← Eesti

1-19-188/44

Obsah (4)§ 68§ 65§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus 16. detsember 2019 1-19-188 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Hanno Eriku (isikukood 38601136519) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine ele

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 7 kuud 27 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 15.

märtsi

  1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuu võrra ning liitkaristuseks H. Erikule mõisteti 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. H. Eriku karistusaeg algas
  2. detsembril 2018 ning lõpeb
  3. juunil
  6. oktoobril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H. Eriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Tartu Maakohus jättis
  8. novembri
  9. a määrusega H. Eriku vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
  10. Maakohus hindas positiivseks, et H. Erikul distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaleb programmis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, omandab puidupingitöölise eriala, tal on kindlad elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama.
  11. Negatiivsena nimetas kohus, et H. Erikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust kehalise väärkohtlemise eest. Viimase otsusega karistati teda katseajal sooritatud kuriteo eest, kusjuures kohtuotsuse sisust nähtuvalt ei olnud tegemist üheepisoodilise teoga, vaid H. Erik kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase vastu korduvalt. Korduvate vägivallategude toimepanemine viitab H. Eriku kalduvusele vägivaldselt käituda. Sellise H. Eriku varasema käitumise valguses tuleb suureks pidada ohtu, et ta võib uusi kuritegusid toime panna (vägivaldselt käituda) ka edaspidi. H. Erik pani kuriteo toime katseajal, olles käitumiskontrollile allutatud. Seega käitumiskontrollile allutamine ei täida H. Eriku puhul oma eesmärki – ei mõjuta teda kuritegude toimepanemisest hoiduma.
  12. Ka kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uue kuriteo riski. Tartu Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt tarvitas H. Erik vabaduses alkoholi mitmeid kordi nädalas, vahel 3–4 päeva järjest. Kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Süüdimõistetu kohtule esitatud haigusloo epikriisist nähtub, et H. Erik pöördus kliinikusse
  13. oktoobril 2018 mitmete probleemidega, sh alkoholi tarvitamise probleemiga. H. Erikul diagnoositi alkoholisõltuvus, episoodiline tarvitamine. Tartu Vangla koostatud iseloomustuses märgitu, süüdimõistetu enda ütlused ja haigusloo epikriis kogumis tõendavad, et H. Erik on alkoholsõltlane. Pöördumine psühhiaatriakeskusesse näitab H. Eriku soovi alkoholi tarvitamise probleemiga tegeleda ja iseloomustab teda positiivselt, ent see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a otsusest nähtuvalt pani H. Erik uued kuriteod toime novembris ja detsembris
  17. H. Eriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt rääkivad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, puidupingitöölise eriala omandamine, kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu veel üles selle vastu rääkivaid asjaolusid. Arvestades H. Eriku varasemat käitumist, pole senine karistusaeg piisav, tekitamaks veendumust, et vabaduses suudab süüdimõistetu alkoholist ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Süüdimõistetu soov elada edaspidi õiguskuulekat on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohtul puudub kindlus, et varem korduvalt karistatud ja ka vanglakaristust kandnud H. Erik on just nüüd teinud vajalikud järeldused.
  18. Kuigi H. Erik on vangistuses osalenud kahes sotsiaalprogrammis, ei veennud see kohut, et programmides osalemisega oleksid kõik süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud. Süüdimõistetu kinnitusel on ta mitmes sotsiaalprogrammis osalenud ka varasemate vangistuste kandmise ja kriminaalhoolduse ajal. Uute kuritegude toimepanemisega jätkamine annab alust järelduseks, et ka sotsiaalprogrammid ei ole seni mõjutanud H. Erikut kuritegude 2

(6)toimepanemisest hoiduma. Kindel elukoht, alaealise poja olemasolu ning lähedaste toetus olid H. Erikul ka varem, kuid need ei takistanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei maanda ka elektrooniline valve uue kuriteo toimepanemise riski – elektroonilise järelevalve all on H. Erikul võimalus alkoholi hankida, seda tarvitada ja panna toime uusi kuritegusid. MÄÄRUSKAEBUSED H. Eriku määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Erik, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada.
  2. H. Erik märgib, et ta ei ole vanglas toime pannud ühtegi rikkumist ning
  3. detsembril läbib ta ka viimase programmi, mille vangla on talle määranud. Ta on teinud kõik endast oleneva, tõestamaks kohtule, et on muutunud ja tahab edasi elada seaduskuulekalt, alkoholi tarvitamata ja vägivalda kasutamata. Kohtule võib tunduda, justkui ta poleks varasematest karistustest õppinud, kuid nii see pole. Ta on õppust võtnud ja teab, et tema kuritegudele pole õigustust. Ta kahetseb eelnevat väga. Vaadates vanglas enda ümber ning nähes seda valu, vihkamist ja enesehävitamist, teab ta, et see koht pole talle ning ta suudab olla ja ilmselt ongi parem paljudest teda praegu ümbritsevatest inimestest. Ta ei taha vanglasse tagasi. Ta tahab elada enesele ja oma lähedastele. Tal on vanemad, vend ja poeg. Poeg vajab tema tuge. Kõik tema ülejäänud tutvused on hääbunud ja see on tore, sest nii saab ta alustada täiesti puhtalt lehelt. Ta on oma elus paljust ilma jäänud. Mõni aeg enne vanglasse sattumist jäi ta ilma oma majast, mille tõttu ta hakkaski jooma ning laskus nii madalale, et lõi enda elukaaslast. Nüüd on ta üle aasta kaine olnud ning jõudnud arusaamisele, et nii enam edasi minna ei saa.
  4. Kõik eeldused seaduskuulekaks eluks on tal olemas. Alkoholiprobleemiga soovib ta tegeleda ka vabaduses, kus tahab liituda programmiga „Kainem ja tervem Eesti“. Kriminaalhooldaja saaks kontrollida joobeseisundit. Kohtul on võimalik määrata talle vereproovid alkoholi tuvastamiseks veres. Käitumiskontrolli ajaks on ta nõus võtma täiendava kohustuse teha omal kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi SYNLAB Eesti OÜ-s. Tema arvates kaaluvad head asjad halva üles. Kaitsja määruskaebus
  5. Maakohtu määruse vaidlustas ka kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ja H. Eriku tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada.
  6. Kaitsja leiab, et kohtumäärus ei ole piisavalt motiveeritud, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohus pole kogumis hinnanud kõiki asjaolusid, mis on toodud välja kinnipeetavat iseloomustavas materjalis, ega ka asjaolusid, mida H. Erik ise kohtuistungil välja tõi. Maakohus on positiivsete asjaolude esinemist küll sedastanud, kuid määruses puuduvad põhjendused, miks tuleb negatiivsetele asjaoludele omistada suurem kaal kui positiivsetele asjaoludele. Sellega on jäetud andmata hinnang olulistele asjaoludele, mis iseloomustavad kinnipeetavat positiivselt.
  7. H. Erik selgitas maakohtu istungil, et ta on käesoleva karistuse kandmise ajal muutunud, karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta soovib hoiduda seadusevastasest käitumisest ja alkoholi tarvitamisest. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening” ning see pani teda mõistma esinevaid riskitegureid, mis tema käitumist on mõjutanud. Lisaks on hetkel läbimisel sotsiaalprogramm “Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine”. Vangla iseloomustusest nähtub, et läbitud sotsiaalprogrammid on avaldanud kinnipeetavale taotletavat 3
(6)mõju ning tagasiside sotsiaalprogrammist on talle positiivne. Sotsiaalprogrammide positiivset mõju oma väärtushinnangute kujunemisele kinnitab ka H. Erik.
  1. Kinnipeetaval on püstitatud kinnipidamisasutuse väliseks eluks selged eesmärgid – kus ta elama ja millega tegelema hakkab ning mida ta saavutada soovib. H. Erik teadvustab riskitegureid, mis on toonud teda karistust kandma ja edaspidi järgib ta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Tõuke hoiakutes muutuste tegemiseks on andnud hirm kaotada kontakt lähedaste inimestega, eriti alaealise pojaga, kelle käekäigu pärast kaitsealune muret tunneb. Materjalidest nähtuvalt pöördus H. Erik
  2. oktoobril
  3. a, st enne käesolevat vangistust ja enne vahistamist vabatahtlikult Jaansoni Psühhiaatriakeskusesse, et saada abi seoses alkoholi liigtarvitamisega. Seega nähtub, et isik ise teadvustas endale juba enne vahistamist, et tal tuleb probleemiga tegeleda ning ta otsis abi. Ka on kinnipeetav valmis vabanedes astuma sotsiaalprogrammi “Kainem ja tervem Eesti”, tegelema alkoholismivastase raviga ja osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. 16.

§ 75

lg 4 kohaselt on võimalik süüdimõistetule seada kohustusi, mille ta võtab täitmiseks vabatahtlikult. H. Erik on valmis käitumiskontrolli ajaks võtma endale täiendava kohustuse teha oma kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi SYNLAB Eesti OÜ-s. Kuivõrd H. Eriku kuritegelik käitumine on seotud alkoholi liigtarvitamisega, siis eelviidatud meede aitab kaasa tema õiguskuuleka käitumise tagamisele, minimeerib uue kuriteo toimepanemise riski ja kinnitab H. Eriku motivatsiooni elada seaduskuulekalt. Seega on süüdimõistetu püstitatud eesmärkide saavutamine reaalne, kuivõrd tal oleks kriminaalhooldaja ning lähedaste tugi ja toetus ning ka motivatsioon elada õiguskuulekalt ja alkoholivaba elu.

  1. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada ka tema käitumist karistuse kandmise ajal. H. Erikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangla iseloomustab H. Eriku karistuse kandmise aega positiivselt. Tartu Maakohus on viidatud asjaolu jätnud arvestamata. Ka on H. Erikul on kindel elu- ja töökoht. Töökoht võimaldab H. Erikul tegeleda mõtestatud tegevusega, mis jätab vähem tegevusetut aega ja võimaldab teenida ülalpidamist endale ja toetada ka alaealist poega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 19. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Vaidlustatud määrusest selguvalt on esimese astme kohus arvestanud kõiki süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ega ole ühelegi tegurile omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Muu hulgas on maakohus tähelepanu pööranud H. Erikut positiivselt iseloomustavatele andmestikule – tema heale käitumisele ja pingutustele vanglas, vabanemisjärgsetele elutingimustele ning sõnades ja tegudes väljenduvale motivatsioonile tegeleda alkoholiprobleemiga. Kohus on ka põhjendanud, miks süüdimõistetu varasem elukäik ja tema isiku kohta käivad andmed kaaluvad üles tema osas ilmneva positiivse teabe ehk ei võimalda uue kuriteo toimepanemise riski hinnata tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks 4

(6)piisavalt väikeseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhistustega täielikult ega hakka neid siinkohal üle kordama.
  1. Kaitsja määruskaebuse väited, et esimese astme kohus ei ole arvestanud H. Eriku vangistusaegset käitumist, püüdlusi ja võimalusi vabaduses ning on jätnud põhistamiskohustuse täitmata, on seega asjakohatud ja põhjendamatud. H. Erik enda kaebuses toonitab vangistuse mõju temale, avaldab kahetsust senise elukäigu üle, lubab kuritegusid mitte enam toime panna ning palub anda talle võimaluse vabaneda ning olla lähedastega. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, vaatamata tema väljendatud kahetsusele ja lubadustele. H. Erikut ei ole õiguskuulekusele mõjutanud korduvad karistused, sh varasem vanglas viibimine, mistõttu pole kolleegium veendunud, et nüüdseks aasta kestnud vangistus oleks talle olnud varasematest kardinaalselt tugevama mõjuga ning tema hoiakud ja käitumine oleks muutunud. Mis puutub aga süüdimõistetu kinnitusse, mille kohaselt ta soovib olla toeks oma lapsele, kes teda vajab, siis meenutab ringkonnakohus, et lapse eest hoolitsemise kohustus teda kuritegusid toime panemast ei hoidnud. Seega ei ole alust arvata, et tegemist oleks asjaoluga, mis aitaks H. Erikut jääda seaduskuulekaks.
  2. Ka võimalus allutada süüdimõistetu vabastamisel elektroonilisele valvele, ei ole meede, mis välistaks tema uued (vägivaldsed) kuriteod. Vägivallategude toimepanemine on võimalik ka kodustes tingimustes. Samuti on H. Erik väljendanud kavatsust asuda tööle, s.o ta viibiks olulise osa päevast ka väljaspool kodu.
  3. Kaitsja ja H. Erik on toonitanud sedagi, et süüdimõistetu on valmis võtma endale kohustuse teha regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi SYNLAB Eesti OÜ-s. Kohtukolleegium möönab, et vereanalüüsi tegemise kohustus loob täiendavad võimalused H. Eriku alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks ja alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise jälgimiseks. Samas ei ole aga kindel, et kõnealune lisakohustus oleks süüdimõistetule distsiplineeriva toimega. Süüdimõistetu on Tartu Maakohtu istungil
  4. novembril 2019 ennetähtaegse vabastamise arutamisel ise avaldanud, et tema alkoholiprobleemi seljatamiseks võimaldas vangla talle tegevusi ka eelmise vangistuse ajal. Ta läbis toona sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Ka kriminaalhoolduse ajal oli tal mingi programm, aga see jäi tänu joomisele pooleli (KoTo, tl 35,
  5. lõik). Ehk siis sotsiaalprogrammides omandatud teadmised ning vabaduses programmis osalemine ei olnud küllaldased hoidmaks ära H. Eriku alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitanuna ja käitumiskontrolli tingimustes pani ta toime uue kuriteo – oma elukaaslase korduva kehalise väärkohtlemise.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. novembri
  8. a määruse muutmata ning H. Eriku ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
  9. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid määruskaebemenetluses H. Erikule osutatud riigi õigusabi eest tasu 148 eurot, millele lisandub käibemaks 29,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega Tartu Vanglas konsulteerimas käimisele 44 minutit, millele vastab riigi õigusabi tasu 40 eurot ning maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 120 minutit, millele vastav õigusabitasu on 108 eurot.
  10. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  11. juuli
  12. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades esiteks seda, et tegemist on vähemahuka ja õiguslikult lihtsa kohtuasjaga ning teiseks seda, et sama advokaat kaitses H. Erikut ka juba esimese astme kohtu menetluses, olles seega määruskaebemenetluse ajaks juhtumi asjaoludega igati kursis, loeb kolleegium maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 60 minutit, millele vastab riigi õigusabi tasu 5
(6)54 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kokku tuleb määruskaebemenetluse eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 98 eurot, millele lisandub käibemaks 19 eurot 60 senti. 26. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu H. Erikult riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.