Obsah (12)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 163§ 177§ 178§ 317

2-19-116515 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-116515 Tsiviilasi OK Incure

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Xxxx Eesti filiaal ja N P (kostja) sõlmisid 16.04.2017 väikelaenu laenulepingu, mille kohaselt sai kostja Xxxx Eesti filiaalilt laenu summas 1200 eurot. Kostja kohustus tagastama Xxxx Eesti filiaalile laenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 2 aasta jooksul intressimääraga 19,90% aastas. Eritingimuste kohaselt oli esialgne viivitusintressi määr 24,15% aastas ja 0,066% päevas. Kostjale on 24.12.2018 saadetud teade nõude loovutamise kohta OK Incure OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused
2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Seoses hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osalise rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuselt 462,69 eurolt viivise väljamõistmist 2 2-19-116515 0,066% päevas alates laenulepingu ülesütlemisest, s.o 25.12.2018 kuni hagi esitamiseni 01.10.2019, summas 85,51 eurot.
2. Riigikohus on leidnud, et tühine on selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; vt ka 28.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1178-16, p 12). Lisaks on sätestatud piirang VÕS § 415 lg-s
3. Kohus leiab, et viivise määra sätestav eritingimuste punkt on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras võlgnevuselt 462,69 eurolt perioodi 25.12.2018 kuni 01.10.2019 eest 28,50 eurot.
4. Seoses hageja võla sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on viidanud sissenõudmise kulude nõude alusena VÕS § 1132 lg-le
5. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõppemise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 581). Eelpool toodust tulenevalt peab hageja tõendama, et talle on võla sissenõudmise kulud tekkinud. Käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud. Veelgi enam, hageja ei ole hagis selgitanud, kuidas on võla sissenõudmise kulud summas 40 eurot tekkinud, st selgitanud selle koosseisu. Ka ei ole hagi lisana esitatud tõendeid (nt meeldetuletus kirjad hagejale jms). Eelpool toodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja võla sissenõudmise kulude nõue summas 40 eurot. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 16% ulatuses hageja ja 84% ulatuses kostja kanda.

1. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 105 eurot (125 x 84%). Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

11.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3 2-19-116515 12. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4