Obsah (11)

§ 58§ 209§ 212§ 64§ 65§ 78§ 831§ 73§ 56§ 255§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. august 2019 Kriminaalasja number 1-18-9091 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekret

§ 58nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud“.

3. Eelmises punktis toodud lause asendada järgnevaga – mõlema süüdistatava puhul on tuvastatud

§ 58

p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine grupi poolt.

1. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata, prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure apellatsioonimenetluses Aleksandr Krivošejale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150 eurot (sealhulgas käibemaks 25 eurot).
3. Eelnevas punktis märgitud menetluskulu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. juuni 2019.a kohtuotsusega tehti süüdistatavate suhtes järgmised otsustused: Vladislav Vallades tunnistati süüdi

§ 209lg 2 p-de 1, 4 järgi ning teda karistati 3 aastase vangistusega.

Lisaks tunnistati ta süüdi

§ 212

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti Vladislav Valladesele kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 14.02.2017.

a otsusega mõistetud vangistuse arvelt ja mõisteti Vladislav Valladesele kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 3 ja § 73 lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Vladislav Vallades ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel katseaja algust arvestada alates 05.06.2019.

a.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel mõisteti Vladislav Valladeselt välja 558 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. 2. Aleksandr Krivošeja tunnistati süüdi

§ 212

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Aleksandr Krivošeja ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel katseaja algust arvestati alates 05.06.2019.

a.

1. V. Valladeselt ja A. Krivošejalt mõisteti välja solidaarselt ADB Gjensidige Eesti filiaali kasuks 1109,34 eurot. V. Valladeselt mõisteti välja Salva Kindlustus AS kasuks 643,50 eurot ning Seesam Insurance AS kasuks 423 eurot, samuti sundraha 810 eurot. Lisaks mõisteti temalt välja 370,72 eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. A. Krivošejalt mõisteti välja sundraha 810 eurot ning 1738,72 eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. 2
2. V. Valladest ja A. Krivošejat süüdistati selles, et nemad grupis koos kutsusid esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Selleks sõitsid nad vastavalt eelnevale kokkuleppele 30.septembril 2016 südaöö paiku Tartu linnas Roopa tänaval asuva viadukti lähistele. V. Vallades sõitis sinna enda kasutuses, kuid registrijärgselt tema abikaasale A.V. ele kuuluva sõiduautoga Volkswagen Touran r/m XXX ja A. Krivošeja enda kasutuses, kuid tema registrijärgselt tema emale T.K. le kuuluva sõidukiga BMW 320i r/m XXX . Seal lavastasid nad vastavalt eelnevale kokkuleppele kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil enda juhitavate sõidukite kokkupõrke selliselt, et kella 00.30 ajal sõitis A. Krivošeja sõiduautoga BMW Roopa tänaval Variku viadukti juures vastassuunavööndisse (linnast välja viiv sõidusuund) ja seiskas seal auto. Seejärel sõitis V. Vallades sõiduautoga Volkswagen Touran liikudes kiirusega vähemalt 50 km/h mööda Roopa tänavat suunaga linnast välja otsa seisvale sõidukile BMW, üritamata enne kokkupõrget pidurdada või sõidukist BMW kõrvale põigata. Sellega kutsusid nad esile kindlustusjuhtumi. Esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt hüvitise saamiseks koostasid V. Vallades ja A. Krivošeja sündmuskohal 30.septembril 2016 teate liiklusõnnetusest, milles esitasid kokkulepitult valesid andmeid sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude kohta. Nimelt kinnitasid V. Vallades ja A. Krivošeja mõlemapoolselt, et sõidukite kokkupõrkes on süüdi A. Krivošeja, kes liikudes sõidukiga BMW mööda Roopa tänavat Tartu linna viival suunal sattus tuvastamata loomale otsasõitu vältides vastassuunavööndisse ja jäi seal seisma, mistõttu linnast väljuval suunal sõitnud V. Vallades sõitis oma juhitud sõidukiga VW Touran BMW-le otsa, mille tagajärjel said mõlemad sõidukid kahjustusi. Tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi järgselt pöördus A. Krivošeja ajavahemikuks 20.juuli 2016 kuni 19.oktoober 2016 sõlmitud liikluskindlustuse poliisi nr R600210268 alusel 30.septembril 2016 kindlustusandja ADB Gjensidige Eesti filiaali koostööpartneri Timecolours OÜ (Vasara 52 Tartu) kaudu kindlustusandja poole, kus esitas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldava sõidukikahju hüvitise taotluse Samuti andis A. Krivošeja 26.oktoobril 2016 kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puuduva seletuse, milles samuti esitas valeandmeid toimunu asjaolude kohta. 07.oktoobril 2016 kella 10.10 ajal pöördus V. Vallades Tartus Võru 67 asuva Assor Automobiil OÜ poole, kes ADB Gjensidige Eesti filiaali koostööpartnerina võtab vastu kahjuteateid, edastab need kindlustusandjale ning tegeleb mootorsõidukite remondiga. Seal esitas ta kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad kahjuteate, A. Krivošejaga täidetud liiklusõnnetuse teate ning esitas sõiduki Volkswagen Touran vigastuste fikseerimiseks. Samuti andis V. Vallades
3. oktoobril 2016 kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse. V. Vallades esitas kindlustusandjale valeandmeid ka sõiduki Volkswagen Touran r/m XXX väärtuse osas, deklareerides sõiduki maksumuseks 17 000 eurot, eesmärgiga saada suurema summas kindlustushüvitist. Sõiduki tegelik turuväärtus oli kokkupõrke eelselt aga 9500 eurot, mis kuuluks kindlustusandja poolt hüvitamisele, kuna sõiduki ulatuslike vigastuste tõttu on selle taastamine ebaotstarbekas. Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja ADB Gjensidige Eesti filiaal kindlustushüvitise välja maksmata. Seega V. Vallades ja A. Krivošeja, kutsudes kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile kindlustusjuhtumi, pani toime

§ 212lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. V. Vallades tunnistati veel süüdi ja karistati kuritegudes

§ 209lg 2 p 1,4 järgi neljas episoodis, milles apellatsioonimenetlust ei toimu.

3 MAAKOHTU PÕHISEISUKOHAD

1. Vaidlust ei ole selles, et
2. septembril
3. a kella 00.30 ajal põrkasid Tartus Roopa tänaval Variku viadukti all kokku kaks sõidukit: BMW 320i, registreerimismärgiga XXX , millega sõitis kohale A. Krivošeja ja VW Touran registreerimismärgiga XXX , mida juhtis V. Vallades. Vaidlust ei ole selleski, et sõiduk BMW 320i, reg.märgiga XXX oli kindlustatud. Vaidlust ei ole ka selles, et V. Vallades ja A. Krivošeja pöördusid kindlustusandja poole ja teatasid 30.septembril
4. a kell 00.30 Tartus Roopa tänaval viadukti all toimunud liiklusõnnetusest, milles osalesid VW Touran reg.märgiga XXX ja BMW 320i reg.märgiga 817 TGB. Süüdistuse kohaselt V. Vallades ja A. Krivošeja realiseerisid kindlustuskelmuse esimese alternatiivi. Nad kutsusid esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kohtul tuli hinnata, kas liiklusõnnetus tegelikkuses toimus või see kutsuti kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile. 6.1 V. Vallades andis ütlusi, et oli juba pime, sadas vihma. Viimasel hetkel märkas, et ees on auto ja ta ei jõudnud enam reageerida. Teine juht tunnistas oma süüd. Helistas politseisse, öeldi, et nad kohale ei tule. A. Krivošeja ütluste kohaselt ta sõitis Tõrvandi lähedal asuva lillede hulgimüügi kaupluse juurde, kus pidi vaatama kaupluse avamise kellaaega. Kaupluse juurest tagasi sõitis ta läbi linna. Avarii juhtus otse viadukti all. Mingi väike loom, kas koer või kass tormas teele. Ta hakkas keerama autorooli, oli ka libe, Hiina rehvid all, üritas pidurdada, rooli keerata ja nii sattus teise auto teele selles kohas. Ta arvab, et avarii hetkel tema auto seisis. Arvab, et jõudis pidurdada, sest löök oli suhteliselt sujuv, see ei olnud nii tugev, et temaga oleks midagi juhtunud. Tunnistaja O.G. andis ütlusi, et
5. a oktoobris laekusid Gjensidige kindlustusele dokumendid seoses sõidukitega BMW ja Volkswageni Touran liiklusõnnetusega, kus Vallades ja Krivošeja olid asjaosalised. Gjensidige kindlustuses tekkisid kahtlused kahjujuhtumi tõele vastavuses, sest sõiduk (Touran) oli alles soetatud ja kohe selline juhtum ning otsustati eksperdi poole pöörduda. Liiklussündmus toimus öösel vaikses kohas. Vaikne koht on kindlustusandjale üks tunnus, et võiks seda juhtumit kontrollida täpsemalt, kuna liiklus ei ole tihe. Tekitas kahtlusi. V. Vallades oli kannatanu selles juhtumis. Tema avalduses oli märgitud sõiduki väärtuseks 17 000 eurot. Auto tegelik turuväärtus oli orienteeruvalt 10-12 tuhat eurot. 6.2 Maakohus sedastas, et kumbki sõidukijuhtidest oma ütlustes ei rääkinud, et ta nägi vastu sõitvat autot. Sündmuskohast tehtud fotod tõendavad, et Roopa tänaval Variku viadukti all oleval teelõigul oli nähtavus hea vaatamata teelõigu kurvilisusele. Teelõigul puuduvad monoliitsed takistused, mis nähtavust piiravad. Ka tunnistaja M.L. ütlused kinnitavad, et sündmuskohal oli hea nähtavus. Sündmus toimus öösel, pimedal ajal, mille tõttu ei ole maakohtu hinnangul eluliselt usutav, et vastu liikuva sõiduki tuled jäid mõlemale sõidukijuhile märkamatuks ja teine liikleja oli teel ootamatu. V. Valladese ütluste järgi oli nähtavus halb, sest sadas vihma. Süüdistatav põhjendas oma ütlustes kokkupõrke toimumist tema enda tähelepanematusega liikluses. Kohtu hinnangul oli tähelepanelikkuse korral V. Valladesel võimalik kokkupõrget vältida. 4 Süüdistatav A. Krivošeja keskendus oma ütlustes põhjuste selgitamisele, miks ta sattus öisel ajal kõrvalisse kohta. Süüdistatava ütlusi hindas maakohus vastuolulisteks ja eluliselt mitteusutavateks. On eluliselt mitteusutav, et süüdistatav valis öisel ajal sõitmiseks tundmatu tee ja kõrvaltänavad. Süüdistatav kirjeldas tagasiteed, mida ta tundis. Kirjeldus ühtib lühema teega Tõrvandist Annelinna. Süüdistatava kirjelduses ei olnud välja toodud ühtegi tänava nimetust ega aadressi, mille järgi paikkond kindlaks määrata ja ütluste usaldusväärsust hinnata. Tänavaid ja aadresse nimetamata ei olnud kohtul võimalik teha järeldust, et süüdistatav seda piirkonda hästi tunneb. Ta ei teadnud, kust lillekauplust otsida. Ei ole eluliselt usutav, et tagasiteel öisel ajal valis ta täiesti tundmatu tee. 6.3 Kohus tegi järelduse, et suure tõenäosusega juhatati A. Krivošeja Variku viadukti alla vaiksesse kohta ning ta ei läinud sinna iseseisvalt. Sündmuskohalt viidi ta koos autoga ära abi kasutades. Süüdistataval puudus isiklik kogemus Tartu linnas sündmuskoha lähikonnas liikumiseks. Seetõttu olid kohtu arvates tema ütlused ebausaldusväärsed selles, et Variku viadukti alt sõites ta teadis teekonda Annelinna. Ütlused on teekonna kirjeldamisel katkendlikud, hüplevad ja seetõttu mitteusaldusväärsed. A. Krivošeja ei mäletanud, kes sõidukist pärast sõidukite kokkupõrget esimesena välja tuli. Külla aga mäletas ta teist juhtumit, kus ta samuti osales liiklussündmuses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sõiduki juht, kellel on varasema kokkupõrke kogemus, kus teine sõiduki juht sai vigastada, jätab sõidukite kokkupõrke järel reageerimata ja tagajärgede vastu huvi tundmata. Ei ole eluliselt usutav, et A. Krivošeja vastassuunavööndisse kaldununa kokkupõrke põhjustanud juhina ei tunne huvi teise juhi vastu. Eeltoodu andis maakohtule põhjendatud aluse järeldada, et sõidukite kokkupõrge ei olnud süüdistatavatele ootamatu, vaid ette kavandatud tegevus. Nad teadsid ette asjaolusid, mida nad koos olid kavandanud ja A. Krivošejal oli teadmine, et teise sõiduki juht käitub ennast säästvalt, vigastusi juhile ei teki. 6.4 Süüdistatava V. Valladese ütluste kohaselt oli tema esimene tegevus teise juhi süü tuvastamine. Ka tema ütlused kinnitavad asjaolu, et sõidukite kokkupõrge ei olnud süüdistatavale ootamatu, vaid ette kavandatud tegevus. Juhi tervisliku seisundi kindlakstegemine oli teisejärguline, mis kinnitab süüdistatava teadmist sellest, et juhil vigastusi ei ole. Samuti oli V. Valladese käitumine pärast kokkupõrget aktiivne. Ta asus täitma kindlustusjuhtumi dokumente, mis olid autos kaasas. Kohtule ei ole esitatud süüdistatava ütlusi kinnitavaid tõendeid selle kohta, et ta teatas liiklusõnnetusest politseile. Süüdistatava ütlused politseile teatamise kohta on ka vastuolulised. Eluliselt usutav ei ole kohtu arvates ka asjaolu, et teelõigul sõitis teisi autosid, sest tegemist oli suhteliselt kõrvalise kohaga, kus öisel ajal on liiklemine suure tõenäosusega olematu. 6.5 Maakohus hindas süüdistatavate vastuolulisi ütlusi kokkupõrke asjaolude kohta ja sündmuskohal toimunu kohta kuni M.L. treileriga kohaletulekuni mitteusaldusväärseteks ja jättis ütlused selles osas tõendite hulgast kõrvale. Süüdistatavate ütlustes ei ole detailset kirjeldust kokkupõrkele eelneva ja kokkupõrke hetkel tajutu kohta, mistõttu on ütlused pealiskaudsed ja mitteusaldusväärsed. Maakohtu hinnangul on süüdistatavate ütlustest tõendina kasutatavad ütluste osa, mis kinnitas teo toimumise aega ja kohta, sõidukite sündmuskohast teisaldamist ja nende paigutamise kohta ning kindlustusele liiklusõnnetusest teadete esitamist. 5 6.6 Sõidukikahju hüvitamise taotlused kinnitavad, et mõlemad süüdistatavad esitasid Eesti Liikluskindlustuse Fondile kahjujuhtumi teate. A. Krivošeja esitas taotluse 30.septembril 2016 ja V. Vallades 07.oktoobril
6. 30.septembri
7. a kuupäeva kandvas kahjuteates on A. Krivošeja tunnistanud ennast vastutavaks liiklusõnnetuse põhjustamises. Mõlemad süüdistatavad esitasid ka kindlustusandjale, ADB Gjensidige Eesti filiaalile liiklusõnnetuses osalise seletuse ja dokumendid. V. Vallades esitas ka
8. septembri
9. a kuupäevaga kahjuteate. Mõlemad süüdistatavad väitsid esitatud dokumentidega kindlustusjuhtumi toimumist. Süüdistatavate poolt kindlustusandjale dokumentide esitamist kinnitavad ka muud kohtuotsuses osundatud tõendid. 6.7 Hindamaks, kas süüdistatavate esitatud kahjujuhtumi andmed vastavad tõele või on selle kohta esitatud ebaõiged andmed, kaalus maakohus tõendeid nende kogumis. Sõidukite kokkupõrkejärgset seisundit tõendavad asitõendi vaatlusprotokollid ning kohtule esitati kaks eksperdi arvamust. 6.8 Kohtule esitatud tõendid kinnitasid ka muid liiklusjuhtumi lavastamisele iseloomulikke asjaolusid. 6.9 Edasi analüüsis maakohus tõendeid, mis puudutasid VW Touran soetamise asjaolusid V. Valladese poolt. Dokumentide kohaselt maksis V. Vallades sõiduki eest 6673,87 eurot ning sõiduk oli kindlustatud. V. Valladese poolt turuväärtusena 17 000 euro kindlustusfirmale teatamist kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Maakohus tuvastas, et mitmed tõendid kinnitavad sõiduki varasemat kasutamist taksona. Maakohus järeldas, et turuväärtuse suurendamine oli tahtlik eesmärgiga saada võimalikult maksimaalset hüvitust. Veel luges maakohus tõendatuks kindlustusjuhtumi lavastamisel esineva ühe tunnuse, vähese väärtusega sõidukite kasutamise. Pettuse korral on oluline, et tekkiv kahju on väiksem saadavast kindlustushüvitusest. Vahe arvel teenitakse varalist kasu. 6.10 Maakohus märkis veel, et süüdistatava A. Krivošeja ütlused kinnitavad tunnistaja O.G. i ütlusi selles, et sõidukite juhid olid omavahel tuttavad. Kohus tegi süüdistatava ütluste ja dokumentaalsete tõendite kogumi alusel järelduse, et A. Krivošeja venna ilmumine sündmuskohale oli kokkulepitud, et sündmuskohalt ära transportida teist sõidukijuhti. Dokumentaalsed tõendid, kindlustusandjate teated ja kuriteoteated, ühe kuu jooksul 30.september kuni
10. november
11. a toimunud kindlustuspettuse kahtluste kohta, milles osalesid omavahel tuttavad isikud, annavad küllaldaselt alust järeldada, et tuttavad isikud abistavad üksteist. See oli ka põhjus, miks tuli sündmuskohale V.A. (kelle juhitava sõidukiga toimus samuti kindlustusjuhtum). 6.11 Kohtuotsuses üksikasjalikult kirjeldatud tõendeid analüüsides jõudis maakohus järeldusele, et kindlustusjuhtumit tegelikkuses ei toimunud. Selle kutsusid esile süüdistatavad. Kohtu veendumus kujunes tuvastatud asjaolude kogumis. Kumbki sõiduk ei pidurdanud kokkupõrke hetkel, millest järeldub, et BMW pargiti Roopa tänavale linnast väljuvale sõidusuunale esiotsaga linna poole juhita. VW Touran sõitis oma sõidusuunas BMW-le vastu esiotsa kiirusega enam kui 50 km/h. Kokkupõrke aeg ja koht olid valitud. Kõrvalises kohas ei ole keskööl teisi liiklejaid. Konkreetses kohas võimaldas esimesse kurvi sõitmist kiirus, mis oli 6 vajalik vigastuste tekitamiseks, et sõiduk muuta kasutamiskõlbmatuks. Kokkupõrke kohal oli käepärast kolmanda isiku abi V. Valladesele transpordi osutamiseks. Lavastuseks kasutatud sõidukid olid valitud. BMW sõidukõlblikkus enne kokkupõrget oli küsitav või lubamatu sõiduki kulumise tõttu. VW tegelik läbisõit oli suur ja ebaproportsionaalne auto vanusega. Auto vanus, kaks aastat, võimaldas näidata kindlustusandjale kõrgemat turuhinda. Kõik eeltoodud asjaolud kinnitavad kindlustusjuhtumi esile kutsumist. Kindlustusandjale esilekutsutud kindlustusjuhtumi kohta andmete esitamisega esitasid süüdistatavad tegelikkusele mittevastavaid, ebaõigeid andmeid. 6.12 Objektiivne koosseis on täidetud pettusliku teo toimepanemisega, kindlustusjuhtumi esile kutsumisega. Kindlustuskelmus oli lõpule viidud kindlustusjuhtumi toimumisega, sõidukite esilekutsutud kokkupõrkega. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid täideviijatena. Subjektiivsest küljest panid süüdistatavad kuriteo toime kavatsetult. Kindlustushüvitise saamiseks seadsid nad eesmärgiks liiklusjuhtumi lavastamise, valides selleks sõidukid, mille vigastamine tekitab võimalikult väikse kahju. Seda kinnitab BMW hilisem mahajäetuna parklasse jätmine. Kavatsetust kinnitab ka kindlustusjuhtumi lavastamise koha ja aja valik. Kõrvaline koht ja öine aeg ei tekita tähelepanu, ei ole tunnistajaid. Kokkupõrke esile kutsujad saavad ise oma ütlustega mõjutada kahjukäsitlust.
12. Süüdistatavatele karistusi mõistes arvestas maakohus järgmist.

§ 209

lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 212

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7.1 Karistusregistri andmetel on V. Vallades kriminaalkorras varem karistatud ühel korral ja tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse järgi. V. Valladesele on Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega

255 lg 1, § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust

§ 73alusel katseajaga 3 aastat.

A. Krivošejat varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Tal on neli kehtivat väärteokaristust, neist 3 liiklusseaduse järgi ja 1 ühistranspordiseaduse järgi. Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistatava puhul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. 7.2 Maakohus oli veendumusel, et süüdistatavaid tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistusega. Mõlemad süüdistatavad õigustasid kohtus oma tegevust ja eitasid kindlustusjuhtumi esile kutsumisel, mis väljendus vastuolulistes ütlustes. Kindlustuskelmuse eest karistuse mõistmisel tuli kohtu hinnangul arvestada eripreventiivsete eesmärkide kõrval ka üldpreventiivset eesmärki. Üldpreventiivse eesmärgi silmaspidamise vajadus tuleneb tuttavatest isikutest kujunenud isikute ringist, kelle suhtes on kindlustusandjatel kahtlus samasugustes tegudes. Teo asjaolusid selgitatakse kriminaalmenetluses. Seepärast kindlustuskelmuse eest karistuse mõistmisel annab kohus signaali ühiskonnale taoliste kuritegude keelatusest ja karistusõiguslikest tagajärgedest. Kohtul puudus veendumus, et kergemaliigiline karistus hoiab süüdistatavaid edaspidi uutest samasugustest kuritegudest. Neid tuleb seetõttu karistada vangistusega. 7 7.3

§ 209lg 2 ei näe ette alternatiivseid karistusi.

Seega tuleb kohtul kaaluda V. Valladesele kelmuse süüdistuses karistuse mõistmisel vaid karistuse määra. Arvestades süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude raskust ja mõlema süüdistatava osa kindlustuskelmuse toimepanemisel, leiab kohus, et V. Valladese süü on võrreldes kaassüüdistatavaga suurem. V. Valladesel oli tegutsemisel aktiivsem roll, mis seisnes selles, et tema juhitud sõiduk sõitis teisele sõidukile otsa. Samuti oli tema see, kes korraldas sõidukite äraveo ja tegutses politsei kohaletulekut vältivalt. Seetõttu karistas kohus süüdistatavaid

§ 212lg 1 järgi erinevas määras vangistusega.

Süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades mõistis maakohus V. Valladesele karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o kaks ja pool aastat vangistust. A. Krivošejale mõisteti karistus alla keskmise määra, kaks aastat vangistust. 7.4

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi V.

Valladesele karistuse mõistmisel lähtud kohus asjaolust, et süü suurust iseloomustab kelmustegude sagedus. Karistust kergendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Seepärast mõistis kohus V. Valladesele karistuse keskmises määras, 3 aastat vangistust. Lisaks moodustas maakohus

§ 64lg 1 alusel V.

Valladesele kuritegude kogumi eest liitkaristuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti V.

Valladesele kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus- 4 aastat vangistust. 7.5 Kohus leidis, et süüdistatavaid on võimalik mõjutada edaspidi kuritegudest hoiduma karistust tingimisi täitmisele pööramata. A. Krivošeja on varem kriminaalkorras karistamata, mistõttu kohtu hinnangul on tema raskemaliigilise karistusega karistamine küllaldane hoiatus hoiduda edaspidi uutest kuritegudest. Kohus vabastas ta tingimisi karistusest

§ 73

lg 1 alusel sama paragrahvi lõikes 3 ettenähtud katseaja piiride keskmises ulatuses, 2 ja pool aastat. V. Vallades on karistatud Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega, millega ta vabastati täielikult karistusest tingimisi

§ 73

lg 1 alusel.

§ 65lg 3 alusel tuli kohtul määrata uuesti liitkaristuse täideviimise kord.

Käesolevalt karistatakse V. Valladest kuritegude eest, mis on toime pandud enne Harju Maakohtu 14.02.

1. a otsuse kuulutamist. Harju Maakohtu 14.02.
2. a otsusega lahendatud kuritegude hulgas oli ka esimese astme kuritegu

§ 255lg 1 järgi.

Vaatamata esimese astme kuriteole leidis kohus, et V. Valladest on võimalik mõjutada karistusest täielikult tingimisi vabastades. Osaliselt täitmisele pööratava karistuse, nn šokivangistuse eesmärk on isiku kohene teojärgne mõjutamine lühiajalise vangistusega. Käesoleval juhul on kuritegude toimepanemisest möödunud aastaid ja seetõttu osaliselt karistuse täitmisele pööramine ei ole proportsionaalne. Nendel põhjustel kohaldas maakohus V. Valladese suhtes taas

§ 73lg 1, 3 ning ei pööranud mõistetud vangistust täielikult täitmisele.

Kohus pidas vajalikuks pikendada katseaega

§ 73lg 3 ettenähtud maksimaalse ulatuseni, viis aastat.

APELLATSIOONID 8. Prokuratuur taotleb tühistada esimese astme kohtu otsus osaliselt, s.o osas, mis puudutab V. Valladesele mõistetud liitkaristuse täideviimise korra määramist

§ 65lõike 3 alusel.

Määrata V. Valladesele mõistetud liitkaristuse täideviimise kord

§ 65lõike 3 kohaselt 8 selliselt, et jätta V.

Valladesele mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. V. Vallades peaks I astme kohtu poolt mõistetud vangistusest

§ 73lõike 2 alusel koheselt ära kandma 6 kuud vangistust.

Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust mitte pöörata

§ 73

lõigete 1, 2 ja 3 alusel täitmisele, kui ta ei pane I astme kohtu poolt mõistetud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Täpsustada, et V. Valladese ja A. Krivošeja puhul esineb karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine grupi poolt. 8.1 Prokuratuur ei nõustu sellega, et V. Vallades vabastati mõistetud vangistusest

§ 73lõigete 1 ja 3 kohaselt täielikult tingimisi.

Lisaks ei ole Tartu Maakohus arvestanud seoses

§ 212lõikes 1 sätestatud kuriteo toimepanemisega V.

Valladese ja A. Krivošeja puhul karistust raskendava asjaoluna grupiviisilist tegutsemist

§ 58punkti 10 mõttes.

8.2 Tartu Maakohus tuvastas ekslikult, nagu puudunuks süüdistatavate puhul karistust raskendavad asjaolud. Prokuröri hinnangul esineb käesoleval juhul karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine grupi poolt

§ 58punkti 10 mõttes.

Kohus hindas süüdistatavate tegevuse grupiliseks. Ka süüdistuse kohaselt tegutsesid nad grupis. Kohus pidanuks otsuses märkima karistust raskendava asjaoluna

§ 58punkti 10 kohaselt süüteo toimepanemise grupi poolt.

8.3 Järgnevalt leiab prokurör, et Tartu Maakohus oleks pidanud V. Valladesele mõistetud liitkaristuse täideviimise korra

§ 65

lõike 3 kohaselt määrama selliselt, et jätta mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Prokuröri hinnangul peaks V. Vallades mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 6 kuud vangistust. Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust mitte pöörata täitmisele, kui ta ei pane I astme kohtu poolt mõistetud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör nõustub sellega, et teatud juhtudel võibki kõige mõjusama tulemi anda nn šokivangistuse kohaldamine vahetult pärast toimepandud kuritegu. Kohtu loogika alusel ei saaks mõista osalist reaalset vangistust kriminaalasjades, mille kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus vältab pikemalt või kui kuritegu avastatakse alles hiljem. Tuleb arvestada, et mahukamates ning aeganõudvamates kriminaalasjades pole võimalik erinevatel põhjustel kiirelt lahendina jõuda. Samuti ei ole välistatud, et isik on pannud erineval ajal toime erinevaid kuritegusid, mille avastamine, kohtueelne menetlus ja ka kohtumenetlus võtavad aega. Prokuröri hinnangul on viidatud Riigikohtu lahendite valguses võimalik šokivangistuse mõistmine ka hiljem ehk ajal, mil teo toimepanemise ning süüdimõistva otsuse tegemise vahele jääb mitu aastat. 8.4 Lisaks on oluline märkida, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist karistuste liitmisega

§ 65lõike 1 kohaselt.

Prokuröri hinnangul ongi tekkinud käesolevas kriminaalasjas olukord, kus V. Valladesele on õigustatud šokivangistuse mõistmine. Prokurör kordab siinkohal I astme kohtus väidetut, et kõiki V. Valladese poolt toime pandud kuritegusid arvesse võttes on käesoleval juhul põhjendatud vangistuse vähemalt osaline reaalne ärakandmine. Prokurör märgib kokkuvõtvalt, et V. Valladese süü suurus kõiki tegusid arvestades, tema suhtumine toimepandud kuritegudesse, isikuomadused ning toimepandud kuritegude iseloom on olnud selline, mis peaks kaasa tooma vähemalt osalise reaalse vangistuse mõistmise. 9. V. Valladese kaitsja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamist ja Tartu Maakohtu otsuse tühistamist V. Valladese süüdistuses

§ 212lg 1 järgi.

Teha asjas uus otsus, millega mõista V. Vallades

§ 212lg 1 järgi õigeks.

9 9.1 Apellant vaidlustab Tartu Maakohtu otsuse põhjusel, et kohtulik uurimine maakohtus oli puudulik ning sellest tulenevalt on kohtu järeldused vastuolulised, mis kokkuvõttes on viinud ebaõige kohtulahendini. 9.2 Maakohus on põhjendamatult lugenud V. Valladese ütlused ebausaldusväärseks, mis on viinud nende kõrvalejätmiseni kohtuotsuse tegemisel. 9.3 Otsuses tugineb maakohus eksperdi arvamusele, mille kohaselt sõiduauto BMW seisis kokkupõrke hetkel ning sõiduauto VW Touran ei pidurdanud kokkupõrke vältimiseks. Selliste asjaolude tuvastamisel asus maakohus järeldusele, et kokkupõrke puhul on ilmselt tegemist ettekavatsetud lavastusega. V. Vallades ei ole maakohtu menetluses kordagi väitnud vastupidist, kui on tuvastanud ekspert. Eksperdi poolt tuvastatu (BMW seismine ja VW poolt mitte pidurdamine) ei ole vastuolus süüdistatava ütlustega. Selletõttu asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et ka ülejäänud süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Apellant on seisukohal, et tõendite ümberhindamisel on võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav on kokkupõrke asjaolude kohta andnud kohtule tõeseid ütlusi, mis omakorda võimaldab asuda seisukohale, et süüdistatava tegu ei täida

§ 212

lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu ning süüdistatav tuleb selles osas õigeks mõista.

1. A. Krivošeja kaitsja advokaat A. Kello taotleb A. Krivošeja õigeksmõistmist või alternatiivina karistuse kergendamist. 10.1 Kohus on valesti hinnanud tõendeid, kohaldanud vale materiaalõiguse normi ning teinud õigeksmõistva otsuse asemel süüdimõistva otsuse. Kohus on tuginenud otsust tehes oma siseveendusmusele mitte objektiivsetele tõenditele. 10.2 Vaidlust ei ole selles, et 30.septembril
2. a kella 00.30 ajal põrkasid Tartus Roopa tänaval Variku viadukti all kokku kaks sõidukit. Mõlemad sõidukid olid kindlustatud. Vaidlus on selles, et kas V. Vallades ja A. Krivošeja kutsusid esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. 10.3 Kohus rajas oma järelduse paljuski oletustele. Kohus oletas, et kindlustuskelmuse üheks tingimuseks on, et avarii toimus öösel, vaikses kohas. Sündmus toimus öösel, pimedal ajal, mille tõttu ei ole eluliselt usutav, et vastu liikuva sõiduki tuled jäid mõlemale sõidukijuhile märkamatuks ja teine liikleja oli teel ootamatu. Kaebaja märgib, et liiklusõnnetused juhtuvad nii päeval kui öösel, erinevates tingimustes ning sellised meelevaldsed järeldused nagu on kohtuotsuses ei tõenda mingilgi moel kindlustuskelmuse toimepanemist. 10.4 Kohtuotsuses on kirjas, et A. Krivošeja kohustuseks oli teha kõik, et mitte liiklust takistada ega ohustada inimesi või vara. See kohustus tuleneb LS § 16 lg
3. Kaebaja märgib, kui inimesed ei eksiks liiklusreeglite vastu, siis ei toimuks ühtegi avariid. Inimesed eksivad kuid need eksimused on liiklusreeglite vastu ja ei ole kuriteod kindlustuskelmuse mõttes. 10.5 Kohus peab kindlustuskelmusele viitavaks asjaoluks ka seda, et eluliselt mitteusutav on, et süüdistatav valis öisel ajal sõitmiseks tundmatu tee ja kõrvaltänavad, kui Kivilinna Konsumi lähedalt Jaama tänavalt Tõrvandisse sõites on tavapärane liiklus linnast väljuvale maanteele 10 Võru suunas. Kohtu järeldus on meelevaldne. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid apellatsioonide juurde. Prokurör palus jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatava V. Valladese kaitsja arvates on prokuröri apellatsioon alusetu ning tuleks jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Süüdistatava V. Valladese kaitsja vandeadvokaat T. Pilv taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Valladese süüditunnistamises

§ 212lg 1 järgi ning tema õigeksmõistmist selles süüdistuses.

Süüdistatava A. Krivošeja kaitsja A. Kello taotleb samuti kohtuotsuse tühistamist kaitsealuse süüdimõistmises

§ 212lg 1 järgi ning selles kuriteos tema õigeksmõistmist.

Alternatiivina taotleb A. Krivošeja kaitsja mõistetud karistuse kergendamist.

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga ning jõudis kogutud tõendeid kontrollides ning maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse põhjendusi üle vaadates veendumusele, et kohtuotsus jääb muutmata. Kogutud tõendid ei võimalda apellatsioonide rahuldamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist. Maakohtu otsus süüdistatavate süü tuvastamisel on veatu ning kaebeargumendid selle põhistusi ümber ei lükka.
2. Kõigepealt osundab kohtukolleegium Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel hindas maakohus tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu veendumust V. Valladese ja A. Krivošeja süü tõendatuses neile esitatud süüdistuses. Eelmärgitut silmas pidades tuleb kohtukolleegiumil tõdeda, et maakohtu kõiki põhjendusi siinkohal üle ei korrata pole vaja ning alljärgnevalt saab vastatud kaitsjate kaebuste põhiväidetele.
3. V. Valladese kaitsja leiab, et kohtulik uurimine oli puudulik ning seetõttu on kohtu järeldused vastuolulised, mis viis ebaõige kohtulahendini. 15.1 Ringkonnakohus leiab, et kaebuse eeltoodud väide on sisutühi, sest kaebuses ei ole välja toodud, milles seisnes kohtuliku uurimise puudulikkus. Samuti on kaebajal välja toomata, millised on maakohtu väidetavad vastuolulised järeldused. Ka ringkonnakohtu istungil midagi täpsemalt ei selgunud.
4. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud V. Valladese ütlused ebausaldusväärseteks. Tõendid tuleks ümber hinnata ning V. Vallades õigeks mõista. 16.1 Nagu sissejuhatavalt sai märgitud, kontrollis kohtukolleegium veelkord kõiki kogutud tõendeid ning jõudis maakohtuga samadele järeldustele. Kaebuses taotletud tõendeid apellatsioonikohus ümber ei hinda (sh süüdistatavate ütlusi), sest maakohus on neid hinnanud 11 õigesti. Maakohtu põhjendused süüdistatavate süüs kindlustuskelmuses on veenvad ning kaebuse napid vastuväited neid ümber ei lükka. Kaitsja taotlus V. Vallades õigeks mõista, jääb rahuldamata.
5. A. Krivošeja kaitsja taotleb samuti kaitsealuse õigeksmõistmist süüdistuses

§ 212lg 1 järgi.

Kohus on valesti hinnanud tõendeid, kohaldanud vale materiaalõigusnormi ning seetõttu teinudki vale, süüdimõistva lahendi. Kohus ei ole tuginenud objektiivsetele tõenditele, vaid oma siseveendumusele. 17.1 Kohtukolleegium leiab, et eeltoodud üldsõnalised kaebeargumendid ei kummuta maakohtu tõendite analüüsil põhinevaid seisukohti. Ebaõige on kaebaja etteheide kohtule selles, et kohus ei ole tuginenud objektiivsetele tõenditele vaid oma siseveendumusele. Seejuures jätab kaebaja välja toomata, millised on need objektiivsed tõendid, mida kohus väidetavalt eiras. Maakohus on siseveendumuseni jõudmisel analüüsinudki kogutud tõendeid – kõiki suulisi ja kirjalikke tõendeid, ning nende üksikasjaliku analüüsi tulemusena saanud kinnitust süüdistatavatele esitatud süüdistuse paikapidavuses kindlustuskelmuse toimepanemises.

1. Ka ringkonnakohus sai tõendeid uurides kinnitust, et V. Vallades ja A. Krivošeja kutsusid esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt hüvitise saamise eesmärgil, süüdistatavate versioonid toimunust on veenvalt maakohtu otsuses kummutatud. Alusetuks hindab kolleegium väite, et kohus on tehtud järeldustes oletuslik. Maakohtu seisukohad põhinevad kõikidel kogutud tõenditel (vt maakohtu otsuse põhjendused lk 9-19).
2. Alternatiivselt taotleb kaitsja A. Krivošeja karistuse kergendamist. 19.1 Kohtukolleegium jätab kaitsja taotluse rahuldamata, sest kaebaja ei ole välja toonud ühtegi argumenti, mille alusel tuleks II astme kohtul A. Krivošejale mõistetud karistus tühistada ning seda kergendada. Ka ringkonnakohtu istungil kaitsja taotlust täpsemalt ei põhjendanud.
3. Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Valladesele mõistetud karistuse osas. Täpsemalt ei ole prokuratuur nõus maakohtuga selles, et V. Vallades vabastati täielikult talle mõistetud karistuse kandmisest

§ 73lg 1, 3 alusel, määrates talle katseajaks 5 aastat.

V. Valladesele tuleks kohaldada

§ 73

lg 2 alusel 6-kuulist šokivangistust, ülejäänud karistus -3 aastat 6 kuud vangistust jätta

§ 73lg 1,2,3 alusel tingimisi kohaldamata maakohtu poolt määratud katseajaks.

1. Ringkonnakohus leiab, et prokuratuuri kaebeargumendid ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning uue lahendi tegemise apellatsioonis taotletud viisil. See tähendab, et apellatsioonikohus ei tühista maakohtu otsust V. Valladesele mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmises.
2. Maakohus mõistis V. Valladesele

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi keskmises määras vangistuse - 3 aastat.

§ 212lg 1 järgi mõistis kohus talle 2 aastat 6 kuud vangistust.

Kuritegude kogumis mõisteti talle 3 aastat vangistust. Seejärel kohaldas maakohus liitkaristust

§ 65lg 1 alusel, mõistes talle 4 aastat vangistust.

Prokuratuur nimetatud karistuste määrasid ei vaidlusta, kuid ei ole nõus kohtuga selles, et nn šokivangistust ei ole võimalik kohaldada.

1. Prokuratuuri leiab, et ei saa nõustuda kohtuga selles, et nn šokivangistust ei ole õige 12 kohaldada, sest sellel puudub vahetu mõju, kuna kuriteost on möödunud pikk aeg. Sellisel juhul oleks mahukates ja aeganõudvates kriminaalasjades välistatud osaliselt reaalse vangistuse mõistmine, mis ei ole aga õige seisukoht. 23.1 Ringkonnakohus ei pea antud kriminaalasja silmas pidades eeltoodud kaebeargumenti maakohtu seisukohti ümberlükkavaks. Nimelt ei selgu apellatsioonist, milline puutumus on prokuratuuri eeltoodud seisukohal antud kriminaalasjaga. Kaebusest ei selgu, kas prokuratuur peab käesolevat kriminaalasja mahukaks ja keeruliseks või on eeltoodud arutlusel mingi muu seos käesoleva asjaga. Vaieldamatult on õige maakohtu konstateering, et käesolevas kriminaalasjas on kuritegude toimumisest möödas aastaid (need on toime pandud 2015-2016). Seega on ju ka õige, et võimalikul nn šokivangistusel puudub vähimgi vahetu mõju toimepandud kuritegude suhtes. Loomulikult on õige prokuratuuri üldistav mõte, mille kohaselt tuleb jaatada võimalust, et ka mahukates ning keerulistes, s.t aeganõudvates kriminaalasjades võib kohaldada osaliselt reaalset vangistust, kuid käesoleval juhtumil sellist laadi kriminaalasjaga tegemist ei ole.
2. Teiseks argumendiks, miks tuleks V. Valladesele kohaldada nn šokivangistust, on kaebajal see, et antud juhul on tegemist liitkaristusega

§ 65lg 1 alusel.

Selle sätte regulatsiooni eesmärgiks on ennistada tagantjärele olukord, mis oleks olnud siis, kui kõiki ühe süüdlase kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses ning nende eest oleks mõistetud liitkaristus sama süüdimõistva kohtuotsusega. Sellest põhimõttest lähtudes ongi prokuratuuri arvates tekkinud käesolevas asjas olukord, kus V. Valladesele on õigustatud nn šokivangistuse kohaldamine. 24.1 Ka eeltoodud argument ei too kaasa V. Valladesele šokivangistuse kohaldamise. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlusteta tuvastatud, et V. Valladest karistati Harju Maakohtu 14.veebruari 2017 kohtuotsusega, millega teda vabastati täielikult karistuse kandmiselt tingimisi

§ 73lg 1 alusel.

Käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteod on sooritatud enne Harju Maakohtu otsuse kuulutamist. Tartu Maakohtu otsuses on põhjendatult osundatud, et eelnimetatud kohtuotsusega mõisteti V. Vallades süüdi muuhulgas ka esimese astme kuriteos, s.o

§ 255lg 1 järgi.

Vaatamata sellise raskusastmega kuriteole, mõistis kohus talle vangistuse, millest ta vabastati täielikult tingimisi. Kuna käesolevalt on V. Valladese süüteod II astme kuriteod, ning need on sooritatud enne eelmist kohtuotsust, s.t nad on kergemalaadsed võrreldes tegudega, milles ta süüdi mõisteti 2017 aastal, ning silmas pidades kuritegude sooritamisest möödunud ajaga (3-4 aastat), ei ole V. Valladese karistamine osaliselt reaalse vangistusega eesmärgipärane ega proportsionaalne. Ringkonnakohtul puudub alus spekuleerida teemal, milline olnuks V. Valladesele mõistetud karistus või sellest võimaliku vabastamise tingimused siis, kui tema poolt sooritatud kõiki süütegusid oleks arutatud kohtus ühel ajal ning ta oleks neis süüdi mõistetud. 25. Prokuratuuri apellatsioonis soovitakse, et apellatsioonikohus täiendaks maakohtu otsust V. Valladese ja A. Krivošeja osas asjaoluga, et nende puhul esineb karistust raskendav asjaolu süüteo toimepanemine grupi poolt

§ 58p 10 mõttes.

25.1 Kohtukolleegium nõustub selles osas kaebajaga. Tõepoolest süüdistati V. Valladest ja A. Krivošejat

§ 212lg 1 järgi grupis toime pandud kindlustuskelmuses.

Ka kohtus osundas prokurör, et süüdistatavad panid süüteo toime grupis, mis on karistust raskendav asjaolu KasrS § 58 p 10 mõttes (vt prokurör kohtukõne, 2 kd, lk 17). Kohtuotsusest nähtub, et esitatud süüdistuses mõisteti süüdistatavad ka süüdi. Samas, süüdistatavatele karistust mõistes sedastas kohus, et karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. 13 Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse küll sisuliselt muutmata, kuid jätab maakohtu otsuse karistuse mõistmise osast (lk 25) välja lause – „Ka

§ 58nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud“.

Nimetatud lause asendada järgnevaga mõlema süüdistatava puhul on tuvastatud

§ 58

p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine grupi poolt. Kuna prokuratuuri apellatsioonis ei taotleta karistuste raskendamist karistust raskendava asjaolu lisamise tõttu, siis mingeid karistusõiguslikke järelmeid prokuratuuri kaebuse osaline rahuldamine endaga kaasa ei too.

1. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. juuni 2019.a kohtuotsuse sisuliselt muutmata, jättes kohtuotsuse karistuse mõistmise osast välja lause – „Ka

§ 58nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud“.

Nimetatud lause asendada järgnevaga - mõlema süüdistatava puhul on tuvastatud

§ 58

ps 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine grupi poolt. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata, prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. 27. A. Krivošeja kaitsja advokaat A. Kello palub määrata riigi õigusabi suuruseks 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot). Kaitsjal kulus apellatsiooni koostamisele 2 tundi. Lisaks taotleb ta tasu kohtuistungil osalemise eest ühe tunni ulatuses. 27.1 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus apellatsiooni koostamisele kulutatud aja osas on põhjendatud, sest vastab tehtud töö mahule. Seetõttu on põhjendatud rahuldada apellatsiooni koostamise eest taotletud tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Kohtuistung antud asjas kestis 35 minutit. Seetõttu kuulub kohtuistungil osalemise eest välja mõistmisele tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja Määruse § 1 lg-test 4, 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3 rahuldada kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest summas 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). 27.2 Arvestades asjaolu, et apellatsiooni esitas ka prokuratuur, jääb kaitsjatasu

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 14