) § 64 alusel kaetakse kannatanu ravikulud piirmäära ulatuses. Tööinspektsioon edastas 12.12.2018 Kaitseliidule kirja, milles selgitati, et aktis kirjeldatud tegevus vastab tööõnnetuse tunnustele ja paluti esitada tööõnnetuse raport. Kaitseliit jäi 13.12.2018 vastuses oma varasema seisukohta juurde. Tööinspektsioon kohustas 18.12.2018 ettekirjutusega Kaitseliitu esitama 01.12.2018 tööõnnetuse kohta tööõnnetuse raporti. Töö- või teenistussuhte olemasolu ei ole ainus punkt tööõnnetuse aluse tuvastamisel.
lg 1 p 4 sätestab, et Kaitseliit annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet
lg 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras.
lg 1 p 5 sätestab, et Kaitseliit annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust.
lg 1 kohaselt tagab Kaitseliit
lg 1 sätestatud ülesannete täitmisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgmise. Samuti korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit (
Uurimistoimingute tegemisel peab osalema vähemalt üks Kaitseliiduga töö- või teenistussuhetes olev isik. Uurimise tulemuse kinnitab Kaitseliidu ülem. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse TTOS-i kaitseväelaste teenistustingimuste kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
on TTOS-i suhtes eriseadus ja Kaitseliidu liige on erisubjekt, kelle vigastada saamisel tuleb läbi viia tööõnnetuse uurimine. Kannatanu viibis Kaitseliidu tegevliikmena Kaitseliidu sõjaväelisel väljaõppel ja täitis
lg 1 p-des 4 ja 5 nimetatud ülesannet, millega tagatakse Kaitseliidu eesmärkide täitmine. Ta tegutses Kaitseliidu huvides ja saadud vigastus on põhjuslikus seoses Kaitseliidu ülesannete täitmisega. Tegemist on tööõnnetusega. Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusega nr 75 on kehtestatud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord, mille § 4 lg-te 4 ja 5 kohaselt peab tööandja tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega, mis tuleb Tööinspektsioonile esitada kolme tööpäeva jooksul. TTOS § 24 lg 2 järgi tuleb raport esitada ka kannatanule või tema huvide kaitsjale. 2. Kaitseliit esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni 18.12.2018 ettekirjutuse tühistamise nõudes. Vastavalt TTOS §-le 1 ei kuulu Kaitseliidu tegevliige isikute hulka, kelle suhtes rakendatakse TTOS-i. TTOS § 1 lg-tes 1 ja 2 viidatud töötajatele, ametnikele ja kaitseväelastele vastavad Kaitseliidus töölepingu alusel töötavad või
lg 1 alusel Kaitseliidus tegevteenistuses olevad tegevväelased.
lg 1 ja § 23 lg 1 alusel on Kaitseliidu tegevliige isik, kes on astunud Kaitseliitu vabatahtlikult ning kes võib Kaitseliidust vabatahtlikult välja astuda. Kaitseliidu tegevliikmel ei ole Kaitseliiduga töösuhet, temaga ei sõlmita lepingut ning talle ei maksta Kaitseliidu tegevustes osalemise eest palka. Kaitseliidu vabatahtliku tegevliikme staatust ei saa vaadelda teenistuja eriliigina. Ka teenistuse eriliik eeldab töösuhet. Kaitseliidus saab avaliku teenistus eriliigiks olla 2
-s või selle alamaktides viidatud. Vastav viide puudub. Vastustaja võrdlus abipolitseinikega on asjakohatu. Viimasel puhul on viide määrusele erinormides olemas. Ettekirjutust ei ole võimalik täita. Kaebaja on nii traumaaktis kui ka hiljem selgitanud, et ei käsitle õnnetusjuhtumit tööõnnetusena ega koosta tööõnnetuse raportit. Käesoleval ajal pole võimalik raportit enam teha, sest läbimata on kohustuslik eelnev menetlus. Vastustaja oleks pidanud tühistama kaebaja poolt saadetud akti ning kohustama kaebajat tööõnnetuse uurimist läbi viima. Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Ettekirjutusega on vastustaja pannud riigile kohustuse maksta tööõnnetuse puhul ettenähtavat haigushüvitist ning sundinud tööandjale tööõnnetusest tulenevad kohustused, kuigi kannatanu tööandja ei ole juhtumiga kuidagi seotud. 3. Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Õige on vastustaja seisukoht, et hädavajalik on Kaitseliidu tegevliikmetele
-s sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kehtestamine, mida Kaitseliidu ülem pole teinud (
Samuti tuleb tegevliikmeid teavitada nende õigustest ja võimalustest riigikaitsealastel õppekogunemistel ja sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisel saadud vigastuste hüvitamisel. Kuni Kaitseliidu ülem pole vastavat korda kehtestanud, on mõistlik ja eesmärgipärane, et tegevliikmete suhtes rakendatakse TTOS-i regulatsiooni, sh määrusega nr 75 kehtestatud korda. Kujunenud on olukord, kus tegevliikmetele pole õppekogunemistel vajalikul määral tagatud sotsiaalne kaitse. Kui Kaitseliidu liige osaleb Kaitseväe korraldatud õppekogunemistel, uurib juhtumit ja vormistab tööõnnetuse raporti Kaitsevägi ning tagatud on hüvitise saamine haigekassalt. Kaitseliidu õppekogunemistel on samad eesmärgid, kuid tööõnnetust ei vormistata, misläbi töövõimetuslehele jäämisel makstakse hüvitist väiksemas määras. Kaitseliidu tegevliikme staatust (sarnaselt abipolitseiniku ja vabatahtliku päästjaga) võib käsitada teenistuja eriliigina, kelle töökeskkonna ja tööohutuse nõuete osas kehtib TTOS. Kehtivas seaduses puudub sarnane regulatsioon, mis oli kuni 31.02.2013 kehtinud
lg-s 3, mille kohaselt võrdsustatakse tegevliige tegevteenistuses oleva kaitseväelasega. Kuni Kaitseliidu ülem pole nõutavat korda kehtestanud, tuleb lähtuda TTOS-st. Töö- ja teenistussuhte olemasolu ei ole tööõnnetuse tuvastamisel ainus asjaolu. Käesolevas asjas on ilmne, et Kaitseliidu tegevliikmega on juhtunud raske õnnetus plaanilise sõjaväelise väljaõppe käigus. Kaitseliidu liikme tegevuse intensiivsust ja vabatahtlikuks olemist arvestades ei saa nende tegevust täies mahus võrdsustada kaitseväelase tegevusega, mis aga ei tähenda, et Kaitseliidu tegevliiget ei saaks võrdsustada teenistuja eriliigiga. Näiteks täidab Kaitseliidu tegevliige teenistuskohustusi vastavalt
§-le 33 ning tegevliikme võib võtta distsiplinaarvastutusele
alusel.
on TTOS-i suhtes eriseadus ning Kaitseliidu tegevliige on erisubjekt, kelle vigastada saamisel tuleb läbi viia tööõnnetuse uurimine. Kannatanu täitis plaanilisel sõjaväelisel väljaõppel viibides
-s puudub vastav viide. Kui hinnata tegevliikme suhet Kaitseliiduga töösuhtena, toob see kaasa ettenägematud olukorrad, mis võivad viia vabatahtliku tegevuse likvideerumisele. Võivad tekkida nõuded puhkusetasude ja saamata jäänud töötasude suhtes, lisaks tuleb hakata arvestama tööstaaži jne. TTOS § 13 räägib tööandja kohustustest, milleks on muu hulgas töötajate tervisekontrolli korraldamine ja selle kulude kandmine. Kaitseliidul on üle 26 000 liikme, mistõttu ei ole Kaitseliidul võimalik vastavaid kulusid kanda. Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestab Kaiteliidu ülem. Vastava korra puudumisel tuleb rakendada haldusmenetluse seadust (HMS) koos
-st tulenevate erisustega. Puudub kohustus rakendada määrust nr 75.
lg-d 1 ja 2 sätestavad menetluskorra, kuidas Kaitseliidu liikmega teenistuskohustuste täitmisel juhtunud õnnetusi menetleda ning kontrollida, kuidas on tagatud
lg-s 1 sätestatud ohutus.
Seadusandja pole TTOS-i rakendamist soovinud. Halduskohus ei andnud otsuses hinnangut kaebajale väitele, et kui vastustaja poolt viidatud normid siiski kuuluvad kohaldamisele, on ettekirjutus olulise kaalutlusveaga. Kaebaja edastas vastustajale akti tegevliikme trauma kohta, milles sedastas, et kannatanu ei ole Kaitseliiduga töösuhtes. Seega ei ole toimunud tööõnnetust ja trauma kohta ei ole koostatud tööõnnetuse raportit. Vastustaja kohustas kaebajat raportit esitama, kuigi oleks pidanud nõudma akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena. Raporti esitamise eelduseks on tööõnnetuse uurimise lõpetamine, mida tehtud pole. Halduskohus rikkus HKMS § 199 lg 2 p-i 2, jättes olulise osa kaebuses käsitamata. Nimetatud minetus toob igal juhul kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. 5. Tööinspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde. 4
sätestab selgelt, et Kaitseliidul lasub kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgmine, kui Kaitseliit oma eesmärgi saavutamiseks täidab
Samuti tuleneb
lg-st 1 üheselt, et Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral
lg-s 1 nimetatud ülesannete täitmisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Seega on töö- ja teenistussuhte puudumisele vaatamata seadusandja tahe olnud kohustada Kaitseliitu järgima töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni. TTOS nõuete järgmine hõlmab endas ka kohustust uurida tegevliikmega juhtunud õnnetusjuhtumeid. Uurimise korda reguleerib TTOS § 24 ja selle alusel kehtestatud määrus nr 75. Kui seadusandja tahe oli kehtestada erisusi, peaks see regulatsioonist nähtuma. Vaatamata asjaolule, et seadusest see otsesõnu ei nähtu, on Kaitseliidu tegevliikme staatus vaadeldav teenistuja eriliigina, kelle suhtes kehtib TTOS. Kaitseliidu tegevliige osaleb vabatahtlikuna seadusega ettenähtud riigikaitselises tegevuses. Kaitseliidu tegevliige ei ole täies mahus tasuta ressurss. Ta panustab tasuta sellega, et osaleb kogu liikmeks oleku vältel väljaõppes. Ette on nähtud ajaline osalemiskohustus (vähemalt 48 h kalendriaasta jooksul). Kuigi kehtivas
-s puudub sarnane regulatsioon
v.r § 23 lg-ga 3, ei ole siiski päris loobutud põhimõttest, mille kohaselt võrdsustatakse Kaitseliidu tegevliige teenistuskohustuste täitmise ajal kaitseväelasega. Nimelt on
6. ptk-ks ette nähtud liikme distsiplinaarmenetluse regulatsioon, mis on omane vaid avalikus teenistuses olevatele ametnikele. Õige pole kaebaja seisukoht, et ettekirjutus on antud olulise kaalutlusveaga. Uurimistulemuste kohta raporti esitamise nõue tuleneb TTOS § 24 lg 6 alusel kehtestatud korrast.
Seega tuleneb uurimise läbiviimise kohustus juba eriseadusest ning inspektor ei pea seda eraldi nõudma. Kaebaja poolt 12.12.2018 esitatud dokumentidest nähtub, et osaliselt on uurimine läbi viidud (olemas on kannatanu seletus). Vastustajal puudub pädevus kaebaja poolt esitatud akti tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vaidlust pole selles, et kannatanu viibis plaanilisel õppusel Kaitseliidu tegevliikmena ning osales
lg 1 p-s 4 Kaitseliidule pandud ülesannete täitmises (tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe korraldamine). Kannatanu pole vastustajaga töö- ega teenistussuhtes.
lg-s 1 sätestatud ülesannete täimisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgmise Kaitseliit (
Kaitseliidu liikmel, kes täidab
lg 1 p-s 4 sätestatud ülesannet ja saab vigastada, on õigus
§-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele (
Selleks tagatiseks oleks käesoleval juhul eelkõige ravikulude hüvitamine piirmäära ulatuses (
), võimalik on ka ühekordne hüvitis püsiva töövõimetuse tuvastamise korral (
KS § 54 lg 6 kohaselt makstakse tööõnnetuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist 100%-lises määras. Kaitseliidu liikme vigastada saamisel
lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Uurimise tulemuse kinnitab Kaitseliidu ülem (
Töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestab Kaitseliidu ülem (
Vaidlust pole selles, et sellist korda pole Kaitseliidu ülem kehtestanud. Samuti puudub
-s viide TTOS-le ja selle rakendusaktidele. 7. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et eelnevat arvestades tuleb ka Kaitseliidu tegevuse suhtes töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel rakendada analoogia alusel TTOS-i.
lg 1 näeb ette, et Kaitseliidu liikme vigastada saamisel tuleb tööohutust uurida, uurimise tulemused peab Kaitseliidu ülem kinnitama. Kuna kannatanu ei olnud konkreetsel juhul Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes, siis mingit uurimist aga ei toimunud. See ei ole
Kuigi
ei sisalda viidet TTOS-le ning Kaitseliidu ülem pole uurimise korda kehtestanud, tuleb sellekohast lünka tõlgendada viisil, et rakendamisele kuulub TTOS-s ehk vastavas eriseaduses sisalduv regulatsioon. Pole mingit mõistlikku põhjust eeldada, et seadusandja tahe on olnud kohelda Kaitseliidu õppustel osalevaid Kaitseliidu tegevliikmeid erinevalt Kaitseväe õppustel osalevatest liikmetest või vabatahtlikest abipolitseinikest ja päästjatest. 8. Asjaolu, et TTOS regulatsioon asendab
lg-s 2 ette nähtud, kuid kehtestamata korda, ei tähenda, et Kaitseliit tegutseb suhetes tegevliikmetega tööandjana. Seega on põhjendamatu kaebaja kartus, et ta peab hakkama maksma tegevliikmetele töötasu või arvestama neile tööstaaži. Tegevliikmete tervisekontrolliga seonduv on reguleeritud
§-s 28 ning puudub vajadus eriseaduse rakendamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.