Obsah (9)

§ 376§ 122§ 124§ 133§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

2-19-108546 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Siiri Malmber

§ 376

lg 1 tähenduses.

§ 376

lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. VÕS § 254 lg 1 kohaselt kohustuvad lepingupooled vahetuslepinguga vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse vahetuslepingule vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Poolte vahel toimuma pidanud sõidukite vahetusele tuginemisega ei loobunud hageja kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud haagise müügilepingule tuginemisest, vaid täiendas hagi aluseks olevaid faktilisi väiteid. Kuna poolte vahel sõidukite vahetust ei toimunud, siis puudub kohtu hinnangul vajadus hinnata pooltevahelisi läbirääkimisi kostja poolt sõiduki müügiks hagejale. 4.3.Pooled vaidlevad selle üle, milline oli kerghaagise müügihind ja kas müügihind kostja poolt tasuti või mitte. Kohus tuvastab, et pooled leppisid kerghaagise müügihinnaks 5000 eurot. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu tunnistaja Sten Herne ütluste alusel. 12.11.2019 toimunud kohtuistungil andis Sten Herne ütlusi selle kohta, et hageja nimel pidas tema haagise müügiks kostjale kostja juhatuse liikme Rauno Arnemanniga läbirääkimisi (dtl 120). Haagise hind oli 5000 eurot ja see tulenes haagise bilansilisest väärtusest ja turuväärtusest (dtl 121). Sten Herne leppis kostja juhatuse liikme Rauno Arnemanniga haagise hinnaks 5000 eurot kokku kohtumisel juulikuus 2018 (dtl 121). Kostja oli haagise hinnast teadlik enne, kui toimus haagise omanikuvahetus (dtl 121). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tunnistaja Sten Herne ütlused on ebausaldusväärsed. Asjaolu, et Sten Herne on eelnevalt kohtulikult karistatud, ei anna kohtu hinnangul alust järeldada, et ta käesolevas asjas oleks andnud ebausaldusväärseid ütlusi. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused on sidusad, olulises osas vastuoludeta ja kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega. Kostja väited selle kohta, et pooled leppisid tegelikult haagise hinnaks 500 eurot, on menetluses jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. 4 2-19-108546 Kohtu hinnangul on Sten Herne ütlused kooskõlas hageja amortisatsiooni aruandega (dtl 107), millest nähtub, et haagise lõppsaldo on perioodil 01.01.2018 – 31.07.2018 4583 eurot ja haagise müügikuulutusega (dtl 67), millest nähtub, et kostja juhatuse liige on haagist müünud edasi hinnaga 5700 eurot. Kuigi kumbki dokumentaalne tõend eraldiseisvana ei tõenda kohtu hinnangul, et poolte vahel eksisteeris haagise müügihinna kokkulepe 5000 eurot, siis tunnistaja ütlused koosmõjus dokumentaalsete tõenditega tõendavad, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe 5000 euro osas ja 5000 eurot vastas haagise harilikule väärtusele ehk turuhinnale. 4.4.Kohtu hinnangul ei lükka kostja esitatud kirjavahetus (dtl 74 – 77) ümber kohtu tuvastatud asjaolu, et pooled leppisid haagise müügihinnaks 5000 eurot. Kirjavahetusest nähtub, et pooled vaidlevad selle üle, millal hageja saatis kostjale hinna tasumiseks arve (dtl 74) ja kostja teeb hagejale etteheiteid selle kohta, et hageja on määranud bussi hinna ühepoolselt liiga kõrgeks. Kirjavahetusest võib kohtu hinnangul järeldada kostja etteheidet ka haagise hinna ühepoolse määramise kohta (dtl 76 – 77). Dtl-dest 76 – 77 nähtub, et pooled on kirjavahetust pidanud oktoobris

1. Kohus on seisukohal, et kirjavahetusest ei järeldu, et poolte vahel ei olnud juulis 2018 kokku lepitud haagise hinda. Pigem järeldub kirjavahetusest, et poolte vahel on erimeelsuses kavandatud vahetustehingu lõpule viimisega, mille kohaselt hageja pidi saama kostjalt bussi ja kostja pidi saama haagise. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud kirjavahetust tuleb hinnata koos hageja esitatud kirjavahetusega 04.10.2018 (dtl 66), millest nähtub, et hageja heidab kostjale ette kokkulepete rikkumist ja kostja teatab, et tal puudub nii huvi kui ka vahendid kokkuleppe täitmiseks. Mõlema poole poolt esitatud kirjavahetusest koosmõjus järeldub kohtu hinnangul, et kostja ei soovi poolte vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppeid täita. Kohus on seisukohal, et nimetatud kirjavahetus tõendab mh asjaolu, et kostja ei ole kokkulepitud hinda tasunud („puudub huvi ja vahendid“). Kohus on lisaks seisukohal, et kirjavahetusest nähtuv kostja etteheide hinna ühepoolse määramise osas on vastuolus kostja enda poolt menetluses esitatud vastuväitega selle kohta, et pooled leppisid haagise müügihinnaks kokku 500 eurot. Juhul, kui kostja vastuväide 500eurose kokkuleppe osas vastaks tõele, siis ei oleks kostja oktoobris 2018 heitnud hagejale ette haagise müügihinna ühepoolset määramist, s.t sisuliselt hinna kokkuleppe puudumist ja juhul, kui vastaks tõele, et poolte vahel puudus hinnakokkulepe, siis jääb selgusetuks, miks kostja väitis kohtumenetluses, et poolte vahel oli hinnakokkulepe 500 euro osas. 4.5.Kohus on seisukohal, et hinnakokkuleppe osas ei oma asjas tähtsust asjaolu kas ja millal hageja väljastas kostjale haagise eest tasumiseks arve, kuna arve iseenesest ei tekita maksekohustust. Kostja maksekohustus tekkis müügilepinguga. 4.6.Kohus ei nõustu kostja väitega, et müügihind tuleb lugeda tasutuks, kuna hageja on Maanteeametis sõiduki omanikuvahetuse toiminguid tehes kinnitanud raha saamist. Kostja poolt kohtule esitatud Maanteeameti e-teeninduse väljatrükist (dtl 53) nähtub rida: „sõiduki/raha kättesaamise kinnitamine“ ja märked, et vastava rea on hageja kinnitanud 27.07.2018 ja kostja 28.07.
2. Kohtu hinnangul ei võimalda eelnimetatud rida järeldada, et tegemist oleks hageja poolse kinnitusega selle kohta, et kostja on müügihinna hagejale tasunud. Maanteeameti e-teeninduse kasutusjuhendi kohaselt ilmub taoline kirje, kui toiminguid sooritav isik annab kinnituse selle kohta, et leping on sõlmitud, sõiduk on üle antud ja isik on nõus sõiduki ümbervormistamisega. Eeltoodust tulenevalt saab taoline kirje tähendada sõiduki üleandmise kohta kinnitust mitte müügihinna tasumise kinnitust. Muid tõendeid müügihinna tasumiseks kostja kohtule esitanud ei ole. 5 2-19-108546 4.7.Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu 5000 euro tasumiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.8.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on sidunud oma viivisenõude hageja poolt kostjale haagise eest väljastatud arvel märgitud tähtajaga (dtl 64). VÕS § 821 lg 1 p 1 kohaselt kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Hageja on mh viivisenõude põhjendamiseks esitanud hageja poolt kostjale väljastatud arve haagise eest (dtl 24), millel on maksetähtajaks märgitud 5 päeva. Kohtu hinnangul ei ole võimalik asja materjalide põhjal tuvastada, et 28.07.2018 arve kostjani samal päeval jõudis. Tunnistaja Sten Herne andis küll ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas kostjale arve 28.07.2018 saadeti, kuid nimetatu ei tõenda kohtu hinnangul, et kostja tegelikult arve kätte sai. Kostja esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hageja on arve kordusena saatnud 17.01.2019 (dtl 73) ja selle on kostja kätte saanud, kuna ta vastas sellele järgmisel päeval (dtl 73). Kostja ei ole kohtumenetluses vaidlustanud arve tasumise tähtaega 5 päeva. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja suhtes saabus müügihinna tasumise tähtaeg 22.01.
3. Seega sai viivis hakata kulgema alates 23.01.2019, s.o maksetähtaja saabumisele järgmisest päevast. 4.9.Hageja ei esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks eksisteerinud viivise kokkulepe. Seega saab viivisemääraks olla mitte arvel märgitud viivisemäär vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt välja viivis kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2019 on seadusjärgne viivisemäär olnud 8% aastas. Seega on ühe päeva viivisemäär 5000 eurot*8/100/365 päevaga=1,095 eurot päevas. Perioodil 23.01.2019 – 02.12.2019 on 314 päeva. Seega moodustab viivis 314*1,095=343,83 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seisuga 01.12.2019 ja alates 03.12.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Tsiviilasja hind 5.1.

§ 122

lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 124

lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

§ 133lg 1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodust tulenevalt kujuneb tsiviilasja hind järgmiselt põhinõue 5000 eurot, viivis seisuga 21.03.2019 580 eurot, viivis alates 22.03.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.04.2019 summas 37,26 eurot, viivis ühe aasta eest 400 eurot, kokku 6017,26 eurot. 6 2-19-108546 6. Menetluskulud 6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 90,74 % ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 90,74 % ulatuses kostja kanda ja 9,26 % ulatuses hageja kanda. 6.2.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6.3.Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel kokku summas 425 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagiavalduse esitamisel. Hageja menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud riigilõivu suuruseks 435 eurot, mis on ekslik. Hageja on maksnud riigilõivu kokku 425 eurot. 6.4.Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 6.5.Vastavalt hageja 15.11.2019 menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja menetluskulud lisaks tasutud riigilõivule ka kulutustest õigusabile kokku 2130 eurot, millele lisandub käibemaks 426 eurot. Hageja on juriidiline isik ning ta kinnitab, et on käibemaksukohustuslane. Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes on antud asjas osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 02.08.2019 arvele nr 717-K kulunud asja materjalidega tutvumisele 2,25 tundi, konsultatsiooniks kliendile ja õigusliku positsiooni kujundamisele 2,25 tundi ning 10.06.2019 seisukoha koostamisele 4,75 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu kokku 9,25 tundi on põhjendamatult suur. Hagiavalduse aluseks olevate materjalidega esmatutvumine ja analüüsimine ning kliendiga koostöös menetlustaktika kujundamine on küll aja- ja töömahukas osa menetluses, kuid kliendi poolt esitatud hagiavaldus ja nõude aluseks olevad tõendid antud menetluses ei ole mahukad ega keerukad. Ka hageja esindaja poolt koostatud 2,5-leheküljelise sisulise osaga seisukoht kostja vastuse osas ei hõlmanud endas keerukaid õiguslikke konstruktsioone ega mahukaid tõendeid, seega kohus vähendab eeltoodud toimingutele kulunud aega 3,25 tunni ulatuses ja leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 6 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 10.10.2019 arvele nr 725-K kulunud konsultatsioonile kliendiga 0,75 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja 08.10.2019 kohtuistungil esindamisele 1 tund. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu kokku 2,75 tundi on põhjendamatult suur. 08.10.2019 kohtuistung kestis 34 minutit, mitte aga 7 2-19-108546 1 tund, ning olles eelnevalt 45 minutit kliendiga konsulteerinud, ei saanud esindajal veel täiendavalt kuluda 1 tund kohtuistungiks ettevalmistumisele. Kohus vähendab eeltoodud toimingutele kulunud aega 1 tunni ulatuses ja loeb eelnimetatud toimingute puhul vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,75 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 14.11.2019 arvele nr 725-K kulunud konsultatsioonile kliendiga 0,75 tundi, 16.10.2019 seisukoha koostamisele 2,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja 12.11.2019 kohtuistungil (hageja märkinud ekslikult 08.10.2019 kohtuistung) esindamisele 0,75 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu kokku 4,75 tundi on põhjendamatult suur. Konsultatsiooni jaoks kliendiga ja 2,5-leheküljelise sisulise osaga seisukoha koostamiseks vajalikuks ajakuluks loeb kohus kokku 2,25 tundi ning 12.11.2019 toimunud kohtuistungi ettevalmistamisele ja 38 minutit kestnud kohtuistungil esindamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1,25 tundi. Seega kohus vähendab eeltoodud toimingutele kulunud ajakulu 1,25 tunni ulatuses ja leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi. Kokku moodustavad hageja lepingulise esindaja kulud 1350 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades asja mahtu ja keerukust, on lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. 6.6.Kokku määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 1775 eurot (s.o 1350 eurot lepingulise esindaja kulud ja 425 eurot riigilõiv). Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud 90,74 % ulatuses kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1611,70 eurot. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. 6.7.Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6.8.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 8 2-19-108546 9