1-19-81/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-81 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Aksel Reio süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Aksel Reio kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Prokurör ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav Aksel Reio isikukood 35306142210; elukoht XXX; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 12.09.
3. RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
6. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Sergei Politševi poolt Aksel Reiole käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot).
7. Mõista Aksel Reiolt riigituludesse menetluskuluna välja apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 360 eurot
8. Aksel Reiol tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
9. septembril 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
10. septembrist
11. Maakohtu otsus
12. Süüdistatakse A. Reiot KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et eesmärgiga tappa N.K. , läks ta 12.09.2018 kella 15.00 paiku, olles alkoholijoobes ja võttes kaasa püstoli Glock 19, 9x19, kannatanule külla, kes elab aadressil XXX . Kella 15.30 paiku andis A. Reio kannatanule köögis paberi, kuhu oli kirjutatud „Ma ei ole süüdi. Püstoli ta varastas. Kellele andis, ei tea. Kuid paistab, et jumal karistas teda. Kui tulin, siis kõik juba oli,“. Peale seda A. Reio väljus köögist, seejärel tuli tagasi, hoides käes püstolit, mille suunas kannatanu suunas ja ütles: „Ma tulin sind tapma!“. Kannatanu tundis reaalset ohtu oma elule, kuid tal õnnestus A. Reio tähelepanu kõrvale juhtida ning nad istusid suurde tuppa diivanile. Seal A. Reio kordas oma sõnu kannatanu tapmise kohta ning ütles talle: „Ära räägi midagi, ma niikuinii tapan sinu ja ka enda.“ A. Reio hoidis püstolit paremas käes ja toru oli suunatud kannatanule ning tegi lasu. Kuul möödus kannatanu parema kõrva lähedusest, kuid ei tabanud. Kannatanu läks koridori, A. Reio järgnes talle ja suunas uuesti püstolitoru kannatanu suunas ning ütles talle: „Ma tapan su.“ Seejärel haaras A. Reio täiest jõust kannatanul juustest, pani ta põrandale pikali ning tiris teda juustest ühelt poolt teisele. Kannatanul õnnestus süüdistatava käest püstol ära tõmmata, kuid A. Reio jätkas kannatanu juustest tirimist, üritades seejuures kannatanu käest püstolit ära tõmmata. Seejärel peksis A. Reio kannatanut kätega kõhtu ja kägistas. A. Reio haaras oma käega kannatanu paremast käest, kus asus püstol, ja hoides kannatanu kätt, viis püstolitoru kannatanu pea suunas. Kannatanu tõmbas käega ja toimus lask, kuul tabas koridoriust. Peale lasku kukkus püstol kannatanu käest maha ning A. Reio võttis püstoli ja lõi püstolipäraga kolmel korral kannatanule vastu pead. Samuti lõi A. Reio vastu kannatanu ninajuurt, haaras kannatanul juustest ja lõi korduvalt kannatanu näoga vastu põrandat. Seejärel tõstis A. Reio kannatanu juukseidpidi põrandalt üles ja ütles: „Ma tapan su niikuinii!“. Pärast seda suunas ta püstolitoru kannatanu poole, kuid lasku ei toimunud. Seejärel A. Reio käskis kannatanul end puhtaks pesta ja riidest lahti võtta. Seejuures A. Reio ütles: „Ma ei hakka venitama, on vaja jõuda sind ära tappa.“ Korteris toimunud müra kuulis L.M. , kes koputas kannatanu uksele, helistas kannatanule ja seejärel häirekeskusesse. Mõne aja pärast õnnestus kannatanul korterist välja joosta ja süüdistatava tegevus jäi temast mitte olenevate asjaolude tõttu lõpule viimata. A. Reio tekitas oma tegudega kannatanule füüsilist valu ning järgmised kehavigastused: kolm lahtist haava pealae piirkonnas, pikkusega umbes 3 cm, hematoomid mõlema silma all, aga samuti paremal silmalaul, paremal õlavarrel ja paremal käel ning vasakul küljel, marrastused ninal ja paremal õlal.
13. Viru Maakohtu 03.05.2019 otsusega tunnistati A. Reio KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi süüdi ja karistati 7 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust. 2
14. Maakohus märkis, et vaidlus on selles, missugustel asjaoludel kasutas A. Reio tulirelva. Süüdistatava versiooni kohaselt varastas kannatanu hoopis temalt tulirelva, millele ta kannatanu korterisse järgi läks. Viibides kannatanu korteris ja hoides relva enda käes, lõi kannatanu teda vastu kätt, kus oli relv, mille tulemusena ta vajutas päästikule ja käis lask. Ta ei teadnud, et padrun on rauas. Pärast seda lasi ta püstoli käest lahti ning kannatanu hakkas A. Reiot püstoliga vastu pead ja kätt peksma. Seejärel kukkus ta põrandale, lõi pea ära ja kaotas teadvuse. Toibudes oli püstol kannatanu paremas käes, kes lõi A. Reiot püstoliga vastu pead. A. Reiol õnnestus püsti tõusta, pärast mida ta lükkas kannatanut jõuga, kes kukkus maha ja lõi pea vastu jalatsiriiulit ära. Pärast seda tõusis kannatanu istukile, hoides jätkuvalt püstolit käes ning kaklus jätkus. Kannatanu ähvardas A. Reiot tapmisega. Lõpuks lükkas kannatanu püstoli endast ettepoole, A. Reio võttis selle enda kätte ja nad tõusid püsti. Teist lasku tema ei teinud ja ei kuulnud. Kui A. Reio läks kööki käsi pesema, siis väljus kannatanu korterist. A. Reio viskas püstoli ja salve aknast välja, lahkus korterist ja peeti trepikojas politsei poolt kinni.
15. Maakohtu hinnangul ei ole A. Reio ütlused eluliselt usutavad ja ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega.
16. Arusaamatuks jääb, miks oleks kannatanu pidanud varastama süüdistatava püstoli. Süüdistuses toodud teo toime panemise hetkeks oli süüdistatava ja kannatanu vaheline kooselu lõppenud, seega ei saanud kannatanul olla enam soovi suhete taastamiseks, nagu seda väidab süüdistatav. Isegi kui nõustuda süüdistatava väitega tulirelva varastamise kohta, siis miks ei pöördunud süüdistatav koheselt politseisse, nagu seda näeb ette Relvaseaduse § 10 lg
17. A. Reio isikuna, kes on sooritanud relvaeksami, pidi toodud nõudest teadlik olema.
18. Samuti on A. Reio selgitused kirjutatud kirja kohta äärmiselt ebaveenvad. Kui A. Reio oleks kõnealuse kirja endale kirjutanud, puudus tal igasugune põhjus see kannatanu juurde kaasa võtta. Ühtlasi on kohtueelses menetluse käigus süüdistatav avaldanud, et "kirja kohta soovin selgitada, et ma kirjutasin selle sugulase jaoks selleks, et ta teaks kes püstoli varastas". Süüdistatav ei ole veenvalt selgitanud, miks tema poolt kohtueelselt ja kohtus antud ütlused lahknevad.
19. Lisaks on A. Reio ütlused selle kohta, et ta teist lasku ei teinud ega kuulnud, vastuolus asjas kogutud tõenditega. Tõsiasi, et laske oli kaks, on tõendatud nii kannatanu ütluste kui ka 12.09.2018 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kust nähtub, et sündmuskohalt on leitud ja äravõetud kaks kuuli, esimene kuul oli elutoavaibal ja teine kuul oli korteri esikus olevas ukses. Vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile nr 18E-TB0094, pärinevad antud kuulid A. Reio püstolist Glock.
20. Enne kinnipidamist viskas süüdistatav püstoli ja salve koos padrunitega aknast alla. Kuna A. Reio väidab, et tema midagi ebaseaduslikku kannatanu suhtes ei teinud, siis jääb arusaamatuks, miks oli vajalik visata püstol koos salvega aknast alla ning võtta põrandalt padrun koos kestaga, mis leiti süüdistatavalt tema kinnipidamisel. Maakohtu hinnangul viskas süüdistatav püstoli koos salvega aknast alla selleks, et kinnipidamisel ei leitakse tema juures püstolit.
21. A. Reio väitis, et kannatanu lõi teda püstoliga vastu pead ja kätt, mistõttu ta kukkus põrandale, lüües pea ja kaotades teadvuse. Samas ei ole A. Reiol tuvastatud mingisuguseid peavigastusi. Maakohus leidis, et vigastused süüdistatava kätel ja jalgadel on tingitud sellest, et kannatanu kaitses ennast aktiivselt. Muuhulgas ei vasta tõele ka süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu kukkus koridoris peaga vastu mööblit, mille tagajärjel hakkas kannatanu peast verd jooksma, kuna sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kõnealusel mööblil verejälgi ei tuvastatud.
22. Tunnistaja E.L. i ütlustest nähtub, et trepikojas talle vastu tulnud A. Reio oli üleni verine. Küsimusele, miks viimase riided verised on, vastas süüdistatav, et tema ninast tuleb verd. Küsimusele, kust korterist ta tuleb, vastas A. Reio, et korterist 40 või
23. Antud trepikojas aga 3 sellist korterit ei ole. Maakohus leiab, et süüdistatav üritas selliselt vältida enda kinnipidamist politsei poolt. Olukorras, kus A. Reio oleks olnud ise kuriteoohver, nagu ta väidab, oleks mõistlik inimene otsinud politseilt abi, mitte aga üritanud kontakti politseiga vältida.
24. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ja maakohtus lähtus otsuse tegemisel kannatanu ütlustest. Muuhulgas on nii meditsiiniliste dokumentide kui ka kannatanu läbivaatusprotokolliga tuvastamist leidnud, et süüdistatav tekitas kannatanule süüdistuses märgitud kehavigastused. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 12.09.2018 kella 15.42 paiku Häirekeskusesse helistanud isik kuulis, et kannatanu korterist karjutakse „Aidake!“. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tuvastatud, et 12.09.2018 kell 16.40 oli A. Reiol väljahingatavas õhus alkoholi 0,20 mg/l kohta. Ühtlasi leiti ja võeti kannatanu korterist ära A. Reio poolt kirjutatud kiri tekstiga „Ma ei ole süüdi. Püstoli ta varastas. Kellele andis, ei tea. Kuid paistab, et jumal karistas teda. Kui tulin, siis kõik juba oli“.
25. Muuhulgas on kaitsja seisukohal, et A. Reio ei soovinud kannatanut tappa ja tegemist oli üksnes KarS § 120 mõttes tapmisega ähvardamisega. Maakohus leidis, et A. Reio poolt toime pandud kuritegu jäi katsestaadiumisse, kuna kannatanu kaitses ennast aktiivselt. Samuti soovis süüdistatav kannatanut enne tapmist alandada, millele viitab süüdistatava käsk, et kannatanu peab lahti riietuma ja voodi minema ning sõnad „ma tapan sind siis, kui sa paljas oled“.
26. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Reio pani teo toime kavatsetult, täidetud on süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.
27. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et A. Reio pani toime raske esimese astme kuriteo. Asjas puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult, kannatanule tekitatud vigastused on aga kerged. A. Reiot ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja kuritegu jäi katsestaadiumisse. Seega on A. Reio süü alla keskmise ja süüdistatavale tuleb mõista KarS § 113 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedane karistus, milleks on seitse aastat.
28. Viimaks leidis maakohus sedagi, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud. Asjas on tuvastamist leidnud, et A. Reio tekitas kannatanule nii kehavigastusi kui ka füüsilist valu. Samuti nähtub asjas materjalide hulgas olevast psühholoogi arvamusest, et kannatanu pöördus 2018 oktoobris psühholoogi juurde abi saamiseks. Kannatanul diagnoositi posttraumaatiline stressihäire. Ühtlasi leidis aset afekti somatisatsioon, mis väljendus mitmete haiguste ägenemises. Psühholoogi sõnul on kannatanule tekitatud tõsine psühholoogiline kahju, mis mõjutas tema vaimset tervist, mille taastamiseks on vajalik pikaajaline teraapia, taastusravi ja täisväärtuslik puhkus sanatooriumis. Eeltoodut kinnitab ka kannatanu haiguslugu.
29. Maakohus leidis, et kannatanu psüühikahäire kutsus esile süüdistatava poolt toime pandud kuritegu, tuvastades, et täidetud on VÕS §-st 1043 tulenevad hüvitise saamise eeldused. Kannatanu on esitanud 5000 euro suuruse kahjunõude, mis ei ole maakohtu hinnangul juhtunu asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ega vaadeldav kannatanupoolse alusetu rikastumissooviga. Apellatsioon
30. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Reio kaitsja vandeadvokaat S. Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, A. Reio õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Ühtlasi taotletakse tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Alternatiivselt taotletakse maakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava teo ümber kvalifitseerimist KarS § 120 lg 1 järgi ja talle kergema karistuse mõistmist. Tsiviilhagi rahuldamist taotletakse alternatiivselt ringkonnakohtu äranägemisel. 4
31. Kokkuvõtvalt on kaitsja poolt apellatsioonis toodud seisukohad järgmised.
32. Tõendamist ei ole leidnud, et püstolist tehtud lasud tehti A. Reio poolt tahtliku tulistamise tulemusena. Esimene lask toimus, kui süüdistatav ja kannatanu istusid diivanil. Kannatanu ütluste kohaselt tegi A. Reio esimese lasu tema suunas, kuid kannatanu põikas kõrvale ja kuul lendas tema kõrva lähedalt mööda. Kannatanu avaldas ka seda, et ta ei võtnud alguses süüdistatava poolt avaldatut tapmise kohta tõsiselt ja arvas, et süüdistatav teeb nalja. Istudes diivanil, tegi süüdistatav lasu selleks, et tõendada, et ta ei tee nalja. Seega on ka kanntanu ise kinnitanud, et elutoas tehtud lasu eesmärgiks ei olnud kannatanut tappa. Süüdistatava sõnul toimus lask seetõttu, et kannatanu lõi teda vastu kätt alpoolt ülesse ning selliselt võis kuul tabada seinas olevat pilti. Kui lask oleks toimunud selliselt nagu kirjeldab kannatanu, oleks kuul pidanud tabama diivanit, mitte aga pilti, mis asub tunduvalt kõrgemal kui diivan. Seega on kannatanu ütlused vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kokkuvõtvalt toimus esimene lask kannatanu endapoolse tegevuse tulemusena.
33. Teine lask toimus koridoris sel hetkel, kui süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis rüselus püstoli pärast. Sel hetkel oli relv kannatanu käes. Kannatanu avaldas, et tekkinud rüseluse käigus võttis süüdistatav kannatanu käe, milles oli püstol ja hoides kannatanu kätt, suunas püstoli kannatanu pea suunas. Kannatanu tõmbas käe eemale ja toimus lask. Koridoris olles olid nii süüdistatav kui ka kannatanu põrandal ning süüdistatav püüdis püstolit kannatanu käest ära võtta. Tuvastamist ei ole leidnud, et rüseluse käigus just süüdistatav vajutas päästikule. Seega toimus lask suure tõenäosusega juhuslikult, mistõttu ei saa rääkida süüdistatava tahtlikust tegevusest. Kuna esimese lasu ajal oli püstol süüdistatava käes, on selge, et süüdistatava kätel olid püssitohujäljed. Ekspertiisiaktiga ei ole tõendatud, et süüdistatav tulistas püstolist tahtlikult.
34. Maakohus leidis, et süüdistatava ütlused püstolivarguse kohta ei ole usutavad, kuna viimane ei pöördunud avaldusega politseisse. Seaduse kohaselt tuleb politseile tulirelva kadumise kohta teatada ühe ööpäeva jooksul, alates hetkest, mil tulirelva kadumine on tuvastatud. A. Reio tuvastas tulirelva kadumise neli tundi enne seda, kui läks 12.09.2018 kannatanu juurde, kuna kahtlustas, et tema võttis püstoli. Kaitsja on seisukohal, et süüdistataval oli alust lahendada probleem poolte kokkuleppel.
35. A. Reio on kohtus eluliselt usutavana selgitanud, miks ta viskas püstoli aknast alla. Arvestades korteris toimunut ja süüdistatava psüühilist seisundit, saab järeldada, et A. Reio soovis korterist lahkuda ja ei soovinud politseipoolset kinnipidamist. Eeltoodu ei tõenda, et A. Reiol oli soov kannatanu tappa.
36. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, kuidas tõendab A. Reio taskust leitud padrun, et viimane püüdis kannatanut tappa.
37. Ühtlasi ei ole süüdistatav väitnud, et kukkus põrandale, lõi pea ja kaotas teadvuse sel põhjusel, et rüseluse käigus lõi kannatanu teda püstoliga vastu pead ja kätt. A. Reio väitis, et pärast elutoas juhtunut kannatanu tõukas teda, süüdistatav kukkus põrandale ja kaotas teadvuse. Sel hetkel tõmbas kannatanu tema käest püstoli ära ja püüdis A. Reiot sellega vastu pead lüüa. Süüdistatav kaitses ennast kätega ja tema kätel tuvastati hiljem sinikad.
38. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanul oleks olnud reaalne võimalus koridoris püstol süüdistatava käest ära tõmmata, kui süüdistataval oleks olnud reaalne soov kannatanut tappa. Kohtuistungil ei selgitanud kannatanu veenvalt, kuidas tal õnnestus A. Reiolt püstol ära tõmmata. Seda enam, et kannatanu rõhutas pidevalt, et ta on naisterahvas ja ei saanud meesterahvaga hakkama.
39. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et süüdistatav ei soovinud ja ei püüdnud kannatanut tappa.
40. Süüdistusaktis on märgitud, et istudes diivanil, tegi süüdistatav kannatanu suunas lasu, aga ei tulistanud tema pihta, Selles osas on süüdistus vastuoluline. Kui süüdistatav tegi kannatanu 5 suunas lasu, aga ei tulistanud tema pihta, siis ei ole arusaadav, miks tegi maakohus järelduse, et A. Reio istudes diivanil, soovis kannatanut tuppa. Kui süüdistatav oleks kannatanut tappa soovinud, oleks ta tulistanud otse kannatanu suunas, mitte aga seina.
41. Kannatanu ütlustest nähtub, et pärast seda, kui nad tõusid koridoris püsti, üritas süüdistatav uuesti kannatanu suunas tulistada, aga lasku ei toimunud vist tõrke pärast. Vaatamata eksperdi arvamusele (et tõrget relvas ei olnud) leidis maakohus, et ekspertiisitulemus ei lükka ümber kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav ei saanud tema pihta kolmandat korda tulistada relvas tekkinud tõrke pärast. Kaitsja hinnangul rajaneb toodud järeldus eeldusel, mitte aga tuvastatud asjaoludel. Kui maakohtul tekkis kahtlus, et lask võis mitte toimuda püstoli mehhanismi rikke tõttu, tulnuks määrata täiendav ekspertiis, mitte aga eeldada. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et asjas olevad tõendid ei kinnita, et püstolist oleks tehtud tühilask ja süüdistatava ütluseid kinnitab tulirelva ekspertiisiakt.
42. A. Reiole esitati süüdistus selles, et kannatanu tapmine jäi pooleli seetõttu, et süüdistatav tegi kannatanu pihta lasu, kuid lasku ei toimunud tõrke tõttu. Samas on süüdistuses märgitud, et süüdistatava tegevus jäi pooleli temast mitte sõltuvate asjaolude tulemusena, kuna kannatanul õnnestus korterist välja joosta. Seega on maakohus väljunud süüdistuse piiridest.
43. Ühtlasi leiab kaitsja, et kui A. Reiol oleks olnud reaalne soov kannatanut tappa, oleks ta seda ka teinud ja ei oleks teinud kannatanule ettepanekut riidest lahti võtta, pesta ja voodisse minna. Maakohus ei ole põhjendanud, miks süüdistatav ei teinud uut lasku ja ei viinud kuritegu sel hetkel lõpuni.
44. Kannatanu ütlused on vastuolus nii sündmuskoha vaatlusprotokolli, esimese tehtu lasu, tulirelva ekspertiisiakti ja kolmanda võimaliku lasu osas.
45. Maakohtu otsuses puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, mis motiivil oleks süüdistatav soovinud kannatanut tappa. Ei ole tõendatud, et lasud oli suunatud kannatanu tapmiseks. Tuvastamist on üksnes leidnud, et teatud aja jooksul oli süüdistatava käes püstol, tal oli mitmeid võimalusi kannatanu tapmiseks, kuid A. Reio ei teinud seda.
46. Asjas tõendiks oleva kirja sisust ei nähtu, et süüdistatav tahtis jätta muljet, et keegi kolmas isik tappis kannatanu. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes tapab teise isiku, loob endale alibi selliselt, et jätab sündmuskohale temale kuuluva relva, millega kannatanu tapeti ja ühtlasi jätab sündmuskohale ka tema poolt kirjutatud kirja. Arvestades eeltoodud asjaolusid, võib kirja sisu tõlgendada selliselt, et süüdistatav lihtsalt soovis kannatanut hirmutada. Selle kasuks räägib ka see, et süüdistataval oli reaalne võimalus kannatanu tapmiseks, kuid seda ta ei teinud. Kiri ei tõenda ei otseselt ega kaudselt süüdistatava soovi kannatanut tappa.
47. Maakohus leidis, et tegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu osutas aktiivset vastupanu, tal õnnestus kutsuda abi ja joosta korterist välja. Nagu juba öeldud, esimese ja teise lasu puhul oli süüdistataval reaalne võimalus kannatanut tappa, kuid ta ei teinud seda. Esimese lasu korral ta ei osutanud vastupanu ega kutsunud abi. Süüdistatav tegi esimese lasu selleks, et näidata, et ta ei tee nalja. Teine lask toimus juhuslikult nagu möönab ka kannatanu.
48. Kannatanu sõnul oli pärast teist lasku püstol kannatanu käes. Enne seda koputas naaber uksele ja helistas talle telefoni teel. Süüdistatav ütles kannatanule, et ta läheks vannituppa, peseks end ja läheks voodisse. Seejärel ütles ka kannatanu A. Reiole, et ta läheks peseks end ja läheks voodi. Süüdistatav nõustus kannatanuga ja läks kööki. Kui süüdistatav köögis käsi pesi, jooksis kannatanu korterist välja. Seega ei saa väita, et kannatanu jooksis korterist ära süüdistatava tahte vastaselt. Samuti olid süüdistataval kõik võimalused kannatanu maha laskmiseks, kuna kannatanu ei osutanud enam vastupanu, kuid ta ei teinud seda. Ei ole arusaadav, millele tuginedes väidab maakohus, et süüdistatav oleks kannatanu tapnud, kui viimane ei oleks korterist välja jooksnud. Süüdistuse kohaselt tuli A. Reio korterisse eesmärgiga tappa 6 kannatanu ja süüdistataval ei olnud mitte mingit takistust kannatanu maha lasta sel hetkel, kui nad väljusid köögist ja seisid koridoris. Sel hetkel kannatanu ei osutanud vastupanu ega kutsunud abi. Maakohus ei ole eeltoodut arvesse võtnud.
49. Kui võtta aluseks kannatanu ütlused, et korteris olles süüdistatav korduvalt ähvardas teda tappa kas korteris või tulevikus kuskil mujal, hoides teda sellega pideva hirmu all ja oli rahul, et alandab kannatanut, on kaitsja hinnangul käesolevalt tegemist KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Samas väidab süüdistatav, et ta ei ähvardanud kannatanut tapmisega ja ei tekitanud talle kehavigastusi.
50. Süüdistatav ei tunnista tsiviilhagi, kuna ei ole süüdistuses toodud tegu toime pannud. Kannatanu avaldas, et tsiviilhagi sisaldab endas talle tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Samas ei osanud kannatanu vastata, mis ulatuses tekitati talle varalist kahju ja mis summas mitte-varalist. Hagiavalduses on märgitud, et süüdistatav tekitas talle üksnes mitte-varalist kahju summas 5000 eurot. Samas selgitas kannatanu istungil, et toodu hõlmab ka varalist kahju, aga summat ei osanud nimetada. Kuna kannatanu ei täpsustanud varalise ja mitte-varalise kahju ulatust, puudus maakohtul alus tsiviilhagi rahuldamiseks. Ühtlasi ei ole kannatanu tõendanud mitte-varalise kahju tekkimist summas 5000 eurot. Psühholoogi arvamusest ei nähtu, et stressihäire on seotud sündmusega, mis toimus 12.09.
51. Kannatanu pöördus psühholoogi poole abi saamiseks tunduvalt hiljem. Kannatanule tekitatud kehavigastused ei ole niivõrd rasked, et seeläbi oleks talle tekkinud mitte-varaline kahju summas 5000 eurot. Hagi tuleb jätta kas läbi vaatamata või rahuldada üksnes osaliselt.
52. Ringkonnakohtu 31.07.2019 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni kohta kuni 16.08.2019, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
53. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus muutmisele ei kuulu ja apellatsioon jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
54. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Kaitsja on alates kaitseaktist taotlenud käesoleva süüdistuse kvalifitseerimist KarS § 120 lg 1 järgi, jäädes selle juurde maakohtus ning esitades apellatsioonis sama taotluse alternatiivina õigeksmõistmisele.
55. Ringkonnakohus kontrollis ja hindas maakohtu istungitel uuritud tõendeid ning jõudis järeldusele, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud. Seega alust tõendite ümberhindamiseks ei ole.
56. Vastuseks kaitsja väidetele ringkonnakohus märgib järgmist.
57. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses näidatud sündmused kestsid ajaliselt küllaltki kaua, s.o mitukümmend minutit. Sellest tulenevalt kaitsja leiab, et A. Reiol oli palju aega ja võimalusi kannatanu tappa, kui ta oleks seda tahtnud, aga tal selline tahtlus puudus.
58. Maakohus leidis, et A. Reio pani kuriteo toime kavatsetult, võttes kaasa tulirelva ja tulistas sellest mitu korda. Lähtudes süüdistuses mainitud kirja sisust oli tegemist läbimõeldud ja ette planeeritud tapmisega, mis jäi katse staadiumi seetõttu, et kannatanu aktiivselt kaitses ennast. Maakohus leidis ka, et A. Reio käitumise eripära seisnes selles, et enne kannatanu tapmist soovis ta igati alandada kannatanut, sundides teda mitmesuguseid toiminguid tegema (vt maakohtu otsuse p-d 3.5-3.6).
59. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Reio pani kuriteo toime kavatsetult. Kaitsja väited, et isegi kui lasud tegi A. Reio, ei teinud ta neid tahtlikult, on ümber lükatud kannatanu ütlustega. Maakohus üksikasjalikult põhjendas, miks A. Reio ütlused ei ole usaldusväärsed (vt käesoleva 7 otsuse p-d 4-11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
60. Maakohus luges kannatanu ütlused usaldusväärseteks ja kooskõlas olevateks dokumentaalsete tõenditega (sündmuskoha vaatlusprotokoll, kannatanu läbivaatusprotokoll ja tema patsiendikaart, kõned häirekeskusesse, A. Reio läbivaatusprotokoll, kirja kui asitõendi vaatlus, tulirelva ja lasujäägi ekspertiisid) ning lähtus eeltoodud tõendite kogumist süüdistuse tõendamisel.
61. Ringkonnakohus, lähtudes kannatanu ütlustest (lk 36 pöördel-44 pöördel), leiab samuti, et need on usaldusväärsed ja kinnitavad esitatud süüdistust. Kannatanu ütlustest nähtub, et A. Reio tegevus algas talle süüdistuses toodud kirja andmisega, sellele järgnes kaasasolnud kotist püstoli võtmine, selle suunamine kannatanu poole koos ütlemisega, et ma tulin sind tapma. Kannatanu küsis, kas see on nali, mille peale A. Reio kordas, et ma tapan su ära. Kannatanu palus tal rahuneda, soovis temaga rääkida ja nad istusid diivanile, kusjuures nende vahe oli alla ühe meetri. A. Reio ütles, et ei tee nalja ja tulistas. Kannatanu tundis, kuidas kuul kõrva äärest mööda vihises. Kannatanu nägi, et A. Reio käsi värises ja arvab, et seetõttu kuul teda ei tabanud. Seejärel A. Reio ütles, et tõuse püsti ja mine koridori. Kannatanu kuuletus, A. Reio, püstol käes, järgnes talle ja ütles, et kohe tapan su ära, lisades, et pähe ei tulista, lasen kõhtu, siis näed kirstus ilusam välja. Kannatanu tundis surmahirmu ja hakkas A. Reiole vastu ning sai temalt püstoli ära võtta. A. Reio tahtis püstolit tagasi ja hakkas kannatanut peksma, mille käigus nad mõlemad kukkusid pikali. Püstol oli ikka veel kannatanu käes. A. Reio surus kannatanu käe koos püstoliga kannatanu pea juurde ning kannatanu tundis, et nüüd ta tapetakse. A. Reio vajutas päästikule, kõlas lask, kuid kannatanu pihta ei saanud. Hiljem selgus, et kuul oli koridori ukse sees. Kannatanu lasi püstoli käest lahti, sest A. Reio kägistas teda, ise öeldes, et kägistan su surnuks. Seejärel A. Reio lõi teda korduvalt püstolipäraga vastu pead. Korteri koridoris toimuvat müra ja kannatanu appikarjeid kuulis väliskoridoris viibinud naabrinaine, kes helistas kannatanule. Mingil põhjusel A. Reio lasi tal telefonile vastata, kuid ütles seejuures, et politsei ei saa sind aidata, sest enne kui nad tulevad, tapan su ikkagi ära. Samal ajal hoidis A. Reio teda sihikul. Siis A. Reio käskis tal ennast verest puhtaks pesta, riidest lahti võtta ja voodi minna, sest soovib teda tappa siis, kui ta paljas on. Kannatanu ütles A. Reiole, et mine kööki ja pese käed verest puhtaks. A. Reio läkski ning seda momenti kasutades kannatanu sai korterist välja naabrinaise juurde joosta. Umbes 10 minuti pärast tuli politsei.
62. Eeltoodust nähtub, et A. Reio puhul tegemist ei olnud paljasõnalise tapmisega ähvardamisega, vaid sellega kaasnesid konkreetsed tapmisele suunatud teod (püstolilasud, kägistamine). Esimene lask ei tabanud seetõttu, et kannatanu ütluste kohaselt A. Reiol käsi värises. Teine lask ei tabanud seetõttu, et kannatanu osutas vastupanu. Tähelepanuväärne on ka see, et A. Reio enda sõnade järgi teist lasku ei teinud ega kuulnud, kuigi teine lask on tuvastamist leidnud.
63. Kannatanu ütlustest nähtub ka see, et enne kannatanu tapmist soovis A. Reio igati alandada kannatanut. Kannatanu on öelnud: „Ta hakkas mind maniakaalselt alandama, et ikkagi tapab mu kohe maha“ (lk 37). Sellele viitab A. Reio tegevus, et toas ma sind ei tapa, mine koridori, tapan seal, samuti korraldus riidest lahti võtta ja voodi minna, kirjeldus, et pähe ma sind ei tulista, lasen kõhtu, siis näed kirstus ilusam välja, ähvardus, et politsei sind ei aita, tapan su enne nende saabumist ära.
64. Ringkonnakohus leiab samuti, et kannatanu ütlused on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega (vt nende loetelu käesoleva otsuse p 46). Seega tõendeid kogumis hinnates on A. Reio süü tõendamist leidnud. Pole mingit alust teda õigeks mõista või tema tegu ümber kvalifitseerida. Samuti jääb muutmata talle mõistetud karistus, mille põhjendustega ringkonnakohus nõustub (vt käesoleva otsuse p 14).
65. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega tsiviilhagi rahuldamise kohta (vt käesoleva 8 otsuse p-d 15-16) ja ei leia, et seda tuleks vähendada.
66. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata, siis pole ka alust menetluskulude osas tehtud otsustuse muutmiseks. Maakohus juba jättis osa menetluskuludest riigi kanda ja andis võimaluse väljamõistetud menetluskulusid tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul.
67. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.05.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
68. Kaitsja vandeadvokaat S. Politšev on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavaga kohtumise, kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest kokku 6 tunni ulatuses 360 eurot (sealhulgas käibemaks 60 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 360 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu summas 360 eurot A. Reio kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas 9 Tiit Lõhmus