lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.
lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Võlausaldaja osaühing ELTHAUS esitas 09.08.2019 kohtule avalduse võlgniku aktsiaselts SINITTA pankroti väljakuulutamiseks. 11.09.2019 kohtumäärusega võttis kohus 2 2-19-11957 pankrotiavalduse menetlusse. 31.10.2019 määrusega nimetas kohus aktsiaselts SINITTA ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok´i. 20.11.2019 teatas võlausaldaja osaühing ELTHAUS, et soovib loobuda aktsiaselts SINITTA pankrotiavaldusest ning palub lõpetada pankrotimenetlus. Osaühing Elthaus teatas, et sõlmisid aktsiaseltsiga SINITTA kohtuvälise kompromissi võlgnevuse tasumise osas ja aktsiaselts SINITTA andis ka tagatise võlgnevuse tasumise tagamiseks. Sel põhjusel langes ära pankrotiavalduse esitamise põhjus, kuna osaühing ELTHAUS leiab, et sõlmitud kompromissi tõttu ei ole aktsiaselts SINITTA maksejõuetu. Samuti palus võlausaldaja tagastada deposiiti tasutud raha summas, millest on maha arvatud ajutise pankrotihalduri tasu. Nimetatud summa palub tagastada osaühing Elthaus arvele xxxx. Kohus märgib, et pankrotimenetluses ei ole pankrotiavaldusest loobumine võimalik. PankrS § 27 lg 5 sätestab, et vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS §-s 29 nimetatud alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2009 lahendist tsiviilasjas 2-08-91597 nähtub, et
lg 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete, tuleb menetluse lõpetamisel arvestada pankrotimenetluse eripäraga. Pankrotimenetluse puhul on tegemist spetsiifilise menetluse liigiga ning pankrotiseadus ei näe ette pankrotiavaldusest loobumise võimalust. Loobumise võimaluse puudumist seletab pankrotiavalduse esitamise eesmärk, milleks on olemuslikult võlgniku maksejõuetuse tuvastamine, mitte väidetava nõude maksmapanemine. Kui võlausaldaja pärast pankrotiavalduse esitamist pankrotimenetluse jätkumist ei soovi, näeb
Avalduse tagasivõtmise tagajärjeks on
Samale seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus 04.03.2010 lahendis tsiviilasjas 2-10-981. Kuivõrd võlausaldaja 20.11.2019 esitatud avaldusest nähtub, et võlausaldajal ei ole asja edasise menetlemise vastu enam huvi, kuna nad on võlgnikuga sõlminud võlgnevuste tasumise osas kompromissi, siis käsitleb kohus pankrotiavaldusest loobumise taotlust pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldusena. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata vastavalt
Menetluskulude jaotus
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on asjaolusid arvestades õiglane, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda tulenevalt
lg 1.
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi 3 2-19-11957 kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
S § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.
lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Osaühing ELTHAUS on 18.09.2019 tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot. 31.10.2019 määrusega nimetas kohus aktsiaselts SINITTA ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok´i. Ajutine haldur on 22.11.2019 esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks summas 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot, millele lisandub kulude hüvitis summas 62 eurot, kokku 818 eurot. Võlausaldaja on taotlenud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud summa tagastamiseks ulatuses, millest on maha arvatud ajutise pankrotihalduri kulud. Kuna kohus on nimetanud ajutise halduri, kes on esitanud taotluse tasu määramiseks summas 756 eurot (käibemaksuga), millele lisandub kulude hüvitis 62 eurot, siis on põhjendatud võlausaldajale tagastada kohtu deposiiti tasutud 2000 eurost 1182 eurot (2000 - 818). Nimetatud summa tuleb kanda osaühing ELTHAUS arvelduskontole nr xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.