Obsah (4)
§ 424§ 74§ 68§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. november 2019 Kohtuasja number 1-18-4540 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu pööramine Vaidlustatud
§ 424
lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 74lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb S.
Kaasikul kohe ära kanda 14 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati kohe ärakandmisele kuuluva karistuse hulka S.
Kaasiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva, ja loeti kohe ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 päeva vangistust. 2.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrati, et ülejäänud karistuse osa, s.o 7 kuud ja 16 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. Kaasik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
§ 75lg 2 p 2 alusel määrati S.
Kaasikule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75lg 2 p 8 alusel määrati S.
Kaasikule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
§ 75lg 4 alusel määrati S.
Kaasikule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast peale kohtuotsuse jõustumist ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
- augustil 2019 kohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata S. Kaasiku ärakandmata karistuse täitmisele. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega pöörati S. Kaasiku karistus täitmisele.
- Maakohus märkis, et S. Kaasik on erakorralise ettekande kohaselt rikkunud
- augustil 2019 talle Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokolli kohaselt tuvastati
- augustil 2019 S. Kaasiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,904 mg/l kohta. S. Kaasik põhjendas rikkumist sellega, oli elukaaslasega tülli läinud ja arvas, et purju joomine on lihtsam lahendus. Seega on S. Kaasik ise rikkumist tunnistanud ning puudusid mõjuvad põhjused rikkumise toimepanemiseks.
- Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine S. Kaasiku puhul otstarbekas. Seda ennekõike S. Kaasiku suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. S. Kaasik ei ole täitnud nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid. Tal tekkisid kohustuste täitmisega probleemid juba
- a detsembris ja
- a jaanuaris. Nimetatud ajal rikkus S. Kaasik korduvalt registreerimiskohustust, mille kohta on talle kokku tehtud kaks kirjalikku hoiatust. S. Kaasik ei ole enda käitumist muutnud.
- augustil
- a on S. Kaasik rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Tema selgitusi arvestades ei ole kohus veendunud, et S. Kaasik on suuteline alkoholi tarvitamise lõpetama. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks, et S. Kaasik on rikkunud kohustusi ka pärast seda kui kohtule on esitatud erakorraline ettekanne. S. Kaasik on ilmumata jätnud talle määratud liiklusohutusprogrammi teisele grupikohtumisele, mistõttu programm temaga katkestatakse.
- Kuigi S. Kaasik ise alkoholiprobleemi ei tunnista, on tema probleemid tõsised. S. Kaasik on
- juulil
- a pöördunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse vaimse tervise õe vastuvõtule. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjast nähtuvalt ei ole S. Kaasik motiveeritud programmis osalema, kuna eitab alkoholiprobleemi olemasolu. Kuigi S. Kaasik on kohtuistungil selgitanud, et ta juba registreeris enda jaoks programmis uue aja, ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et S. Kaasik on suuteline alkoholiprobleemiga edukalt tegelema. Seda ennekõike põhjusel, et S. Kaasik ei ole ilmselgelt aru saanud oma alkoholiprobleemi tõsidusest. Ainuüksi välise motivatsiooni pinnalt ei ole võimalik probleemiga tulemuslikult tegeleda. Seda, et S. Kaasiku motivatsioon on väline ja kantud soovist vältida karistuse täitmisele pööramist, kinnitab ka asjaolu, et ta ei ole varasemalt ette võtnud samme probleemiga tegelemiseks. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja S. Kaasiku suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele S. Kaasikule Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-184540 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 16 päeva vangistust. 2
(4)MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Kaasiku kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta vangistuse täitmisele pööramata. Lisaks palub kaitsja jätta kaitsja tasu 840 eurot (koos käibemaksuga) riigi kanda. Kaebusele on lisatud Priit Tereski ütlused, tööandja iseloomustus, TÜ Kliinikumi patsiendi nõusoleku vorm ja OÜ A-Kliiniku poolt väljastatud tõend.
- Kaitsja hinnangul on maakohus teinud ekslikke järeldusi, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Süüdimõistetu nõustub, et on registreerimiskohustuste vastu kohati eksinud, kuid ei ole seda kunagi teinud teadlikult, vaid hajameelsusest. Süüdimõistetu pole
- detsembri
- kohta valetanud – ta ei ilmunud registreerimisele, sest oli samal ajal tööl, mille tõttu tal kohustus ununes. Selle kohta on kirjalikke tunnistusi andnud ka süüdimõistetu kolleeg P.T. (lisa 1). Seda, et süüdimõistetu puhul on tegemist inimesega, kes ei suhtu ükskõikselt talle määratud kohustustesse, ilmestab ka tööandja iseloomustus S. Kaasiku kohta, mille kohaselt suhtub S. Kaasik tööülesannetesse kohusetundlikkusega (lisa 2).
- Tänaseks on süüdimõistetu alkoholisõltuvuse ravimiseks pöördunud Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse (lisa 3) kui ka ravi- ja nõustamiskeskusesse A-Kliinik (lisa 4). Seetõttu ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et süüdimõistetu ei tunnista oma probleeme alkoholiga ning keeldub nendega tegelemast. Vastus määruskaebusele
- Kriminaalhooldusametnik leiab ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas, et maakohtu määrus on põhjendatud. S. Kaasikuga on
- oktoobri
- a seisuga toimunud 20 kohtumist. Ta jättis kahel korral (
- detsembril 2018 ja
- jaanuaril 2019) tulemata ega teavitanud sellest kriminaalhooldajat. S. Kaasik rikkus sellega registreerimiskohustust ja talle tehti kaks kirjalikku hoiatust. Hajameelsus ei ole mõjuv põhjus kohustuste rikkumiseks. Kriminaalhooldusalune peab suutma kokkulepitud aegadel vastuvõtule ilmuda. S. Kaasik võib suhtuda tööülesannetesse kohusetundlikult, kuid rikkumised kriminaalhooldusel (registreerimisele mitte ilmumine, alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, sotsiaalprogrammist puudumine) viitavad sellele, et isik ei ole kriminaalhooldusesesse kohusetundlikult suhtunud.
- S. Kaasik on pöördunud SA TÜK Psühhiaatrikliinikumi õe vastuvõtule
- juulil
- Patsiendile tutvustati „Kainem ning tervem Eesti“ programmi tingimusi. S. Kaasik ei olnud motiveeritud programmis osalema ega alustanud ravi.
- septembril 2019 toimunud kohtuistungil hooldusalune alkoholiga seoses probleeme ei näinud.
- oktoobril 2019 määruskaebuse lisadest nähtub, et S. Kaasik on pöördunud
- oktoobril 2019 TÜK Psühhiaatrikliinikusse ning
- oktoobril 2019 A-Kliinikusse. Seega on S. Kaasik pöördunud abi saamiseks spetsialistide poole alles pärast Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse tegemist. Eeltoodu viitab sellele, et isik pöördus arstide poole selleks, et teha kõik võimalik, et mitte minna vanglakaristust kandma. Lisaks on hooldusalusel kohtu poolt määratud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Ametnik määras S. Kaasikule kohustuse osaleda „Liiklusohutusprogrammis“, mis alustas
- septembril
- septembril 2019 isik teisele grupikohtumisele kohale ei ilmunud. Ta selgitas
- septembril 2019 toimunud kohtuistungil, et ajas kuupäevad sassi. Hooldusalune suhtus järjekordselt talle määratud kohustustesse ükskõikselt. 3
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S. Kaasikule mõistetud karistuse
§ 74lg 4 alusel põhjendatult täitmisele pööranud.
Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
- Kolleegiumi hinnangul on maakohus S. Kaasiku kohustuste rikkumise asjaolusid põhjalikult käsitlenud ja piisavalt põhjendanud, miks tuleb S. Kaasikule mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab samuti, et arvestades S. Kaasiku poolt toimepandud rikkumiste rohkust, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik.
- Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et S. Kaasik on rikkunud ilma mõjuva põhjuseta korduvalt registreerimiskohustust, eiranud alkoholi tarvitamise keeldu, keeldunud alkoholiravi programmis osalemast ja jätnud ka liiklusohutusprogrammi pooleli. Seejuures eiras ta katseajaks pandud kohustuste täitmist ka pärast kahte hoiatust ja isegi pärast erakorralise ettekande tegemist. Rikkumiste rohkust arvestades on alust arvata, et S. Kaasik suhtus kriminaalhooldusesse tervikuna ükskõikselt ja kohusetundetult, mitte ei eksinud reeglite vastu juhuslikult.
- Tööandja iseloomustus, mille kohaselt on S. Kaasik suhtunud oma tööülesannete täitmisesse kohusetundlikult, ei näita, et ta oleks motiveeritud ka kriminaalhoolduse nõudeid täitma. S. Kaasiku käitumine katseaja jooksul on tõestanud vastupidist. Alles pärast maakohtu otsuse tegemist arsti juurde minemine ei veena ringkonnakohut selles, et S. Kaasik on päriselt motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. S. Kaasikule anti korduvalt võimalus kohtu poolt määratud kohustusi täita ja karistuse kandmist vabaduses jätkata, kuid ta näitas oma käitumise ja avaldustega, et ei pea seda oluliseks. Seega ei anna määruskaebuses esitatud väited alust karistust täitmisele pööramata jätta.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kuna määruskaebuse jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel süüdimõistetu enda kanda. Seega jääb kaitsja taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4
(4)