← Eesti

3-16-1320/6

Obsah (9)§ 251§ 249§ 47§ 55§ 37§ 38§ 45§ 88§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1320 Määruse kuupäev 7. juuli 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus kohustamaks Tartu Vanglat võ

) § 249-252 alusel viivitamatult tühistada Tartu Vangla direktori 30.06.2016. a käskkiri nr 6-1/652 ning teha määrus, millega kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle sooritada ülikoolis sisseastumiseksamid. Halduskohus leiab, et esitatud taotlust on võimalik tõlgendada selliselt, et X eesmärgiks on

§ 251

lg 1 p-s 3 sätestatud abinõu rakendamine, s.o kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. 4.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida taotluse esitamise lubatavust. 5.

§ 249

lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 6. X esitatud taotlusest nähtub, et tema eesmärgiks on olnud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse esitamine. Taotluse põhjendustest, haldusasja materjalidest ega Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et X oleks käeoleva haldusasja raames esitanud kohtule lisaks ka kaebuse. Liiatigi on X ka taotluse neljandal leheküljel viidanud sellele, et kaebust käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud. Lisaks selgitab halduskohus, et ka juhul, kui X sooviks oleks esitada kaebus halduskohtule või kui tõlgendada kohtule esitatud taotlust ka kaebusena, ei oleks kaebuse esitamine käesolevas menetlusstaadiumis võimalik. 7.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla on kohtunõudele esitatud vastuses selgitanud, et kaebaja ei ole Tartu Vangla direktori 30.06.2016. a käskkirja nr 6-1/652 vaidlustamiseks vaiet esitanud. Samuti ei ole kaebaja lisanud esitatud taotlusele dokumente, mis tõendaksid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning enne selle läbimist ei ole halduskohtu poole pöördumine käesolevas asjas võimalik.

§ 249

lg 2 ja lg 5 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine iseenesest võimalik ka vaidemenetluse ajal. Kuid nagu halduskohus juba nentis, ei ole käesoleval juhul käimas ka vaidemenetlust, mille raames võiks X esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda.

  1. Halduskohtu hinnangul ei anna vastupidisele seisukohale asumiseks alust ka asjaolu, et Tartu Vangla direktori 30.06.
  2. a käskkirjale nr 6-1/652 on ekslikult märgitud vale vaidlustamisviide. Ebaõige vaidlustamisviide ei anna kinnipeetavale alust kalduda kõrvale seaduses sätestatud kohtueelse menetluse läbimise korrast, mistõttu tuleb Xl käesoleval juhul siiski enne kaebusega halduskohtu poole pöördumist läbida vaidemenetlus Justiitsministeeriumis. Halduskohus peab lisaks vajalikuks selgitada, et kaebajal on õigus edaspidi esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus juhul, kui on käimas vaidemenetlus või on esitatud kaebus halduskohtule. Seega on Xl käesolevas asjas võimalik esialgse õiguskaitse taotlus esitada

§ 249lg 2 alusel kõige varem siis, kui ta on Tartu Vangla direktori 30.06.2016.

a käskkirja nr 6-1/652 vaidlustamiseks esitanud vaide Justiitsministeeriumile. Halduskohus märgib täiendavalt, et vaidlustamisviite olemasolu või puudumine haldusaktis ei mõjuta otseselt haldusakti õiguspärasust ega selle kehtivust. Viite esitamata jätmise ainsaks võimalikuks tagajärjeks võib olla vaidlustamistähtaja ennistamine vaideorgani või kohtu poolt, kuid sedagi üksnes tingimusel, et isiku poolt kaebetähtaja möödalaskmine oli tõepoolest 2 tingitud teadmatusest oma õiguste kaitsmise võimalustest (vt N. Parrest. Ptk 9, p 9.5.1.4, lk 297-298 - A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu, 2004). 9. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud, kuivõrd

§ 249lg-s 2 ja lg-s 5 sätestatud eeldused ei ole täidetud.

10.

§ 55

lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid taotluse lubatavuse eeldusega. Selle täitmata jätmise korral puudub Xl õigus taotluse esitamiseks, mistõttu puudub vajadus ka taotluse käiguta jätmiseks ja täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes

§ 55lg-st 2 jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

  1. Halduskohus soovib veel lisaks selgitada kaebajale järgmist. Käesolevas asjas on X esitanud vanglale taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks 07.07.2016 või 08.07.2016 ning vangla on jätnud esitatud taotluse rahuldamata. Juhul, kui X sooviks pärast edutut kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist pöörduda kaebusega halduskohtu poole, oleks kohaseks kaebuseks Tartu Vangla direktori 30.06.
  2. a käskkirja nr 6-1/652 tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue. Halduskohus juhib aga X tähelepanu sellele, et kuivõrd X on taotlenud enda lühiajalist väljaviimist 07.07.2016 või 08.07.2016 on ilmselge, et pärast vaidemenetluse edutut läbimist ja halduskohtusse pöördumist, ei ole isegi kohustamiskaebuse rahuldamise korral nõutava toimingu sooritamine enam võimalik. Halduskohus selgitab, et kohustamiskaebuse rahuldamise korral saaks kohus sellisel juhul kohustada vanglat uuesti läbi vaatama sama taotlust, mille X esitas 13.06.2016, kuid selle taotluse rahuldamine 07.07.2016 ja 08.07.2016 kuupäevade möödumise tõttu ei ole enam võimalik. Halduskohus palub kaebajal Tartu Vangla direktori 30.06.
  3. a käskkirja nr 6-1/652 edasisel vaidlustamisel pöörata tähelepanu eelpool välja toodule. Samas on võimalik halduskohtusse pöörduda ka õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

§ 37

lg 1 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Siiski sätestab

§ 38

lg 4 täiendava piirangu tuvastamiskaebuse esitamisele, mille kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses lisaks, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks on kohtupraktika kohaselt põhjendatud huvina käsitletav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2014. a otsuse nr 3-3-1-8-14 p 11). 12. Koos taotlusega on X esitanud taotluse esialgse õiguskaitse taotlusest koopia väljastamiseks. Halduskohtu hinnangul puudub Xl praegu vajadus enda õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse taotlusest koopiat saada. Seega jääb taotlus rahuldamata. Halduskohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 88

kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

§ 28lg-ga 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab 3 menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 3-7-1-50215). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.