lg 2 p 8, 9; § 266 lg 2 p 1 järgi Maksim Amelkinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 18.12.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-4352 süüdimõistetud
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja ajavahemikul 11.02.2019 kell 13.30 kuni 13.02.2019 kell 16.25 tungis varguse toimepanemise eesmärgil akna lõhkumise teel sisse aadressil: xxxx asuvasse eramajja, kust soovis varastada kannatanule I Tele kuuluvat vara. Vargus jäi aga Maksim Amelkinist mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna kannatanu jõudis koju ning kutsus kohale politsei. Maksim Amelkin peeti sündmuskohal 13.02.2019 kell 16.25 kahtlustatavana kinni. Samuti süüdistatakse Maksim Amelkinit selles, et tema isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti 08.02.2019 ajavahemikul kell 21.37 kuni kell 21.40 varastas xxxx tanklapoest asukohaga xxxx Xxxx AS-le kuuluvat vara kokku väärtuses 6,30 eurot: 2 pitsarulli maksumusega 1,40 eurot/tk, 2 juusturulli maksumusega 1,40 eurot/tk, 1 moosipall maksumusega 0,70 eurot/tk. Seega Maksim Amelkin, olles karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.12.2018.a kohtuotsuse nr 1-18-4352 alusel
lg 2 p 8, 9 järgi, oma sellise tegevusega jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ning pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o
Samuti süüdistatakse Maksim Amelkinit selles, et tema 07.02.2019 kella 11.53 paiku lukustamata ukse avamise teel tungis sisse valdaja tahte vastaselt aadressil: xxxx asuvasse kannatanule M LNle kuuluvasse eramajja. Seega oma sellise tegevusega Maksim Amelkin pani toime valdaja tahte vastaselt ruumi (st elamiseks kasutatavasse ruumi) ebaseadusliku tungimise, s.o
Maksim Amelkin tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi. Tuli xxxx 07.02.19. Kindlat elukohta ei olnud, ööbis hostellis 2 ööd, sai sotsiaalabi 150 eurot. Edasist elukohta ei olnud. Ei ole kunagi töötanud. Varasemalt on ka xxxx kandis majja akna lõhkumisega sissetungimises süüdi tunnistatud. Kohus uuris järgmisi tõendeid dokumente: - 13.02.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( 71-87); - Pandileping (tunnistaja T ülekuulamise protokolli lisa)
lg 2 p 8, 9 järgi episoodide eest, mis olid toime pandud veebruar 2018 ja 05.03.2018. Antud kriminaalasja esemeks on mh samuti kaks varguse episoodi, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Seega, Maksim Amelkini tegevus 11.02.2019 kuni 13.02.2019.a varguse katse ja 08.02.2019.a varguse episoodides tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 8, 9 järgi, kui süstemaatiliselt ja sissetungimisega võõraste vallasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 07.02.2019.a aadressil xxxx sissetungimise episood. M. Amelkin end sissetungimises süüdi ei tunnistanud. Xxxx käis 07.02.19, kuna otsis tuttavat ehitajat, kellega koos alkoholi tarbis mõni päev varem. R pidi töötama raudtee lähedal majas, läks tema käest telefoni ära tooma. Maja ümber olid tellingud ja kaetud presendiga. Seal seisid autod, üks või kaks töölist oli tellingutel. Ei arvanud, et seal keegi elab. Koputas uksele, kuid oli tööriista lärm, seal ruumis ei olnud kedagi. Läks teise ukse juurde, vajutas linki, tegi ukse lahti ja astus eeskotta. Toas avastas, et see on elumaja ja jäi esikusse seisma. Naisega üldse ei rääkinud. Mees ütles, et sellist inimest ei ole, keda ta küsis. Pärast läks tänavale. Mitte üle 10 minuti kestis kõik. Kannatanu M. L-N ütluste kohaselt nägi süüdistatavat 07.02.2019 enda elukohas xxxx. Abikaasa läks kööki ja kannatanu läks elutuppa, 5 minuti pärast läks esikusse, kus tuli süüdistatav vastu. Ta pidi tulema esiuksest sisse, üks koridoriuks on lahti. Esikust elutoani on maksimaalselt 10 meetrit. Majaümber on aed, kuhu sisenemiseks tuli värav avada. Ta pidi tellingute alt sisse tulema, kuna 4 majas olid ehitustööd, mida tegid nende perefirma töötajad. Tegemist on tupiktänavas viimase majaga. Küsis ja mees vastas, et tema ehitusmehed on objektil tööl ja tema tuli nende juurde. Arvasid, et mees on narkojoobes ja abikaasa lükkas ta majast välja. Majaesine oli autosid täis ja töömehed olid näha. Majas on videokaamera, mis salvestab esiku osa. 07.03.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (koos CD plaadiga) nähtub, et avatakse välisuks ja Amelkin siseneb majja. Paneb ukse kinni ja jääb seisma. Astub sammu edasi, kummardub ja vaatab maja sisse. Seisab mõned hetked ja vaatab ringi. Amelkin teeb paar sammu tagasi ja jääb hetkeks välisukse juurde seisma, siis liigub ettepoole ja tuleb esiku keskele. Amelkin seisab mõned hetked koridori keskel kui tema juurde tulevad naisterahvas ja meesterahvas. Pärast lühikest vestlust saadetakse Amelkin majast välja. Videosalvestuselt on Amelkin üheselt äratuntav. Kohtu arvates ei ole Amelkin ütlused võõrasse majja sisenemise põhjuste kohta eluliselt usutavad ja on antud pigem soovist vabaneda vastutusest. Sündmused toimusid 07.02 s.o päeval, mil Amelkin saabus enda sõnade kohaselt uuesti xxxx. Arvestades, et Amelkinil oli enda sõnade kohaselt 150 eurot ja tööd ei olnud, on eluliselt usutav, et ta otsis kas ajutist kohta ööbimiseks või soovis majast midagi varastada nagu oli xxxx maja puhul. Xxxx suunduv raudtee on kilomeetreid pikk ja seal lähedal on mitmeid maju, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et keegi läheks ainult sellise juhise järgi, et maja asub raudtee ääres otsima isikut, kelle puhul teab ainult eesnime. Amelkini ütlustest nähtub, et ta tutvus Riga mõned päevad varem baaris ja ta isegi ei tea, mis tööd R teeb. Ei ole eluliselt usutav, et keegi läheks kokku leppimata suvalisele ehitusobjektile otsima Ri nimelist isikut ja loodab seejuures, et sellel isikul on ehitusel kaasas Amelkini telefon. Amelkini ja kannatanu ütlustest nähtub, et maja juures olid väljas töötajad. Arvestades, et Ri nimeline isik pidi ehitusel töötama, oleks olnud loogiline, et Amelkin küsib Ri kohta just väljas olevatelt ehitajatelt ja mitte ei sisene luba küsimata majja. Amelkini väide, et ta küsis kannatanult Ri nimelist isikut, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt ütles mees, et tema ehitusmehed on objektil tööl ja tema tuli nende juurde. Seega ei rääkinud Amelkin kannatanule midagi Ri nimelise mehe otsimisest. Kannatanu ütlused, millest nähtub, et xxxx grupis hoiatati, et selline mees käib maja uksi katsumas, riimuvad ka Amelkini varasema käitumismustriga (18.12.2019 kohtuotsuse episoodid), millest nähtub, et isikul on kombeks käia eramajades vargil. M.Amelkini käitumises võib tähendada modus operandit, kuivõrd Harju Maakohtu 18.12.2018 kohtuotsusega on isik süüditunnistatud vargustes eramajades, mis asusid samuti xxxx, ehk samas kandis kus asuvad ka xxxx ja xxxx maja. Videosalvestuselt on näha, et Amelkin siseneb majja ja vaatab ringi, et teha kindlaks kas majas on veel kedagi. Amelkini käitumine on luurav ja kartlik ja on ilmselge, et ta mitte ei otsi sealt tuttavat, vaid vaatab, kas omanikud on kodus. Kuivõrd Amelkin omanikke ei tundnud, siis on eluliselt usutav, et ta ei soovinud nendega kohtuda. Riigikohtu praktikas on loetud sissetungimiseks eluruumi sisenemist suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamisega. Valdaja tahte vastane on sisenemine ka siis kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud, näiteks kui sisenemise hetkel pole valdajat üldse kohal. Seega isegi kui Amelkin arvas, et kedagi majas ei ela, teadis ta, et tal puudub maja omaniku nõusolek majja sisenemiseks. Seega oli igasugune ilma loata majja sisenemine ebaseaduslik ja sellega rikuti eluruumi puhul isiku kodu puutumatust. Isegi väidetav isiku otsimine ei anna õigust siseneda ilma loata teise isiku valdusesse. Valdaja tahte vastaselt hoonesse sisenemine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Kaitsja väide, et Amelkin lahkus omanike esimese nõudmise peale, ei muuda olematuks juba maja omanike tahte vastaselt nende eluruumi sisenemist.
sõnastusest on näha, et seal on kirjas alternatiivsed koosseisud ja, et 5 õigusvastane on juba valdaja tahte vastane hoonesse tungimine sõltumata lahkumisnõude esitamisest. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et M.Amelkin sisenes tema jaoks võõrasse majja omanike tahte vastaselt, ta ei otsinud sealt majast ühtegi Ri nimelist isikut, vaid arvas pigem, et ehitustööde ajal ei ole omanikke majas ja tal on võimalus seal majas omaniku loata viibida. Maksim Amelkini objektiivsest käitumisest – sisenes loata võõrasse majja, kusjuures tal puudus objektiivne põhjus sinna majja sisenemiseks - nähtub, et süüdistatav tegutses sisstungimise eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Seega, Maksim Amelkini sisenemine 07.02.2019 eramajja aadressil xxxx tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 1 järgi kui valdaja tahte vastaselt ruumi (st elamiseks kasutatavasse ruumi) ebaseaduslik tungimine. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Maksim Amelkin on süüvõimeline ning
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 p 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Maksim Amelkini poolt toimepandud vargused ja sissetungimine on teise astme kuriteod, samuti ei olnud varastatud kauba koguväärtus suur. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Maksim Amelkinit iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda ennekõike varavastaste süütegude toimepanemise eest. Karistuseks on varasemalt mõistetud ka reaalne vangistus, seega teadis Maksim Amelkin, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Viimati karistati Maksim Amelkinit 18.12.2018.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsusega nr 1-18-4352
lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis
ning
68 alusel asendati narkomaanide sõltuvusraviga, sõltuvusravi pikkuseks määrati 2 aastat 6 kuud. 22.01.2019.a Viru Maakohtu määrusega nr 1-18-4352 pöörati Maksim Amelkinile mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud 11 päeva täitmisele. On selge, et Maksim Amelkin pani käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevad teod toime ajal, mil tal oli kandmata veel eelmise kohustusega määratud karistus. Süüdistatav väitis 6 kohtuistungil, et tal on võlgnevusi summas 5000 eurot, ta ei tööta, seega isiku varalist olukorda arvestades ei ole põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Süüdistatav teadis tegude toimepanemise ajal, et tal on vanglakaristus asendatud narkomaanide sõltuvusraviga, et ta lahkus ilma loata sõltuvusravilt, et ta on rikkunud sõltuvusravi nõudeid ning nende tingimuste rikkumise korral võidakse karistus täitmisele pöörata, kuid see ei motiveerinud Maksim Amelkinit uusi õigusrikkumisi mitte toime panema. Sõltuvusravi tingimuste ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine iseenesest juba näitab, et tegemist ei ole sõltuvusravi või/ja kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Isikule on eelnevalt antud mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, samuti on isikule määratud reaalset vangistust, kuid Maksim Amelkin ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning on uuesti (sh 2 kuud pärast eelmist kohtuotsust ) käitunud viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse esitamise uutes varguste ja sissetungimise episoodides. Seega puuduvad objektiivsed põhjendused, mille alusel jätta isikule reaalne vangistus määramata. Arvestades eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Maksim Amelkinit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Maksim Amelkinit tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus hindab Maksim Amelkini süüd käesolevas kriminaalasjas keskmiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud karistada Maksim Amelkinit
lg 2 p 8, 9 järgi sanktsiooni keskmisest määras, vangistusega 2 aasta ja 6 kuud.
lg 2 p 1 järgi karistada Maksim Amelkinit sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 aastat vangistust. Samuti tuleb mõista liitkaristus
Xxxx AS on esitanud tsiviilhagi summas 6.30 eurot. Süüdistatav Maksim Amelkin vaidles tsiviilhagile vastu, kuna ta ei ole midagi varastanud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et kuigi on tõendatud, et M.Amelkin varastas saiakesi, ei ole videosalvestuse pinnalt võimalik öelda milliste saiakestega oli täpselt tegemist. Kuigi on tuvastatud fakt, et saiakeste vargusega tekitas M.Amelkin varalise kahju (kuna ei tasunud saiakeste eest), Xxxx AS-le, ei ole tuvastatud tekitatud kahju suurus. Esitatud tsiviilhagis on küll loetletud 3 liiki saiakesed ja nende hinnad, kuid kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, mille põhjal on hageja leidnud, et varastati just need saiakesed ja millest tuleneb saiakeste maksumus. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, millised saiakesed täpselt M.Amelkin varastas ja mis oli nende maksumus tuleb jätta Xxxx AS tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD-plaadid ja pandileping, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsetasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 810 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 375 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kaitsja palus menetluskulude ajatamist 12 kuu peale kui kohus ei pea võimalikuks vähendada. Kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Maksim Amelkin
Süüdi tunnistada Maksim Amelkin
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskeimat ja mõista liitkaristus 3 aastat vangistust. 8
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 18.12.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-4352 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 11 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 13.02.2019.a,millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust . Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega mõistetud karistusasja ärakandmisel valida M.Amelkin suhtes kohtuotsuse jõustumiseni tõkend vahistamine. Välja mõista Maksim Amelkinlt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 375 eurot riigituludesse. Kohustada Maksim Amelkinit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 98.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Maksim Amelkin, kriminaalasi 1-19-3611, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD- plaadid ja pandileping - jätta kriminaalasja juurde. Jätta Xxxx AS tsiviilhagi rahuldamata Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 02.septembril 2019.a Kohtunik Liina Pohlak 02.09.2019 kohtuotsus kohtuotsusega. 9 jõustus 28.12.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2019
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.