3 kohaselt võib kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama. 6.Käesolevas asjas on X esitanud vanglale taotluse lühiajaliseks väljasõiduks seonduvalt Tallinna Ülikooli sisseastumiseksami sooritamisega ning Tartu Vangla direktori käskkirjaga 07.06.2017 nr 6-1/534 on jäetud kinnipeetav X taotlus rahuldamata. X on esitanud vaide Tartu Vangla 07.06.2017 käskkirja nr 6-1/534 kehtetuks tunnistamiseks ja tema lühiajaliseks väljaviimiseks sisseastumiseksami sooritamiseks. Vaie on edastatud Justiitsministeeriumile lahendamiseks.
Seega on X taotlus lubatav. 7.Kohtu seisukohalt saab esialgset õiguskaitset kohaldada kui esineb vältimatu oht taotleja õiguste rikkumisele või kui esineb kahjuliku tagajärje oht. Kohus peab hindama ka seda, milline on olukord siis kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Antud juhul ei ole tõendatud, et taotleja jaoks saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud tema õigused. 8.Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse õiguskaitset siis, kui on olemas kahjuliku tagajärje oht ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik ning kohtul tuleb eeldada, et taotlus on igati põhjendatud. 2 9.Antud juhul saaks X taotluse rahuldamine tulla kõne alla juhul kui on suur tõenäosus, et vaie rahuldatakse, kuid kohtu arvates on see vähetõenäoline , samas on tegemist vangla kaalutlusotsusega, millesse teisel haldusorganil või kohtul sekkumine on väga äärmuslik. 10.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse mittekohaldamisega ei teki taotleja suhtes kahjulikke tagajärgi, kuna vanglast vabanedes on isikul võimalus minna kõrgkooli õppima. Seega ei ole isiku suhtes esialgse õiguskaitse mittekohaldamisega rikutud isiku subjektiivseid õigusi, põhiõigusi ega ka Euroopa õigust. Ka taotleja viide VangS § 34 lg 1 ei ole asjakohane, kuna eelnimetatud säte ja VangS § 84 räägib põhikooli ja kutsekooli hariduse omandamisest. 11.Asjaolu, et kaebaja on end sisseastumiseksamiks ettevalmistanud, ei ole põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et teda lubada koheselt sisseastumiseksami sooritamisele. Ei kohus ega vangla võta taotlejalt ära õigust hilisemalt (vanglast vabanemisel) minna kõrgkooli õppima. Vangla on ka viidanud, et Xl on välistatud vanglas kaugõppes õppimine, kuna õppetegevus on interneti toel ja interneti kasutamine on vanglas lubamatu, seetõttu muutuks ka ainetuks sisseastumiseksami sooritamine ja õppeasutusse sissesaamine. 12.
lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamatult. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lühiajalisele väljaviimisele 10.07.2017 kell 10.00 Tallinna Ülikoolis toimuvale sisseastumiseksamile. 13. Avalikustada kohtulahend muutmata kujul. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.