Obsah (12)

§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 391§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Palumetsa OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Lõunapiim vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt Palumetsa OÜ (rendileandja, edaspidi ka hageja) ja Lõunapiim OÜ (rentnik, edaspidi ka kostja) vahel on sõlmitud notariaalsed lepingud nr 2782, nr 2306 ning nr 2610, mille kohaselt andis rendileandja rentnikule tasu eest kasutusele erinevad kinnistud. Võlausaldaja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud ning andnud võlgnikule kasutada rendilepingus nimetatud kinnistud. Lõunapiim OÜ on aga oma lepingujärgset tasu maksmise kohustust rikkunud. Kuna võlgnik on rendi tasu maksmise kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ehk renditasude 50 753,59 euro ja 438,95 euro maksmist. Kokku on hageja põhinõue kostja vastu 51 192,54 eurot. Rendilepingu nr 2782 punktis 5.5., rendilepingu nr 2036 punktis 8.
2. ja rendilepingu nr 3610 punktis 5.
3. on kokku lepitud, et renditasu maksmisega viivitamisel on rendileandjal õigus nõuda rentnikult viivist arvestusega 8% aastas. 4.10.2019.a. kuupäeva seisuga on kostja olnud viivituses arvete tasumisega 276 päeva ning 2 seega on hageja viivise nõue kostja vastu 4.10.2019.a. kuupäeva seisuga 3 098,80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 51 192,54 eurot, viivised 04.10.2019.a. seisuga 3098,80 eurot ning viivised alates 05.10.2019.a. VÕS § 113 ja 94 sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 21.10.2019. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Lõike 2 järgi hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista viivis alates 05.10.2019.

§ 367

sõnastusest tulenevalt võib taotleda viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, seega alates hagiavalduse esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 07.10.2019, seega mõistab kohus

§-s 367 nimetatud viivise välja alates 07.10.

2. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Tartu Maakohtu 08.10.2019 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks.

445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud 3 hagi tagamise abinõu tühistamist ning kohus jätab Tartu Maakohtu 08.10.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna ja abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel. 5. Hageja palub tagastada Palumetsa OÜ arvelduskontole EE047700771001246736 hagi tagamisel tasutud tagatis 2714,57 eurot.

§ 391

lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul

§ 391lõikes 1 nimetatud ajast alates.

Kohtu hinnangul ei esine

§ 391

lg-s 1 nimetatud asjaolusid ning tagatis kuulub hageja taotlusel tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel. MENETLUSKULUD 6. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 1150 eurot ja õigusabikulud 864 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1100 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõiv 50 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud 864 eurot (7,2 tundi tunnihinnaga 120 eurot) on asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud menetluskulud kokku 2014 eurot, mis

§ 162lg 1 alusel tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4