KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Apelleeritud otsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 5

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 23.

septembri

1. a otsus Süüdistatav Maik Aigo Kiviste ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa - süüdistatav Maik Aigo Kiviste, isikukood 38402146536; elukoht XXX; viibimiskoht Tartu Vangla; - kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määratud korras; - prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ken Kiudorf Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a otsus osas, millega Maik Aigo Kivistele mõisteti

§ 63

lg-t 1 kohaldades 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Maik Aigo Kivistele

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 424

lg 2 järgi karistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust; 2) arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistusaeg 1 kuu 11 päeva ning lugeda Maik Aigo Kiviste karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust; 3) mõista Maik Aigo Kivistele kogumis Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osaga (1 aasta 11 kuu 25 päeva)

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust algusega

1. juulist
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Apellatsioonid rahuldada.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Maik Aigo Kivistele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
6. Jätta käesolevast kohtuotsusest arvutivõrgus avalikustamata selle punktid 9 ja 16–
7. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
8. Maik Aigo Kiviste anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

1. M. A. Kivistet süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda oli karistatud Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega mh mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis
4. aprillil 2019 kella 1.40 paiku Võru linnas Paju 20 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Nissan Terrano II, olles ise alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,99 mg/l kohta. Samuti polnud M. A. Kivistel juhtimisõigust. Eelnevalt oli teda süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a,
7. mai
8. a,
9. oktoobri
10. a,
11. aprilli
12. a ja
13. märtsi
14. a otsusega. Maakohtu otsus
15. Tartu Maakohus tunnistas
16. septembri
17. a otsusega M. A. Kiviste

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi süüdi ning mõistis talle

§ 63

lg-t 1 kohaldades karistuse 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka M.

A. Kiviste eelvangistuses viibitud aja ehk

1. aprilli 2019, samuti
2. aprilli kuni
3. mai
4. a, s.o kokku 1 kuu 11 päeva. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõistis maakohus 2 aastat 2 kuud 19 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendas maakohus seda karistust Tartu Maakohtu 18.

märtsi

1. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus
2. juuli
4. Põhjendades M. A. Kivistele mõistetud karistust, märkis maakohus järgmist. 2

§ 56

kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus luges M. A. Kiviste süü suureks. Süüd suurendab asjaolu, et süüdistatav on üheaegselt toime pannud kaks kõige raskemat liiklusseaduse rikkumist. Ka ei ole alkoholisisaldus M. A. Kiviste väljahingatavas õhus olnud mitte piiripealne, millest alates hakkab kriminaalvastutus, vaid tunduvalt suurem. M. A. Kiviste süüd suurendab ka tema isik. Teda on korduvalt liiklusalaste kuritegude eest karistatud. M. A. Kiviste pani uue kuriteo toime lühikese aja jooksul pärast eelmise karistuse mõistmist. Uute kuritegude toimepanemine osutab asjaolule, et M. A. Kiviste pole eelmistest karistustest järeldusi teinud. Süüdistatav avaldas oma viimases sõnas kahetsust. Puudub alus süüdistatava kahetsuse siiruses kahelda. Kuna M. A. Kiviste on oma süüd kahetsenud, tuleb seda karistust kergendava asjaoluna arvestada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis tõendab, et M. A. Kivistel on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varem karistatud muu hulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja korduvalt mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises (Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2015. a, 30. mai 2016. a, 5. oktoobri 2017. a, 25. aprilli 2018. a ja 18. märtsi 2019. a otsus). Kuigi alates 2013. aastast ei ole M. A. Kiviste kriminaalkorras karistatavas joobes mootorsõidukit juhtinud, on ta toime pannud muid liiklusalaseid kuritegusid. Seega ei ole M. A. Kiviste õiguskuulekas liikleja. M. A. Kiviste süü suurust ja isikut arvestades tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kuna süüdistatav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, ei saa vangistus olla lühiajaline. Kuivõrd ta on üheaegselt pannud toime kaks süütegu, tuleb talle mõista karistus

§ 63

lg 1 alusel

§ 424lg 2 järgi sanktsiooni keskmisest mõnevõrra suuremas määras.

Kuna M. A. Kiviste on uue kuriteo pannud toime Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega määratud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

6. Süüdistatav on kohtumenetluse käigus avaldanud soovi osaleda alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis MTÜ-s Lootuse Küla. Et MTÜ Lootuse Küla on valmis süüdistatava programmi vastu võtma, tõendab MTÜ Lootuse Küla vastav kinnitus. Kohtuistungil kinnitas M. A. Kiviste, et ta osaleb Tartu Vanglas sotsiaalprogrammis „Kaksteist sammu“, mis on suunatud narko- ja alkosõltlastele. Kohtumenetluse käigus on süüdistatav palunud ennast suunata psühhiaatrilisele sundravile. Kohus leidis, et M. A. Kivistet iseloomustab kahtlemata positiivselt tahe tegeleda alkoholsõltuvuse probleemiga ja alluda ravile, kuid see ei anna alust jätta vangistust kohaldamata või seda asendada. Käesoleval juhul pole täidetud

§-s 692 sätestatud eeldused vangistuse asendamiseks raviga. Vangistuse asendamise raviga välistab esmalt M. A. Kivistele mõistetav rohkem kui 2-aastane vangistus (

§ 692

lg 1) ja teiseks asjaolu, et vangistust ei saa asendada alkoholi sõltuvusraviga (

§ 692lg 6).

Samuti pole täidetud eeldused süüdistatavale psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks, eelkõige põhjusel, et ta on süüdiv ja ta pole ohtlik endale ega ühiskonnale (

§ 86). APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M. A. Kiviste ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa. M. A. Kiviste apellatsioon 8. M. A. Kiviste palub liitkaristuse vähendamist mõistlikus ulatuses. Ta märgib, et kahetseb liikluskuritegusid. Ta saab aru, et mõistetud liitkaristus on tagajärg sellele, et varasemad kergemaliigilised karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Ta palub kohtul arvestada, et tal on pere, kus kasvab kolm alaealist ülalpeetavat ning perekond on sattunud 3

§ 63

lg 1 alusel

§ 424lg 2 järgi mõistetud karistuse, samuti liitkaristuse raskust.

1. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19 ja
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 29). 14.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse.

Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat vangistust. Maakohus mõistis M. A. Kivistele

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, ehk karistas süüdistatavat sanktsiooni keskmisest määrast nelja kuu võrra raskema karistusega.

1. Ringkonnakohus möönab, et mitmed M. A. Kiviste tegu ja isikut iseloomustavad asjaolud kallutavad mõistma talle karistust üle sanktsiooni keskmise määra. Selgub ju, et M. A. Kiviste juhtis
2. aprillil 2019 mootorsõidukit alkoholijoobes ning ka ilma juhtimisõiguseta, st ta pani toime kahele süüteokoosseisule vastava teo. Samuti on teda varem ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning mitu korda mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest.
3. XXX
4. XXX
5. XXX 4

§ 63

lg 1 alusel

§ 424

lg 2 järgi mõistetav karistus peab jääma alla santsiooni keskmise määra ning mõistab süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistus 1 kuu 11 päeva, nagu maakohus ka õigesti tegi. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks jääb 1 aasta 2 kuud 19 päeva.

§ 65lg 2 alusel tuleb sellele karistusele liita M.

A. Kivistele Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust ning süüdistatava lõplikuks karistuseks kujuneb seega 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates
3. juulist 2019, nagu esimese astme kohus õigesti märkis.
4. Kuigi mõlemas apellatsioonis taotletakse selgesõnaliselt M. A. Kivistele mõistetud karistuse vähendamist, märgib ringkonnakohus lühidalt ära, et tema karistuse tingimisi kohaldamata jätmine või vangistuse asendamine raviga ei ole võimalik. Maakohus on asjakohaselt ja piisavalt põhistanud, miks M. A. Kiviste vangistust ei saa asendada

§ 692

alusel ravile allumise kohustusega.

§ 424lg 4 p 1 välistab M.

A. Kiviste karistuse täieliku tingimisi kohaldamata jätmise. Samuti ei näe kolleegium võimalust jätta vangistust osaliselt

§ 74

lg 5 alusel elektroonilise valvele allutamisega täitmisele pööramata ega asendada vangistust üldkasuliku tööga. See on välistatud juba süüdistatava karistusandmeid vaadates. Süüdistatavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on koguni kuus ning viimase kuriteo pani ta toime katseaja tingimustes ja vaid paar nädalat pärast tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. See tähendab, et senised katsed M. A. Kivistet seaduskuulekusele suunata on luhtunud. Tema karistuse täitmisele pööramata jätmine või talle nn šokivangistuse mõistmine seega karistuse eesmärki kindlasti ei täidaks. Süüdistatava kuriteo vältimatu tagajärg on reaalne vangistus.

1. M. A. Kiviste ja tema kaitsja on apellatsioonides veel toonitanud, et süüdistataval on pere ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune argument ei mõjuta ei M. A. Kiviste karistusmäära ega põhjenda ka tema karistuse (osalist) tingimisi kohaldamata jätmist. Süüdistatav ei ole vajadusest olla perele toeks eelnevalt leidnud taolist motivatsiooni, et see oleks mõjutanud teda alkoholiprobleemiga tegelema ning kuritegudest hoiduma.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse M. A. Kivistele

§ 63

lg 1 alusel

§ 424

lg 2 järgi mõistetud karistuse ning

§ 65

lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas ning mõistab süüdistatavale

§ 424lg 2 järgi uue karistuse ja kohtuotsuste kogumis uue liitkaristuse.

Apellatsioonid tuleb rahuldada.

1. Kaitsja R. Napa esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks M. A. Kivistele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 90 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot 20 senti. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse 5