1-16-527/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-527 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2019 määrus Jevgeni Fedorintšiku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Fedorintšiku (Fedorintšik; isikukood 38601100266) kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 22.01.2016 otsusega karistati Jevgeni Fedorintšikut KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 6 aasta vangistusega ja KarS § 418 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati J. Fedorintšiku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse aja alguseks loeti 06.08.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 06.08.
6. Viru Maakohtu 11.11.2019 määrusega jäeti J. Fedorintšik ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus, ei kanna ta reaalset vangistust esimest korda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. J. Fedorintšiku käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Kinnipeetaval esinevad teatud subkultuurilised hoiakud, mis väljenduvad selles, et ta keeldub vangla majandustöödel töötamast. Ta on määratud tööle vangla majandustöödele koristajana, kuid on erinevatel põhjendustel keeldunud töötamast koristajana ning soovib töötada muus valdkonnas, näiteks vanglatööstuses. Kinnipeetaval on ka 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul ei ole täidetud. 2.
8. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, lõpetanud käesoleval aastal vangistuses olles
9. klassi ning omandanud riigikeele A2 tasemel. 2.
10. Vabanemisel on isikul võimalik elama asuda emale kuuluvas korteris, kus ta ka enne vangistust elas koos ema ja vennaga. Seega vabaneb ta samasse keskkonda, mistõttu ei ole see määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel. Enne vangistust oli kinnipeetava ametlikuks sissetulekuks töövõimetuspension, mida on tal vabanemisel võimalik uuesti taotleda. Ametlikult ta kunagi töötanud ei ole. Vabanemisel on isikule töökoha garanteerinud firma Riter OÜ, samuti on M.F. lubanud venda igakülgselt vabanemisel toetada. Isiku tutvusringkonnas domineerivad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime grupis koos abikaasa vennaga. Seega võib tutvusringkond ja selle mõju olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. 2.
11. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa maakohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Maakohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 11.11.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. 3.
13. Käesoleval juhul ei ole piisavaid põhjusi selleks, et jätta J. Fedorintšik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna on olemas kõik alused isiku ennetähtaegseks tingimisi vabastamiseks. Seadus annab antud juhul isikule sellise võimaluse, kuid Viru Vangla ning prokuratuur on selle vastu. 3.
14. Üks asi on see, mis on iseloomustuses, teine asi on see, kuidas isik põhjendas oma taotlust kohtuistungil. Kaitsja on absoluutselt kindel selles, et isikut võib ja on vajalik vabastada. See, et vangla ametnik on vastu, põhineb sellel, et isik ei tahtnud koristada. Kinnipeetav väidab, et tal on allergia ja ta palus leida tööd teises kohas. Ta ei loobunud tööst, vaid tahtis tööd teha, kuid ta peab jälgima ka tervist. Teiselt poolt on järeldused, mis isik tegi. Ta sai kõigest aru, maksis ära nõuded. Isikul on perekond, laps, kohustusi oma ema ees nii materiaalselt kui ka moraalselt. 3.
15. Kaitsja leiab, et praegu on õige hetk, millal isik saab järeldusi teha ja täiesti sotsialiseeruda ühiskonda. Kui ta vabaneb, siis ta allub käitumiskontrollile. Esimene vale samm ja isik läheb tagasi vanglasse. Selleks, et tagasi vanglasse saada, ei ole isegi vaja kuritegu toime panna, piisab kui üks kord alkoholi või narkootikume tarvitab. Isiku käitumisviis on absoluutselt normaalne, tema kaalukas jutt ja argumenteerimine näitab seda, et ta tegi tõsiselt järeldusi. Kui isik vabaneb, siis ta allub käitumiskontrollile päris pika aja jooksul. Need meetmed, mis kohaldatakse tema suhtes, on päris tugevad, et need garanteerivad käitumisviisi. Kaitsja palus kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2 3.
16. Kohtumäärusest ei selgu, mis tegelikult ennetähtaegset vabastamist takistab. Nagu varem märgitud, kõik selle formaalsed nõuded on täidetud ja kohus ei ole asja lahendamisel poolte seisukohaga seotud. See, et vanglal on J. Fedorintšiku vastu mingid pretensioonid, ei tähenda, et vabaduses olles ta kuidagi võib seadust rikkuda. Küsimus on selles, kas J. Fedorintšik väärib ennetähtaegset vabastamist, st kas ta tegi enda jaoks teatud järeldused. Selles osas ei anna maakohus mingit määratlust. Kaitsja arvab, et süüdimõistetu on paremaks muutunud ja on valmis rahulikult elama ja töötama ning oma pere eest hoolitsema. 3.
17. Korduva kuriteo toimepanemise ohtu peaks olema vähemalt kuidagi objektiivselt kontrollitud. Tema isiklikust asjast selle kohta mingeid andmeid pole. Selle asemel, et kirjutada, mis takistab süüdimõistetu vabastamist, piirdus maakohus väitega, et positiivsetest aspektidest ei piisa. Maakohus ei peaks välja tooma positiivsete aspektide ebapiisavust, vaid selgitama negatiivseid aspekte. Prokuratuuri ja vangla positsioonid ei saa selles mõttes olla määrava tähtsusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
19. või
20. peatüki sätteid, arvestades
21. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
25. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, 3 kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
26. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu, maakohus ei ole tuginenud subjektiivsetele arvamustele, vaid esitatud materjalides välja toodud faktilistele asjaoludele. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Seejuures on oluline märkida, et põhistustega mittenõustumine ei ole võrdsustatav põhistuste puudumisega. Samuti ei ole käesolev menetlus sobilik selleks, et seada kahtluse alla määratud distsiplinaarkaristusi, selle jaoks on eraldi menetlus. Määruskaebuses ei ole välja toodud argumente, mis annaks aluse kahelda maakohtu järeldustes. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
27. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 4