute kuritegude toimepanemist võib Meelis Mikomägi puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine, kuna viimane kuriteo ning varasemad süüteod pani ta toime alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on M. Mikomägil diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes olles muutus kergesti ärrituvaks ja vägivaldseks. Kainena on esinenud raskusi oma tegude põhjendamisel. Enda sõnul on lugenud psühholoogilist, esoteerilist ja religioosset kirjandust, usub sealt saadavasse abisse alkoholi tarvitamise teemal. M. Mikomägi läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija on välja toonud, et isik teeb vahet alkoholi tarbimise positiivsetel ja negatiivsetel tagajärgedel ja näeb seost alkoholil ja kuritegelikul käitumisel. Käesoleval hetkel midagi positiivset alkoholi kohta välja ei too. Enda sõnul on tervis liiga kehv, et üldse alkoholi peale mõelda. Samuti toob välja, et konfliktid leidsid aset kui oli alkoholi tarvitanud. Vaatamata sellele, et M. Mikomägi on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava kokkupuuteid alkoholiga ning tema diagnoosi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, ei oska oma probleeme sihipäraselt lahendada, leida õiguskuulekaid viise probleemide lahendamiseks. Ta ei ole suutnud mõelda oma 3 tegude tagajärgedele ning arvestada teiste inimestega. M. Mikomägi läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Vaatamata sellele, et isik oli viisakas ning rääkis palju, jäi programmi läbiviijal mulje, et isik püüaks rääkida seda, mida tema arvates programmi läbiviijale rääkima peab. Ta ei tundunud vastuseid andes siiras. Analüüsis oma tegevust vähe ning väga pealiskaudselt. Motivatsioon oma käitumist muuta on pigem vähene. Kohus leiab, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik, vaatamata sotsiaalprogrammis osalemisele, suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Meelis Mikomägi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos Meelis Mikomägi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu M. Mikomägi tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Meelis Mikomägi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu M. Mikomägi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 293,28 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist ning asja materjalidega tutvumist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ka kaitsja sõidukulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Meelis Mikomägilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja Margus Viira tasu summas 293,28 eurot riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
5. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4