← Eesti

2-19-13154/14

Obsah (10)§ 367§ 5§ 200§ 405§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218

2-19-13154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 10. detsember kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-13154 Tsiviilasi PlusPlus Capital

§ 367alusel välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hageja palub viivist arvestada lepingu üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud määras 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

  1. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 5.2.
  2. ja 6.1.7 alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes § 113 2 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 15.04.2018 ja 15.05.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 eurot, s.t. kokku 25 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
  3. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 8 lg2, 76 lg 3, 88 lg 8, 100, 101 lg 1 -2, 113 lg 1, 158, 159, 164 lg 1-2 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 21.95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 16.30 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, menetluskulud kokku summas 495 eurot ning viivis põhinõudelt alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingu üldtingimustes kokkulepitud määras 0,07% päevas ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2

(6)2-19-13154 KOSTJA VASTUVÄITED
  2. septembril 2019 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja rõhutas, et hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud 01.09.2016 arve nr 2016470873, maksetähtajaga 18.09.2016, summas 21.95 eurot tasumata. Kostja tasus hagiavalduses nimetatud arve xxxx OÜ arveldusarvelt Elisa Eesti ASile 06.10.
  3. Selle kohta esitas kostja maksekorralduse koopia. Eeltoodut aluseks võttes on hageja võlanõue põhjendamatu. HAGEJA SEISUKOHT
  5. septembril 2019 esitatud seisukohas hageja teatas, et kostja väide arve nr 2016470873 tasumise kohta, tuleb jätta tähelepanuta, kuna nimetatud arvelt on näha, et kostja võlgneb eelmisest perioodist summa 212.43 eurot. Antud asjaolu tõendab kostja poolt esitatud maksekorraldus, millelt on näha, et kostja soovis tasuda kahe arve katteks, sest selgituse lahtrisse on märgitud kaks arve numbrit 2015998015 ja
  6. Kuna tasutud summa ei katnud eelmise perioodi arvet summas 212.43 eurot, siis ei saanud jääda arve 2016470873 katteks mistahes vahendeid. KOSTJA SEISUKOHT
  8. oktoobril 2019 esitatud seisukohas teatas kostja, et hageja nõue on tõendamata. Kostja tasus just nimelt arve nr
  9. Hageja esindaja peaks teadma, et vaidlus teise arve
(2015998015)osas on eraldi vaidlus. Maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja avaldajana kaks erinevat nõuet: arve nr 2015998015 alusel 318.50 eurot ja arve nr 2016470873 alusel 42.59 eurot. Hageja nõue on erinevates menetlustes ka pidevas muutumises. HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
  2. oktoobril 2019 esitatud täiendavas seisukohas teatas hageja, et kostja poolt esitatud maksekorralduselt on üheselt ja selgelt võimalik tuvastada, et kostja on soovinud tasuda kahe arve katteks, kuna on kasutanud kahte erinevat arve numbrit selgituste lahtris. Hageja ei soovi teist arvet nr 2015998015 käesolevas kohtumenetluses välja mõista, seega hageja mõistab, et teise arve osas on eraldi vaidlus. Hageja peab siiski vajalikuks esitada arve nr 2015998015, mille numbrit on kostja kasutanud oma maksekorralduse selgituste lahtris. Kuna arve nr 2015998015 tasumisele kuulus summa 212.43 eurot, siis kostja tasus selles märgitud teenuse eest 13.28 eurot ja arvel nr 2016470873 toodud teenuse eest 21.96 eurot, kokku summas 35.24 eurot. Jättes tähelepanuta, et seadme eest tuli tasuda 199 eurot. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde.
  4. Kostja ja tema esindaja hagiga ei nõustunud ja jäid kostja vastuväidete juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate ja kostja seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  6. Elisa Eesti AS ja R K (kostja) sõlmisid 08.10.2015 liitumislepingu nr 4254122 (t. lk. 6-8). Hagiavalduse kohaselt on samad lepingupooled sõlminud ka kliendilepingu nr
  7. Millal ja millistel tingimustel kliendileping sõlmiti, ei ole teada, sest kliendilepingut ei ole kohtule esitatud. 3
(6)2-19-13154
  1. 18.09.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale arve nr 2016470873, viitenumbriga 83969100 ja maksetähtajaga 18.09.
  2. Arve alajaotuse kohaselt koosnes arve perioodil 01.08.2016 - 31.08.2016 kostjale mobiiltelefoni nr xxxx kasutamisega seoses osutatud teenuste maksumusest summas 21.95 eurot (t.lk. 18-19). Kostja vastuse juurde lisatud maksekorralduse kohaselt 06.10.2019 kandis xxxx OÜ Elisa Eesti AS-ile üle 35.24 eurot selgitusega arve nr 2015998015 ja nr 2016470873 viitenumbriga 83969100 (t.lk. 45). Hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et viitenumber arvetel ei olnud üks ja sama ja et iga arve kohta väljastati eraldi viitenumber (t.lk 80 pöördel ja lk 81).
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 5

lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas kostja on rikkunud kohustust; 2) kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu; 3) kas esinevad seaduslikud alused hagi rahuldamiseks.

  1. 05.02.2018 koostatud nõude loovutamise teatise kohaselt loovutas Elisa Eesti AS hagejale nõude, mis tuleneb arvest nr 2016470873 (t.lk. 20). Hagiavalduse järgi tuleneb hageja nõue kostja vastu teenuse osutaja poolt kostjale 01.09.2019 väljastatud arvest nr
  2. Oma 29.10.2019 esitatud seisukohas kinnitab hageja, et kostja tasus arvel nr 2016470873 toodud teenuse eest 21.96 eurot ja et hageja ei soovi teist arvet nr 2015998015 käesolevas kohtumenetluses välja mõista. Selle ja käesoleva otsuse punktis 16 tooduga on kohus tuvastanud, et võlgnevus, s.o 21.95 eurot, mille nõudmiseks on hageja käesolevas menetluses kostja vastu hagi esitanud, on kostja eest 06.10.2019 tasutud xxxx OÜ poolt. Kostja eest kanti teenuse osutajale üle 35.24 eurot, viitenumbriga 83969100 ja selgitusega arve nr 2015998015 ja nr
  3. Kuna hageja ei ole õigustatud isik, kes kostjale enne 01.09.2016 esitatud arvetest tuleneva nõudeõiguse omandanud, siis ei ole hagejal ka õigust menetluses väita, et kostja on väidetavalt jätnud esialgsele võlausaldajale tema poolt enne 01.09.2016 esitatud arve osaliselt tasumata. Kostjale esitatud arvele nr 2016470873 märgitust tulenevalt tekkis kostjal varasemate perioodide võlgnevuse eest arvestatud viivis 4.14 eurot ja võlgnevus eelmistest perioodistest summas 212.42 eurot, millele kohtul ei ole võimalik käesolevas menetluses hinnangut anda, põhjusel, et võlgnevus ei ole tekkinud arvest, mille nõudeõigus on hagejale loovutatud. Poolte seletustest kohtuistungil on kohus teada saanud, et väidetav enne augustist 2016 tekkinud võlgnevus on kostja poolt 14-päevase seadme proovimise perioodi jooksul tagastatud seadme väärtus ehk teenuse osutaja poolt uue seadme hinna nõudmine, mille üle käiv vaidlus on Tarbijakaitseametis pooleli.
  4. VÕS § 186 p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Kuna kostja on arvest tuleneva nõude täitnud, siis lõppes arvest nr 2016470873 tulenev nõue kostja vastu nõude 06.10.2016 tasumisega. Sellest tulenevalt hagejal ei olnud alust kostjale 15.03.2018, 15.04.2018, 15.05.2018 võlanõuete ja 01.07.2018 hagihoiatuse esitamiseks. Sellepärast ei ole hageja tekkinud ka võlanõuete eest VÕS § 113 2 lg 1, lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 4

(6)2-19-13154 20. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudmisel tuginenud ka VÕS § 113 2 lg 2 p 1 ja möönab hagis, et kostjaga sõlmitud leping on lõppenud. 29.10.2019 esitatud seisukohas teatab hageja, et ta ei soovi teist arvet nr 2015998015 käesolevas kohtumenetluses välja mõista. Seega sisuliselt väidab hageja, et ka teisest arvest tulenev nõudeõigus kostja vastu on loovutatud hagejale. Samas, lepingu lõppemise väitele vaatamata, ei on hageja kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu esitanud.

§ 200

lg 1 tulenevalt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Maakohtu arvates ei saa heauskseks pidada sellist hageja käitumist, kus ta lepingu lõppemisele vaatamata, esitab igast arvest tuleneva nõude eraldi hagina, tasudes selle eest nõudest suuremas ulatuses riigilõivu (käesolevas menetluses 75 eurot) ja nõudes hagihinnast kordades suuremas ulatuses menetluskulude hüvitamist (käesolevas menetluses kokku 577 eurot). Selline hageja käitumine ei ole heauskne. 21. Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 68.86 eurot.

§ 405

lg 1 p 9 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistada. Menetluskulud 22.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 23. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 24.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastasid kostja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 20.09.2019 esitanud vastuse hagiavalduse, sisuliselt 0,5 lk ja 14.10.2019 seisukoha, sisuliselt 0,5 lk. Kostja lepinguline esindaja on võtnud osa 25.11.2019 toimunust kohtuistungist, mis kestis 36 min ehk 0.6 tundi. 25. Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et kostja esindajal kulus dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele ning kostja vastuse ja seisukoha koostamisele kokku 1 tund. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot, 5

(6)2-19-13154 millele lisandub käibemaks (t.lk 85-87, 88, 89). Kohtu arvates esindaja tunnitasu suurus on mõistlik. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 192 eurot (100 eurot x 1.6 tundi) + 20 kibemaks), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. 26. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.