Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud.
ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx eurot), millele lisandub käibemaks Tsiviilasi nr 2-19-5996 xxxxxxxxxxx (kokku summas xxxxxxxxxxx), millest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot tasuda pankrotivara arvelt (st seal praegu oleva ja enne menetluse lõpetamise määruse jõustumist sinna laekuvate vahendite arvelt) ning xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is).
8. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Merje Sang’al esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 20.12.2019-31.12.2020 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.01.2021.a. 9. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh. võlgnikule koos kohustustest vabastamise menetluse aruandeblanketiga ja 30.09.2019 jaotusettepaneku lisaga nr 4 – võlausaldajate rekvisiidid). Määrus saata peale jõustumist täitmiseks pankrotihalduri tasu osas Riigi Tugiteenuste keskusele. 10. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2
nimetatud väljamakseid on asjas kokku 696,52 € (aruandes ekslikult märgitud 969,52€), so vastavalt 23.05.2019 kohtumäärusele ajutise halduri tasuks (sh käibemaks) xxxxxxxxxxx, halduri vajalikud kulud vastavalt 11.11.2019 määrusele summas xxxxxxxxxxx (sh käibemaks), pankrotihalduri tasu (arvestuslik osaline, sh käibemaks) xxxxxxxxxxx ja panga teenustasud 0,xxxxxxxxxxx. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx ( so. 6 kuud ja 3 päeva x xxxxxxxxxxx/kuus, sh käibemaks). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 11.11.2019.a. määrusega ning xxxxxxxxxxx on veel kinnitamata. 2.2. Merje Sang pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 6 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 11 177,84 eurot. Halduri selgitusel oli ajutise halduri aruande järgi Merje Sang´a varade väärtuseks 0,00 € ja kohustuste suuruseks vähemalt 7-ne võlausaldaja ees kokku 14 210,61 eurot. Pankrotihaldur edastas
Nõudeavalduse pankrotimenetluses esitas 6 võlausaldajat, kelle nõuded tunnustati vastavalt avaldustele. 2.3. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude osaliseks või täielikuks väljamaksmiseks. Merje Sang pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole
Kohtukulud puuduvad. 3. Merje Sang pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule
sätestatud aruande ning jaotusettepaneku, suhelnud võlausaldajatega, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, teinud vajalikud arvutused, andnud üle laekunud mittearestitavad summad ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, kogu töömaht 11 tundi ja 30 minutit. 3
Samas on võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
Pankrotihalduri kinnitusel Merje Sang pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara ning sissetulekut on lubatud arestida ainult vähesel määral. Eelnevast lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks. 6. Pankrotihalduril on Merje Sang’a pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 11 t ja 30 min. Merje Sang pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusena 696,52 €.
lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks xxxxxxxxxxx ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär xxxxxxxxxxx. Kumbki neist ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu sellises ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx, millest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € tasuda pankrotivara arvelt ja tasu xxxxxxxxxxx eurot ning lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 7. Merje Sang on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul puuduvad asjas
lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ega keegi teine ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks ega avaldanud soovi usaldusisikuks hakkamiseks. Haldur palub kohtul rakendada
) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 6 võlausaldajat on esitanud ja kaitsnud nõuded summas 11 177,84 eurot, kõik II rahuldamisjärgus, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 11 177,84 eurot. Merje Sang’al puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik pankrotimenetluse ajal on töötanud, kuid tema töötasu on olnud enamasti 700 eurot, mis ei võimalda sissetulekust olulisi kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. 10. Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja
lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Merje Sang kanda.
lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse vähest keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 11 t 30 min. Sellise töömahu juures taotletava tasu määr ca xxxxxxxxxxx/tund (xxxxxxxxxxx:11,3) jääb oluliselt alla
lg 11, § 651 ja § 23 sätestatud menetlusabi taotlusega seotud piirangute (maksimaalne tasumäär 96 €/tund) ja küsitud tasu on mõistlik. Seega kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas kokku xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Sellest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx €, kokku xxxxxxxxxxx on võimalik tasuda pankrotivara arvelt. Kuna halduri tasu nõuet täies ulatuses pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes
lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx (+ käibemaks xxxxxxxxxxx), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Kohus kinnitab
alusel pankrotihalduri vajalikud kulutused september - november 2019 + 3 päeva eest (xxxxxxxxxxx/kuus) summas xxxxxxxxxxx eurot (varasem kulu 3 kuu eest summas xxxxxxxxxxx on kinnitatud 11.11.2019 kohtumäärusega. 11. Kohustustest vabastamine menetlus.
lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 29.08.2019 toimunud nõuete kaitsmise 5
lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Merje Sang suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, elu- ja töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohtu selgitused ärakuulamisel 09.12.2019 võlgnikule: Kohtunik selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetlust kestusega 5 aastat, töötamise (vajadusel töö otsimise) kohustust, aruannete esitamise kohustust ( 1 kord aastas). Vastavalt oma sissetulekutele tuleb võlgnikul teha makseid võlausaldajatele - avada eraldi konto ja sinna igakuuselt kanda makseid ning ükskord aastas väljamakse teha võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus märgitud jaotise protsendile. Täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132 on märgitud sissetulekud, millest ei saa kinnipidamisi teostada (töötasust miinimumpalk + 1/3 iga ülalpeetava kohta). Üks kord aastas tuleb esitada kohtule aruanne, millele lisada pangakontode väljavõtted. Määruses on märgitud kohustused ja tähtajad, millal aruanne esitada tuleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.