← Eesti

1-19-7347/64

Obsah (5)§ 238§ 180§ 310§ 175§ 233

1-19-7347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 12.1

§ 238

lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada 1 1-19-7347 Nikita Gerassimov vangistusega 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa karistusest, nimelt 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kolmeaastase

(3)ja kuuekuulise
(6)katseaja jooksul ei pane Nikita Gerassimov toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1,2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks 7) läbida sotsiaalprogrammi kriminaalhoolduse ametniku valikul KarS § 78 p 1 alusel arvestada Nikita Gerassimovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 18.11.
  1. Osa karistusest, nimelt 7 (seitse) kuud vangistust, kantakse ära kohe. Karistusaega arvestada alates 21.04.
  2. Nikita Gerassimovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja mõista Nikita Gerassimovilt välja kannatanu V K (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 5000 (viis tuhat) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - CD-plaadid, DVD-plaadid, mälupulk Kingston, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - sinist värvi meeste jope „Salomon“, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva (23.07.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2527, kd 3, lk 76), tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule V K ; - bordoo värvi meeste jope, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva (23.07.2019 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 2525, kd 3, lk 75), tagastada kohtuotsuse jõustumisel Nikita Gerassimovile; - nuga, karbid, paberkott, DNA-proovid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva (23.07.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2525, kd 3, lk 75), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Nikita Gerassimovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1350 (üks tuhat 2 1-19-7347 kolmsada viiskümmend) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 630 (kuussada kolmkümmend) eurot, DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XX) tegemise eest 969 (üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XX) tegemise eest 84 (kaheksakümmend neli) eurot, kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr XX) tegemise eest 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 80 senti.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 80 senti, riigi kanda.

§ 180lg 3 alusel on Nikita Gerassimovil õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3033 eurot ühe

(1)aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700058548 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Nikita Gerassimov, kriminaalasja number - 1-19-7347, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu 1.Nikita Gerassimov`i süüdistatakse selles, et tema 18.03.
  1. aastal umbes kell 19.45, viibides aadressil XXX, spordikool P treeningsaalis P G tekkinud tüli käigus, eesmärgiga põhjustada kannatanule füüsilist valu, lõi parema käe rusikaga kannatanut näo piirkonda, täpselt vastu P G huult. Oma tegevusega põhjustas N. Gerassimov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (haav alahuulel). Seejärel Nikita Gerassimov lõi jalaga veel vähemalt kaks korda kannatanu keha pihta, kuid ei suutnud jõuda eesmärgini ja kannatanule füüsilist valu ei põhjustanud, sest P G jõudis löögid blokeerida. Samuti tema 21.04.
  2. aastal umbes kell 19.50 viibides jalakäijate teel kultuurimaja R , asukohaga XXX, pidades V K käitumist väärituks, läks, eesmärgiga põhjustada kannatanule füüsilist valu, sihikindlalt kannatanu suunas ja andis parema käe rusikaga kannatanule hoobi näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi parema jalaga kannatanut tuharatesse. Kui sündmuskohale tulid appi kannatanu sõbrad A B ja V S , N. Gerassimov eesmärgiga põhjustada valu, lõi rusikaga A B pea piirkonda. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus ning Nikita Gerassimov lõi jalaga vähemalt viis korda maas lamavat A B pähe, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas kehavigastusi rohkearvuliste marrastuste ja hematoomide kujul A B näol ja pea piirkonnas. Sel moel pani Nikita Gerassimov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 1-19-7347 Lisaks sellele Nikita Gerassimov 21.04.2019 pärast V K ja A B suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, jooksis järgi tema eest põgenevale V K. V K jõudis N. Gerassimov järgi kell 19.55 hotell N parkimisplatsil, asukoht XXX. Seal Nikita Gerassimov tegutsedes raske tervisekahjustuse põhjustamise eesmärgil, hoides nuga paremas käes, 7 lõi sellega kannatanut vasema põse piirkonda. Seejärel V K , kartes oma elu pärast, jooksis XXX asuva maja suunas, mille trepikoja juures sai Nikita Gerassimov kannatanu uuesti kätte ning eesmärgiga põhjustada kannatanu tervisele rasket kahju ja hoides nuga paremas käes lõi vähemalt kaks korda kannatanut V K kõhu vasakusse küljepiirkonda. Nikita Gerassimov põhjustas oma tegevusega kannatanule V K füüsilist valu ja järgmised kehavigastused: üks haav kõhu vasemas küljeosas, läbistades kõhuõõne siseorganeid vigastamata, kaks haava vasema põse piirkonnas. Tekitatud vigastused ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Sel moel pani Nikita Gerassimov oma tahtliku teoga toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t. KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistung 2.Süüdistatav Nikita Gerassimov tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult, kahetses tehtut ning võttis kannatanu V K tsiviilhagi summas 5000 eurot omaks. Kaitsja on asunud seisukohale, et süüdistus on põhjendatud. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. Süüdistatav Nikita Gerasimov taotles enda ülekuulamist kohtuistungil ning selgitas kohtule, et ta lõi kannatanut noaga sel põhjusel, et kannatanud ärritasid teda sellega, et solvasid nii teda isiklikult, kui ka tema ema ja isa. Peale selle, tal oli teada, et kannatanu V.K levitas narkootilisi aineid. Tema arvates, käitusid kannatanud valesti. Käesoleval ajal arvab, et ta pidi nendest lihtsalt mööda minema. Praegu ta saab aru sellest, et olukordi ei saa omakohtu korras lahendada, et neid tulebki lahendada kas siis politsei abiga või kaasakodanike abiga. Kannatanu ka ähvardas teda noaga. Palub võtta seda arvesse kohtuotsuse tegemisel. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
  3. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Nikita Gerassimovi süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist.

  1. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas puudub igasugune vaidlus süüdistuse sisu, mahtu või süüdistatava tegevuse kvalifikatsiooni osas. Süüdistatav Nikita Gerassimov, nagu ka tema kaitsja, ei vaidle süüdistusele ega tsiviilhagile vastu. Kohus on seisukohal, et Nikita Gerassimovi süü on tõendatud nii isiklikke, kui ka dokumentaalsete tõenditega. Süüdistus P G kehalise väärkohtlemises
  2. Kannatanu P G ütlustest (k I lk 1-5) tuleneb, et 18.03.2019 umbes kell 19.45, spordikooli P treeningsaalis tal tekkis tüli tundmatu meesterahvaga, kes lõi teda rusikaga näkku, tekitades talle füüsilist valu ja haava alahuulel, siis see meesterahvas püüdis lüüa teda ka jalaga keha pihta. 4 1-19-7347 Kannatanu tundis Nikita Gerassimovi ära (k I lk 12-17). Asitõendi vaatlusprotolliga vaadeldud salvestisest (k I lk 43-46) nähtub, et kannatanu kutsus kohale politsei.
  3. Kannatanu ütlusi kinnitas ka politseiametnik, tunnistaja A T (k I lk 19-25), kes andis ütlusi, et saabus väljakutsele treeningsaalisse, kus viibis kannatanu P G nähtavate kehavigastustega, mis olid pildistatud.
  4. Tunnistaja A B (k I lk 26-31) ütluste kohaselt, tema juurde pöördus P G , kes osutas Nikitanimelisele meesterahvale ning selgitas, et Nikita lõi teda saalis näkku. Kannatanul oli huul lõhki ning näol olid nähtavad verejäljed. Nikita sel ajal viibis ka saalis, käitus agressiivselt kannatanu suhtes, aga Nikitat rahustas vanem meesterahvas nimega A G , kes on Nikita isa või kasuisa. Tunnistaja tundis Nikita Gerassimovi ära (k I lk 32-37).
  5. Tunnistaja A G keeldus ütluste andmisest (k I lk 38-42)
  6. Terve sündmus oli ka pildistatud jõusaalis asuva turvakaameraga (k I lk 47-49), kus on näha, kuidas kahtlustatav ründab ja lööb kannatanut. Süüdistus V K ja A B kehalises väärkohtlemises ning V K raske tervisekahjustuse tekitamises
  7. Kannatanu A B ütluste (k I lk 69-80) ütluste kohaselt, 21.04.2019 kella 19.30 paiku ta viibis koos V K ka V S kultuurmaja „R “ juures. Ta oli ees, kuulis sõimlemist, pööras ringi ja nägi, et kaks meest) üks oli väliselt umbes 45-aastane, teisel aastaid 30) jooksid V.K ümber ja püüdsid teda lüüa. Ta jooksis koos S K appi. Hakkas karjuma – stopp, lõpetage, mis toimub. Siis keegi lõi teda rusikaga pähe. Arvab, et see oli noorem meesterahvas. Ta kaotas teadvuse, mis toimus edasi – ei mäleta, teadvusele tuli haiglas. Kannatanu A.B kehavigastused on tõendatud ka ravidokumentidega (k I lk 86-93)
  8. Kannatanu V K (k I lk 94-103) ütluste kohaselt, 21.04.2019 kella 20.00 paiku kultuurimaja „R “ juures, kus ta viibis koos B ja S , neil tekkis konflikt kahe tundmatu meesterahvaga, üks oli umbes 25-aastane, teine umbes 40-aastane. Kui need mehed läksid nendest mööda, noorem mees väljendus kuidagi ebameeldivalt nende kohta, sellest algaski sõnaline konflikt. Konflikti käigus noorem mees lõi A.B rusikaga näkku, B kukkus, seejärel hakkas mees teda peksma jalaga pähe. Teine mees seisis sel momendil näoga tema ja S poole. Noorem mees lõpetas B peksmist ning koos teise mehega hakkas lähenema tema ja S juurde. Ta ehmus enda elu pärast ja võttis taskust pipargaasiga balloonikese, seda tegi ka S . Nad hakkasid gaasi pihustama meeste suunas, kuid ei saanud pihta, gaas sai otsa. Nad hakkasid nende meeste eest ära jooksma, aga tal õnnestus filmida telefoniga tolle momendi, kuidas noormees võttis A B kõrval vedelenud gaasiballooni. Mõne aja pärast see noormees lõpetas nende jälitamise ära ja läks vastassuunas. Nad tulid tagasi A.B juurde, oli kutsutud politsei. Siis nad jooksid noormehe juurde, S viskas mehe suunas kaks õllepudelit, kuid pihta ei saanud. Siis hakkas see noormees jooksma nende suunas, nad hakkasid tema eest ära jooksma, aga noormees lähenes talle, mehel oli paremas käes nuga, millega mees lõi teda vasaku oimu piirkonda. Ta jooksis mehe eest hotelli „N“ taha. Noormees lähenes talle selja tagant ja lõi teda noaga rinna vasakusse poolde ja kõhu alumisse osasse, seejärel kadus ära. Täiendaval ülekuulamisel (k I lk 107-121) selgitas V K , et konflikt tekkis sellepärast, et ta urineeris põõsastes, mille eest noormees lõi teda jalaga tuharatesse ning rusikaga näo piirkonda. Nuga tal või S ei olnud, ta ei käitunud agressiivselt ega solvanud süüdistatavat ebatsensuurse sõimuga. 5 1-19-7347 Kannatanu V K tekitatud kehavigastused on tõendatud nii ravidokumentidega (k I lk 122-150) kui ka ekspertiisiaktiga nr XX (k II lk 91-99), mille kohaselt kannatanule oli tekitatud järgmised kehavigastused: üks haav kõhu vasemas küljeosas, läbistades kõhuõõne siseorganeid vigastamata, kaks haava vasema põse piirkonnas. Tekitatud vigastused ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse.
  9. Tunnistaja V S ütluste (k I lk 62-67) kohaselt, 21.04.2019 kella 18.50 paiku ta viibis koos A B ja V K kultuurimaja „R“ lähedal. Ta kõndis üksinda ees, temast mööda läksid kaks meesterahvast, üks oli umbes 25-aastane, teine oli umbes 50 aastane. Siis kuulis, et selja taga toimub rüselus, pööras ümber ja nägi, et üks temast mööda läinud meestest lõi A.B rusikaga näkku, B kukkus, aga mees hakkas B i jalaga peksma, B oli juba teadvuseta. Teine mees ka lõi B jalaga näkku. Tema V-K hakkas karjuma nende meeste peake, aga tulemuseta. V.K hakkas kõike telefoniga filmima. Siis vanem meesterahvas läks ära, aga teine mees kummardus A.B pea juurde ja tõstis maast noa, siis hakkas jooksma tema ja K järele, aga mõne aja pärast läks ära. Siis selgus, et see noormees jälitas neid kuna hotelli „N“ lähedal ta jooksis V.K juurde ja lõi kannatanut noaga kaelasse. V.K hakkas ära jooksma hotelli taha, aga noormees teda taga ajama. Tema jooksis hotelli ja palus kutsuda välja politsei. Varsti saabus kiirabi ja viis K ära, ta oli teadvuseta.
  10. Tunnistaja A P ütluste (k I lk 153-164) kohaselt, olles teenistuses, 21.04.2019 tema koos politseinik P R pidas Nikita Gerassimovit kinni. N.Gerassimovi käed olid verised, temast oli tunda pipragaasi lõhna. Turvakontrolli käigus N.Gerassimovi pükste taskus oli avastatud verine kokkupandud nuga. Tunnistaja A.P ütlusi kinnitas ka tunnistaja P R (k I lk 165-167).
  11. Süüdistatav Nikita Gerassimovilt äravõetud noast on leitud kannatanu V K veri, noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA-profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, peamine DNAprofiil langeb aga kokku N.Gerassimovi DNA-profiiliga (vt DNA-ekspertiisiakt nr XX (k II lk 7887)
  12. Tunnistaja A S (k I lk 182-198) ütluste kohaselt, ta nägi, kuidas meesterahvas bordoopunase jopega (ehk Nikita Gerassimov) lõi mitu korda maas lamavat meesterahvast jalaga pähe, pärast seda, kui Gerassimovil tekkis konflikt teiste meestega. Sinise jopega mehel, kellega Gerassimovil tekkis konflikt, alguses oli ühes käes nuga, teises aga telefon. Ka tunnistaja Aleksandr Gerassimov (k I lk 168-175) kinnitas, et sinise jopega mehel oli käes nuga.
  13. Tunnistaja G B (k I lk 199-206) nägi, et bordoopunase jopega mehel, kes jälitas teist, oli käes nuga. Seda kinnitas ka tunnistaja I B (k I lk 207-213), kes lisaks sellele nägi ka seda, et sinise jopega mehel oli nägu verine, ta karjus „Appi!“ ja siis kukkus kõnniteele. Bordoopunase jopega mees ütles, et talle kiputi noaga kallale ja ta pidi selle noa ära võtma. Seda kinnitasid ka tunnistajad E P (k I lk 214-218) ja I L (k I lk 219-228).
  14. Tunnistajate V.P (k I lk160-164) ja A K (k I lk 176-181) ütlustel tõenduslikku väärtust ei ole.
  15. Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just Nikita Gerassimov tekitas kannatanutele füüsilist valu ning kehavigastusi, V K tekitatud kehavigastused olid eluohtlikud.
  16. Subjektiivsest küljest eeldavad KarS §118 ja 121 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust. Mõlemad süüteokoosseisud on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 6 1-19-7347
  17. Kohus asub seisukohale, et Nikita Gerassimov pani KarS § 118 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Nikita Gerassimov, lüües kannatanut noaga pähe ja kõhtu, pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda.
  18. Kohus asub seisukohale, et Nikita Gerassimov pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus on seisukohal, et, lüües kannatanuid rusikaga ning jalaga vastu pead ja keha, tahtis N.Gerassimov tekitada inimestele nii valu, kui ka kehavigastusi või vähemalt pidas seda võimalikuks.
  19. Tuginides kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktile nr XX, asub kohus seisukohale, et süüdistatav N.Gerassimov on süüdiv.
  20. Kuigi süüdistatav N.Gerassimov kohtuistungil loobus väitest, et ta tegutses hädakaitse seisundis, peab kohus vajalikuks lahendada tõstetud küsimust. Tuleb nõustuda süüdistatava väitega, et konflikti käigus võttis kanatanu V K noa välja. Seda fakti kinnitab muuhulgas ka erapooletu tunnistaja A S. Samal ajal, isegi kui tugineda üksnes süüdistatava ütlustele, on tuvastatud, et kannatanu ise viskas noa ära. Alles pärast seda võttis süüdistatav selle noa endale, hakkas jälitama ära jooksvat kannatanut ning tekitas kannatanule noaga kehavigastusi. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuriteo toimepanemise ajal ei viibinud süüdistatav hädakaitse seisundis.
  21. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
  22. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  23. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Süüdistatav Nikita Gerassimovi tegevuses esineb aga karistust kergendav asjaolu KarS 57 lg 1 p 3 mõttes kuna süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Karistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi
  24. Kohus on seisukohal, et Nikita Gerassimovi süüaste on alla keskmise suurusega. Isik on varem kohtu poolt karistamata. Kuriteo on toimepandud otsese tahtlusega, aga tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Esineb karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sellega seoses on otstarbekohane määrata temale karistust antud paragrahvi ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedal. Karistus KarS 121 lg 2 p 3 järgi 7 1-19-7347
  25. Kohus leiab, et antud kuriteo eest N.Gerassimovi karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud kuna kohe pärast selle kuriteo toimepanemist pani süüdistatav veel ühe, raskeima kuriteo toime. Sellega seoses kohus on seisukohal, et rahaline karistus ei saa mõjutada N.Gerassimovit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et Nikita Gerassimovi süüaste on vähemalt keskmine kuna kuriteo on toimepandud kolme isiku suhtes, seejuures kannatanu A.B suhtes oli kasutatud väga intensiivne vägivald. Seetõttu on otstarbekohane mõista Nikita Gerassimovile karistuse KarS § 121 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Võttes aga arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ning samuti karistust kergendava asjaolu esinemist, peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse natuke alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuste liitmine
  26. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel (nn kumulatsiooni printsiip) või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega (nn absorbtsiooni printsiip). Lähtuvalt kohtupraktikas väljakujunenud põhimõttest, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jätmist, tuleb vältida absorbtsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, mõistab kohus Nikita Gerassimovile liitkaristust määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel.
  27. Lähtudes lühimenetluse kohaldamise põhimõtetest tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Šokivangistuse mõistmise põhjendused
  28. Kohus on seisukohal, et N.Gerassimovile mõistetud karistuse täies mahus kohesele täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajal otstarbekohane. Kohtu arvates N.Gerassimovi saab mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ilma et ta peaks pikaajalist vangistust ära kandma.
  29. Süüdistatav N.Gerassimov eeluurimisel õigustas enda seadusevastast käitumist, kuid kohtuistungi ajaks ta sai siiski aru sellest, et taoline käitumine on täiesti lubamatu ja seadusevastane ning konfliktide lahendamiseks tuleb leida teisi, vägivalla kasutamisega mitteseotud, meetmeid. See väljendus, muuhulgas, ka selles, et N.Gerassimov tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses tehtut ning nõustus kannatanu V.K avaldatud tsiviilhagiga täies mahus. Nikita Gerassimovi näol on tegemist varem kohtu poolt karistamata isikuga, kellel käesoleva ajani puudus igasugune kriminaalne taust.
  30. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et eelvangistuses viibitud aeg juba avaldas vajalikku mõju N.Gerassimovi käitumisele ja maailmavaatele ning ta on suuteline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ka vabaduses olles. Sellega seoses antud konkreetses olukorras on õigustatud šokivangistuse kohaldamine.
  31. Samal ajal, võttes arvesse seda, et tegemist on raske kuriteoga ning selleks, et aidata N.Gerassimovit edaspidi kontrollida enda käitumist, tuleb anda ta kriminaalhoolduse alla piisavalt pikaks ajavahemikuks. Tsiviilhagi 8 1-19-7347 34.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 35. Kannatanu V K esitas tsiviilhagi summas 5000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistatav Nikita Gerassimov hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb V K tsiviilhagi rahuldada. Menetluskulud 36.

§ 180

lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Nikita Gerassimovilt väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega esimese astme kuriteo toimepanemises ning

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemisega seotud kulud kuna, kohtu arvates, nimetatud ekspertiisi läbiviimise vajadus on küsitav. Tulenevalt

§-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstud tasu. 37. Arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub

§ 233, § 238, § 311, § 313, § 315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.