← Eesti

2-17-568/147

Obsah (7)§ 429§ 163§ 168§ 657§ 651§ 171§ 167

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. november 2019 Tsiviilasja number 2-17

§ 429lg 1).

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hageja nimetatud taotluse lahendama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED LÄBIVAATAMISEL MAAKOHTUS ASJA TEISTKORDSEL

  1. Kostja teatas, et tema poolt oli pandud püstaku koridori teadete jaoks spetsiaalselt paigaldatud teadete tahvlile teavitus, et
  2. augustist 2015 kuni
  3. oktoobrini 2015 toimuvad kostja korteris remonditööd (tl 78). Teatises oli märgitud kostja telefoninumber, et vajadusel saaks koheselt kostjaga ühendust võtta. OÜ JUNTSON HALDUS poolt saadetud isik avas kraani, lastes vee keskkütesüsteemi OÜ JUNTSON HALDUS korraldusel, kontrollimata lekke ohtu ja seda, kas radiaatorite tööd olid lõpule viidud või pooleli. Kohustuse vabandatavuse eelduste tõendamiseks on vaja selgitada, millise kohustuse rikkumist kostjale täpselt ette heidetakse. Kostja ei ole kahju põhjustajaks ja kui teda oleks teavitatud kraani avamise kavatsusest, saanuks ta kahju ära hoida. Kahju tekitajaks on maja valitseja OÜ JUNTSON HALDUS, kes jättis kostja informeerimata keskküttesüsteemi vee laskmise kavatsustest. Kostja ei vastuta kahju eest tulenevalt VÕS §-st 103 põhjusel, et kahju toimus asjaolude tõttu, mida kostja ei saanud kontrollida ja mille tagajärgi ei oleks kostja saanud vältida. 3 Elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Hageja ei ole tõendanud, et kahju oli tekkinud just
  4. septembri 2015 vee läbijooksu tulemusel. Hagiavalduse lisas esitatud ekspertiis oli tehtud pea kuu aega peale väidetava kahju tekkimist, mistõttu ei saa kindlalt väita, et kahjud olid tekkinud just
  5. septembri 2015 väidetava veekahju tulemusel. Kaarel Sahk oma arvamuse p-s 3.11 juhib tähelepanu, et kahju võis tekkida kostja enda tegevuse tulemusel seda põrandate mittevastava hooldamise tehnoloogia rakendamise tulemusena. Maakohus ei ole eeltoodule hinnangut andnud. Radiaatorid paigaldati vastavalt keskküttesüsteemi projektile, korrektselt ja töö oli kvaliteetne (II kd, tl 131–141). Kostja esitas
  6. mail 2019 (II kd, tl 168–177) kaasajastatud hinnapakkumised võimalike remonttööde maksumuse kohta.
  7. Hageja vastuse kohaselt on vee olemasolu küttesüsteemis selle korrapäraseks toimimiseks vältimatu. Hageja möönis, et kostjaga koos võivad vastutada OÜ JUNTSON HALDUS ja/või korteriühistu ning palus aega nendega läbirääkimiste pidamiseks. Hageja seadis kahtluse alla kostja poolt
  8. augustil 2015 esitatud teavituskirjad teostatavate tööde kohta ning palus kohustada kolmandat isikut teatama, kas kostja poolt antud tsiviilasjas esitatud teavitused olid kolmandale isikule
  9. augustil 2015 esitatud või mitte, s.t kas teavituskohustus oli täidetud. Samuti seadis hageja kahtluse alla kostja poolt esitatud OÜ Invento projekti, millega kostja üritas tõendada asjaolu, et radiaatorid paigaldati vastavalt keskkütte süsteemi projektile. Hageja täpsustas
  10. mai 2019 kohtuistungil, et hageja lõplikuks rahaliseks nõudeks jääb esimesel läbivaatamisel maakohtu otsusega väljamõistetud summa.
  11. Kolmanda isiku hinnangul ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega nende seost oma väidetava kahjuga ega selle suurusega. Hagejale kahju tekkimise eest saab vastutada eelkõige OÜ JUNTSON HALDUS ning alternatiivselt kostja. Kuna kolmas isik ei olnud OÜ JUNTSON HALDUS poolt
  12. septembril 2015 teostatud toimingutest teadlik, siis ei saa lasuda kolmandal isikul ka vastutust seoses toimunud veekahjuga, mille põhjusena on märgitud elamu keldris asuva keskküte kraani avamine OÜ JUNTSON HALDUS töötaja poolt. Lisaks kahju tekkimisele ei ole hageja tõendanud kahju suurust, mahte, kahjustatud objekte ja väidetavate kahjude kõrvaldamise maksumust ega selle vastamist turuhinnale. Kolmas isik ei saa hageja väidetava kahju eest vastutada, kuna hageja ei ole kolmanda isiku vastu mistahes nõudeid esitanud. Hageja ega kostja ei ole välja toonud mistahes kohustust, mida kolmas isik oleks rikkunud või mis saaks olla hageja võimaliku nõude võimalikuks aluseks. MAAKOHTU LAHEND
  13. Tartu Maakohus võttis
  14. juuni 20019 otsusega vastu hageja hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse põhinõude 12 368 eurot 30 senti ületavas osas, saamata jäänud tulu ja üürinõude osas. Maakohus rahuldas hagi põhinõude osas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 368 eurot 30 senti, viivise 3467 eurot 91 senti ning viivise protsendina põhinõudelt alates
  15. juunist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse tema menetlusest kõrvaldamiseks. Maakohus jättis kolmanda isiku kulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4 menetluskulu 3217 eurot 50 senti ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja täpsustas
  16. mai 2019 kohtuistungil nõuet ning palus mõista kostjalt välja 12 368 eurot 30 senti koos viivistega. Hageja loobus
  17. juuli 2017 kohtuistungil saamata jäänud tulu ja üürinõudest, samuti vähendas
  18. mai 2019 kohtuistungil põhinõuet, st hageja ei nõua kahju hüvitamist 12 368 eurot 30 senti ületavas osas. OÜ JUNTSON HALDUS (I kd, tl 57) ja M.K. ütlustega (I kd, tl 126) on tõendatud, et veeavarii toimus
  19. septembril 2015 ja kahtlust pole kahjustuste muul ajal tekkimise suhtes. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kahju tekkis muul ajal. OÜ JUNTSON HALDUS teatise (I kd, tl 57) kohaselt toimus veeavarii likvideerimine liite pressimise teel. Veeavarii ei saanud olla põhjustatud asjaolust, et remonditööd torude osas kostja korteris olid väidetavalt lõpetamata, kui veeavarii likvideerimiseks piisas üheainsa liite pressimisest. Tegemist oli puudulikult teostatud torutöödega. Eluliselt mitteusutavad on kostja väited remonditööde mittelõpetamise kohta olukorras, kus kostja on teavitanud korteriühistut remonditöödest, mis toimuvad kuni
  20. oktoobrini 2015 (I kd, tl 78). Veeavarii toimus
  21. septembril 2015 pärast tööpäeva lõppu, s.o mõned tunnid enne kostja teavituses märgitud tähtaja lõppu. Kuivõrd liide pressiti kostja seadusliku esindaja poolt saadetud isiku poolt, siis puudub alus ette heita hagejale, et ta ei ole kostjat teavitanud piisavalt kiiresti. Hageja teavitas kostjat veeavariist ka kirjalikult ja telefonitsi (I kd, tl 26–29, 54–56, 58). Pooled vaidlevad selle üle, kes on vastutav hagejale veekahju tekitamise eest. Maakohus leidis, et kostja korteris torutöid teostanud isik oli enda arvates torutööd teostanud ja korterist lahkunud. Kostja korteris olid radiaatorid vahetatud, seega võib järeldada, et torutööd olid lõpetatud. Maakohus nõustus hagejaga, et on tavapärane, et radiaatorite vahetamisel või muudel torutöödel suletakse torude otsad (I kd, tl 73). Puudub alus kahelda tunnistaja M.K. ütlustes, mille kohaselt võttis ta pärast veeavarii toimumist ühendust Jüri Juntsoniga, kes ütles, et tal on teated survestamise toimumisest üleval olnud ja tema süüd omaks ei võta (I kd, tl 126). Seega oli kostja teadlik, et kütteperioodi algusega seotud veesüsteemi survestamine toimub vahetult enne kütteperioodi algust. Seega olid radiaatorid kostjale kuuluvas korteris vahetatud enne kütteperioodi algust, kuid veeavariid mittevälistaval viisil. Kostjapoolne järelevalve torutööde osas oli puudulik. Kostja korteris toimunud radiaatorite vahetuse ebapiisav kvaliteet tõi kaasa kahju tekkimise hagejale. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi reaalosas lekkinud toru tõttu teisele korteriomanikule kahju saab pidada omandi tavakasutusest tekkiva mõju ületamiseks. Kostja esitatud tõendid (II kd, tl 173–177) ei ole kahju arvestust muutvad olukorras, kus kahju tekkis
  22. septembril
  23. Eriteadmistega isiku K. Saha arvamuse (I kd, tl 111–120) kohaselt moodustab vajalike ehitustööde maksimaalne maksumus 4490 eurot 40 senti (käibemaksuta), s.o käibemaksuga 5388 eurot 48 senti ja lisakulud 12%, s.o 646 eurot 62 senti, kõik kokku 6035 eurot 10 senti. Maakohus nõustus K. Saha seisukohtadega, mis ei ole seotud põrandakahjustuste ulatusega. M. Kombo ekspertarvamuse (I kd, tl 18–22) kohaselt tuleb lagedes ja seintes märgunud kipsplaat ja mineraalvill asendada uuega. Kogu korteris tuleb teostada maalritööd. Vannitoas tuleb teostada seinte hüdroisolatsioontööd ja plaatimistööd. Pakettpõrandad koos alusplaadi ja põrandaliistudega kogu ulatuses välja vahetada. Pundunud siseuks tuleb asendada uuega. Vaidlust ei ole, et hagejal oli korteris põrandal naturaalparkett. Põranda kahjustuste esinemine on tõsikindlalt tuvastatud ja põrand 38 m2 ulatuses (I kd, tl 109, 116, 126) koos alusplaadi ja 5 põrandaliistudega tuleb välja vahetada. Põranda vahetuse kulu tuleb arvestada Laiers Grupp OÜ hinnapakkumises märgitud ulatuses (I kd, tl 109), s.o põranda ehitamine 1979 eurot, parketi paigaldus 2670 eurot ja põrandaliistud 1300 eurot, kokku 5949 eurot. Köögitehnika (I kd, tl 100–101, 113) ja mööbli osas kahju ei ole esinenud (I kd, tl 114). Hageja oma nõuet
  24. mai 2019 kohtuistungil vähendades on selle seisukohaga sisuliselt nõustunud. K. Saha seisukohas nimetatud (I kd, tl 118) tööde maksumusest (v.a põranda vahetus) tuleb välja mõista kostjalt 3891 eurot (käibemaksuta), ja lisakulud 12% 560 eurot 30 senti, kokku 5229 eurot 50 senti (käibemaksuga). Laiers Grupp OÜ hinnapakkumisest (I kd, tl 109 seoses põranda vahetusega) on põhjendatud välja mõista kostjalt 5949 eurot (käibemaksuta). Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 12 368 eurot 30 senti ja viivis alates
  25. detsembrist 2015 kuni otsuse tegemiseni
  26. juunil 2019 summas 3467 eurot 91 senti ja viivis alates
  27. juunist 2019 protsendina kahjuhüvitisest selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud

§ 163

lg 2 alusel kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3217 eurot 50 senti ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda, kuivõrd kolmas isik ise taotles enda kaasamist menetlusse kostja poolel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt peab kahju tõendama hageja. Hageja peab tõendama, et just hageja poolt väidetud
  2. septembril 2015 toimunud veekahju on põhjuslikus seoses tema kahjunõudega. Ekspert K. Sahk ei saanud kinnitada, et kahju oli tekkinud just kostja korteris toimunud veekahju tulemusel, kuivõrd ei saa välistada, et kahju võis tekkida muul ajal. Kahju, mis tekkisid just
  3. septembri 2015 veeavarii tagajärjel hageja korteris, ei ole selge, sest hageja ei ole seda tõendanud. Kahju, mida hageja nõuab, on tuvastatud 22 päeva hiljem. Töö kvaliteedi tuvastamiseks ja lekete, sh avariide vältimiseks, oli vaja läbi viia survestamine enne keskküttesüsteemi vee laskmist. Veeavarii oli toimunud põhjusel, et püstakus ei toimunud enne kütteperioodi algust survestamist ning OÜ JUNTSON HALDUS töötaja avas kraani sellest ühistut ja kostjat teavitamata. Tegemata survestamine välistab kostja vastutust. Veeavarii tekkis OÜ JUNTSON HALDUS tegevuse tagajärjena. Hageja ei teinud jõupingutusi veekahju ärahoidmiseks. Kostja vastutust välistab asjaolu, et keskküttesüsteem, sh korteriomandites asuvad radiaatorid, on korteriomanike kaasomand ning sellise avarii eest on vastutavad kõik korteriomanikud ehk korteriühistu. Kostja korteriomanikuna ei vastuta ainuisikuliselt küttesüsteemi püstikute korrasoleku eest. Kahju suuruseks saab lugeda 2344 eurot 52 senti (II kd, tl 172). Tegemist on summaga mis kuluks hagejal käesoleval hetkel kahjude likvideerimiseks. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja poolt esitatud tõendid (II kd, tl 173–177) ei ole kahju arvestust muutvad olukorras, kus kahju tekkis
  4. septembril
  5. Ekspert K. Sahk leidis, et hageja korteri põrandate kahjustuste osas ei saa absoluutse kindlusega väita, et need oleksid tekkinud just
  6. septembri 2015 veekahju tulemusel. Põrandate kahju võis tekkida ka mittevastava põrandate hooldamise tehnoloogia rakendamise tulemusel. 6 Menetluskulude jaotuse juures kuulub kohaldamisele

§ 168lg 4.

Hageja nõue oli 38 598 eurot 81 senti, millest hageja on loobunud 26 230 euro 51 sendi ulatuses. Tuginedes

§ 168

lg 4 oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud hagist loobumise osas hageja kanda.

  1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
  2. Kolmas isik toetas kostja apellatsioonkaebust. Hageja hagiavaldus on paljasõnaline ning tõendamata. Hagejale väidetava kahju tekkimise eest saab vastutada eelkõige OÜ JUNTSON HALDUS. Hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Hageja ei ole väidetava kahju tekkimisel tegutsenud kahju vähendaval viisil. Kolmas isik ei saa vastutada väidetava kahju eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja kanda.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus võttis hageja osalise nõuetest loobumise vastu. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei kontrolli. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud.

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult lugenud esitatud tõenditega tuvastatuks, et hagejale kuuluvas korteris toimus
  2. septembril 2015 veekahjujuhtum. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et kostja korteris tehti ajavahemikul
  3. augustist 2015 kuni
  4. oktoobrini 2015 remonditöid, sh vahetati radiaatorid. Kostjale kuuluv korter paikneb hageja korteri kohal. OÜ JUNTSON HALDUS selgituse kohaselt avas tehnik
  5. septembril 2015 pärast kella viit õhtul sulgemiskraanid, kuna üks püstik ei läinud soojaks. Umbes kell 19.30 helistati korterist XX , et laest tuleb vett. Tehnik teavitas kostjat, kes saatis korterisse torumehe, kellelt oli töö tellitud. Torumees pressis liite ja avarii sai likvideeritud. Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on maakohus kahjujuhtumi toimumist vastuoluliselt tuvastanud, on paljasõnalised. Maakohus on põhjendatult leidnud, et OÜ JUNTSON HALDUS ja M.K. ütlused tõendavad, et veeavarii toimus
  6. septembril
  7. Kostja tugineb kahju tekitanud sündmuse aja puhul K. Saha
  8. oktoobri 2017 täiendavatele seisukohtadele, mille kohaselt: „ühelgi kahjustusel ei ole ei arvamuse koostaja ega ka varasema eksperdi jaoks küljes etiketti ajalise toimumise kohta“. Nimetatu on üldine, belletristlik väljend, millega ekspert vastab kostja küsimusele: „kas saab kindalt väita, et põranda kahjustused tekkisid just
  9. septembril 2017 XXXXXX korterist X toimunud vee läbijooksu tõttu?“. Ekspertiis viidi K. Saha poolt läbi kaks aastat pärast kahjujuhtumi toimumist. Ka kostja ise ei vaidlustanud menetluses veeavarii toimumist: „kostja korteriomandis oli leke vaid ühes toas“; „veekraani avamine põhjustas veekahju“ (I kd, tl 49, 144).
  10. Maakohus on õigesti kohaldanud kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadust

(2000), mille § 11 lg 1 kohaselt kohustub korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on korteriomanikul ka kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 ja AÕS § 72 7 lg-st 5 tulenevalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS
(2000)§ 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Kostjal oli kohustus hoida korteris radiaatorid ja selle teenindamiseks vajalik torustik korras ja tagada, et ei tekiks kahju teistele korteriomanikele. OÜ JUNTSON HALDUS selgituse kohaselt likvideeris kostja enda poolt saadetud asjatundja avarii. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on oma KOS § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud.
  3. Kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 115 lg 1 alusel on see, et rikkumine ei oleks vabandatav. KOS
(2000)§ 11 lg 3 esimene lause sätestas, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on hagejal kostja vastu nõue siis, kui kostjapoolne kohustuse rikkumine ei olnud vabandatav. Ringkonnakohus leidis 29. juuni 2018 lahendis, et kostja on täitnud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse ja teatanud remonditöödest nii korteriühistut kui OÜ-d JUNTSON HALDUS. Samas on ringkonnakohus väljendanud seisukohta, et ainuüksi KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse täitmine ei anna alust kohaldada KOS § 11 lg-t 3 ja vabastada kostjat vastutusest. Kostja ei ole menetluses esitanud uusi tõendeid, mis viitaksid KOS
(2000)§11 lg-s 3 nimetatud vääramatule jõule. Kostja ei ole asja uuel menetlemisel maakohtus toonud esile seda, mis viitaks kostja mõjusfäärist väljaspool olevale asjaolule ja annaks aluse kostja vastutusest vabastamiseks. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et veeavarii ei olnud välditav, st rikkumine oleks olnud vabandatav. Ringkonnakohus jääb oma seisukoha juurde, et üksnes korteriühistu ja halduri teavitamine remonditöödest ei ole piisav kostja vastutusest vabanemiseks. Tööd pidid kostja korteris kestma ligikaudu pooleteise kuu jooksul. Niivõrd pika aja kestel võib tulla maja küttesüsteemis ette ootamatu tööde tegemise vajadus ja seda isikute poolt, kes ei pruugi lugeda teadete tahvlile paigaldatud sõnumit. Kostja teavitus OÜ-le JUNTSON HALDUS korteris käimas olevatest ehitus- ja remonditöödest on üldsõnaline. Selles teates puudub viide, millised korteriomanike tööd või toimingud tuleks kindlasti kostjaga kooskõlastada (II kd, tl 194). Kahju tekkimist oleks kostja saanud praegusel juhul kergesti vältida näiteks vastava sildiga otse kraani läheduses. OÜ JUNTSON HALDUS selgituse kohaselt puudusid kraani juures hoiatavad märkused selle sulgemise kohta. Kütteperioodi algus ei tulnud ootamatult ning kostjale pidi olema teada, et kraanid avatakse ja vesi lastakse küttesüsteemi.
  1. Hageja on menetluse jooksul oma nõude suurust korduvalt muutnud, loobudes nii saamata jäänud tulu kui ka üüritasu nõudest ning piiranud oma nõuet rahaliselt maakohtu
  2. detsembri 2017 otsusega väljamõistetud summa ulatusega. Maakohus on tuginenud kahju suuruse kindlakstegemisel K. Saha arvamusele (I kd, tl 111–121) ning Laiers Grupp OÜ hinnapakkumisele (I kd, tl 109). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega väljamõistetud kahju suuruse osas. Maakohus on tuginenud K. Saha arvamusele vajalike tööde maksumuse osas. Nimetatud arvamusest nähtub üheselt selgelt, millised on need konkreetsed tööd, mis on vajalikud kahjustatud korteri avariieelse seisundi taastamiseks ning millises mahus ja ulatuses on need 8 põhjendatud. Maakohus arvestas õigesti K. Saha poolt loetletud vajalike tööde hulgast maha põrandatööde maksumuse. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja korteris oli puitparkett, mitte laminaatparkett, nagu on ekslikult märgitud K. Saha arvamuses. Kuivõrd K. Saha arvamuses on toodud põrandatööde maksumus arvestades laminaatparketi hinda, siis maakohus jättis arvamuse selles osas õigustatult arvestamata ning lähtus Laiers Grupp OÜ hinnapakkumises märgitud põrandatööde ja materjali hinnast. Kostja ei esita ühtegi sisulist vastuväidet K. Saha arvamuses toodud vajalike tööde maksumusele, vaid vaidleb üldsõnaliselt asjatundja arvamusele vastu. Kostja leiab, et asjatundja arvamuse kohaselt ei saa kindlalt väita, et kahju oli tekkinud just kostja korteris toimunud veekahju tulemusel, kuivõrd ei saa välistada, et kahju võis tekkida muul ajal ning et põrandate kahju võis tekkida ka mittevastava põrandate hooldamise tehnoloogia rakendamise tulemusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga kahjunõude suuruse osas. Reeglina ei saa uut konstruktsiooni asendada vanaga. Põrandatööde maksumust ei lükka ümber ka väide, et põrandad võisid olla ka enne kahju tekkimist halvas seisundis. Just niisuguses olukorras ei pruugi olla võimalik vaid osaline remont (vana materjali ühendamine uuega). Maakohus lähtus põhjendatult K. Saha arvamuses toodud tööde maksumusest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kahju suuruseks saab olla vaid 2344 eurot 52 senti (II kd, tl 172–177), s.o summa, mis kuluks hagejal käesoleval hetkel kahjude likvideerimiseks. Maakohus lähtus põhjendatult vajalike tööde kindlaks tegemisel OÜ Rentnet ehitusinsener-ekspert M. Kombo ekspertarvamusest (I kd, tl 18–22), mis on tehtud vahetult pärast veeavarii toimumist. Ekspertarvamuse kohaselt tuleb lagedes ja seintes märgunud kipsplaat ja mineraalvill asendada uuega. Kogu korteris tuleb teha maalritööd. Vannitoas tuleb teostada seinte hüdroisolatsioontööd ja plaatimistööd. Pakettpõrandad koos alusplaadi ja põrandaliistudega kogu ulatuses välja vahetada. Pundunud siseuks tuleb asendada uuega. Loetletud tööd ühtivad ka ekspert K. Saha arvamuses loetletud vajalike töödega. Kostja poolt toodud hinnapakkumustes ei ole toodud kõiki vajalikke töid ega materjale. Nii ei ole kostja hinnapakkumustes arvestatud nt ruumide kuivatamise, kipsplaatidest karniisi ehitamise, materjalide transporti, ripplae valgusteid vms. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hinnangu tegemine 22 päeva pärast avarii toimumist on ebamõistlik aeg.
  3. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus hageja kahjuhüvitamise nõude vähendamisele VÕS § 139 alusel. Kostja on ise apellatsioonkaebuses avaldanud, et hageja väitel teavitas korter XX elanik koheselt korteriühistu esimeest, kes jõudis hoonesse 45 minuti pärast. Selleks ajaks oli põrand kaetud 10 cm veekihiga. Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks praegusel juhul olnud kahju võimalik ära hoida vee kohese ja kiire ära kuivatamisega, on paljasõnaline. Üldsõnaline on ka kostja viide K. Saha arvamusele, mille kohaselt on „kõiki kahjustusi võimalk kas ära hoida või nende tulemus minimaliseerida“. Kostja ei ole tõendanud, et torude survestamine oli kolmanda isiku kohustus, mis oleks praegusel juhul vältinud kahju tekkimist. Kostja ei ole tõendanud, et tema korteris läbiviidavad remonditööd pidid lõppema kolmanda isiku poolt tehtava survestamisega. Iseenesest on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et küttesüsteemi torustik ei kuulu korteriomandi reaalosa koosseisu. Kostja viis aga läbi töid, mille eesmärgiks oli küttesüsteemiga liitumine. Seega ei olnud teistel korteriomanikel kuidagi võimalus tagada kostja torustiku korrasolekut enne, kui vajalikud tööd olid lõpetatud. Lisaks on korteriomanik KOS
(2000)§ 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on korteriomanikul ka kehtiva KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. 9 18. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jaotanud menetluskulud. Kuigi hageja on menetluse jooksul osast oma nõudest loobunud, leidis maakohus põhjendatult, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda

§ 163

lg-st 2, mitte

§ 168

lg-st 4, nagu väidab kostja apellatsioonkaebuses.

§ 163

lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus viitas menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, et hageja oli

  1. oktoobril 2017 kompromissina pakkunud välja 13 000 eurot. Selleks ajaks oli hageja loobunud vaid väiksest osast oma nõudest, s.o saamata jäänud üüritulust ca 4000 euro ulatuses. Hagi esitati
  2. jaanuaril 2017 kokku ligi 38 500 euro väljamõistmiseks. Seega oli hageja suhteliselt suure nõude juures menetluse alguses nõus kompromissi korras leppima summaga, mis on ligilähedane maakohtu otsusega väljamõistetud summale. Maakohus lähtus põhjendatult

§ 163

lg-st 2 ning maakohus ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta

§ 167lg 2 alusel tema enda kanda.

19. Ringkonnakohus lahendas asja kirjaliku menetluses. Hageja esitas vastuse apellatsioonkaebusele ise. Hageja ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei ole hagejal ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud rtingkonnakohtus puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.