Obsah (9)

§ 230§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Kohtujurist Annika Iliste Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-124912 Tsiviilasi

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.

1. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
2. Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkt 3.
3. 7 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, keskküte, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt määratud korras.
4. Alates 01.01.
5. a kehtiva KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest ning lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli puudutatud isik korteriomandi Nooruse tn 2-5, Loksa linnas omanik perioodil 30.01.
6. a kuni 17.12.
7. a. Kohus on seisukohal, et eeltoodust 4 tulenevalt vastutab puudutatud isik võõrandaja, xxxx (seaduslik esindaja M R), korteriomandist tulenevate enne 30.01.2017 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest summas 3 101,28 eurot. Golden Investment Fund OÜ (seaduslik esindaja M R) oli perioodil 30.01.
8. a kuni 17.12.
9. a vaidlusaluse korteri omanik, mistõttu vastutab ka tekkinud korteriomandist tulenevate kohustuste eest summas 2 216,75 eurot.
10. Avaldaja ja puudutatud isik on sõlminud kokkuleppe ja maksegraafiku korteriomandist tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kahetsusväärselt puudutatud isik kokkulepet ei täitnud ning teatas kokkuleppest taganemisest. Puudutatud isiku väitel on ta korteriomandi soetanud 1 450 euro eest, mistõttu on avaldaja esitatud arved puudutatud isiku hinnangul ebaseaduslikud. Kohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses ei ole puudutatud isik oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Enne 30.01.2017 tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevus moodustab 3 101,28 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa eelnimetatud summa korteriomandi väärtust. 14. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 444,70 eurot ning taotleb lisanduva viivise väljamõistmist

§ 367

alusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik ei ole kohustust täitnud ega avaldusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 100,

§ 367ja Krt

S § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 444,70 eurot ja viivis põhinõudelt (s.o. 4 873,33 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. 16.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5 17. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 3 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 745 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 425 eurot, riigilõiv kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 745 eurot (sh riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 320 eurot). 18.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik 6