← Eesti

2-18-132182/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-132182 Tsiviilasi A.A. i ja B.B. i hagi J.J. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. i nõude osas 855 eurot Vaidlustatud kohtulahend B.B. i nõude osas 855 eurot Tartu Maakohtu
  2. juuli 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. i ja B.B. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) ja B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.E. , lepinguline esindaja Merle Albrant Vastustaja (kostja): J.J. (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ly Uiga RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. juuli 2019 otsus osaliselt J.J. ilt A.A. i ja B.B. i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4), samuti hagi rahuldamise ulatuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1).
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  6. Hagi rahuldada. 2.
  7. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis perioodi
  8. detsember 2018 kuni
  9. detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti. 2.
  10. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates
  11. jaanuarist 2019 kuni A.A. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). 2.
  12. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis perioodi
  13. detsember 2018 kuni
  14. detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti. 2.
  15. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates
  16. jaanuarist 2019 kuni B.B. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast).
  17. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
  18. juuli 2019 otsus muutmata.
  19. Lugeda Tartu Maakohtu
  20. juuli 2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.
  21. Hagi rahuldada. 4.
  22. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis perioodi
  23. detsember 2018 kuni
  24. detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti. 4.
  25. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates
  26. jaanuarist 2019 kuni A.A. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). 4.
  27. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis perioodi
  28. detsember 2018 kuni
  29. detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti. 4.
  30. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates
  31. jaanuarist 2019 kuni B.B. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). 4.
  32. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette
  33. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda A.E. i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX , SEB Pank, selgitusega „elatis“. 4.
  34. Elatise tasumisel tuleb arvestada J.J. i poolt kohtumenetluse ajal elatisena makstud summadega. 4.
  35. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 2 4.
  36. Toimetada otsuse kätte menetlusosalistele.“
  37. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  38. Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (sõiduki andmete) vastuvõtmisest ja lugeda see tagastatuks A.A. ile ja B.B. ile.
  39. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud A.E. i arstitõend.
  40. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  41. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid
  42. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.J. ilt (kostjalt) elatise väljamõistmiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus
  43. jaanuaril 2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  44. Hagejad esitasid
  45. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks.
  46. juuni 2019 menetlusdokumendis palusid hagejad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale, millest on omakorda maha arvatud ½ riiklikust lastetoetusest (
  47. aastal seega 240 eurot kummagi hageja kasuks) alates
  48. detsembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei ela hagejatega koos alates detsembrist
  49. Hagejate vanemate kooselu ajal oli kostja sissetulekuks 2000 eurot ning hagejate ema sissetulek kulus hagejate peale. Hagejate elatustase ei tohiks langeda. Praegu hoolitseb hagejate eest igapäevaselt nende ema. Hagejate kulud on 540 eurot lapse kohta. Kostja tasub elatist vähem kui seadusega sätestatud määras.
  50. Kostja vaidles hagile vastu. Vanematel ei olnud kokkuleppeid, kui suured on laste kulutused. Kostja tasus lastele elatist arvestusega, et ka nende ema panustab sama palju. Hagejate ema ei ole kordagi avaldanud, et ta vajab suuremat summat laste ülalpidamiseks. Kulud eluasemele ja toidule ei ole usutavad. Ka vanemate kooselu ajal ei kulutatud laste ega kogu pere toidule selliseid summasid. Riideid ja jalanõusid ei ostetud iga kuu. Kulutused on ülepaisutatud. Kooselu ajal selliseid kulutusi ei tehtud. Põhjendatud kulud laste ülalpidamiseks on 490 eurot kuus. Kostja töötab tähtajalise lepingu alusel. Tööleping lõpeb
  51. veebruaril 2019, seejärel kostjal sissetulekut ei ole. Kostja on ka 60% ulatuses töövõimetu. Kostja sissetulekuks on pension (216 eurot 16 3 senti) ja sotsiaaltoetus (51 eurot 14 senti). Kostja on suuteline tasuma elatist 200 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
  52. Tartu Maakohus rahuldas
  53. juuli 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise summas, mis vastab 64,8 protsendile igakordsele kehtivale elatise alammäärale kuus alates
  54. detsembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (hageja I puhul XXX ja hageja II puhul kuni XXX ). Elatisena tasutav summa on
  55. a detsembri eest 162 eurot kuus ning
  56. aastal 175 eurot kuus mõlemale lapsele. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisega. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette
  57. kuupäevaks hagejate ema kontole. Elatise tasumisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal elatisena makstud summadega. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt analüüsis maakohus, kas esineb alus kummalegi hagejale miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, sh hindas hagejate vajadusi ning kostja varalist seisundit. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96 ja 97, § 100 lg-tele 1 ja 3, § 101 lg-le 1 ja § 102 lg-le
  58. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et kooselu lõppedes detsembris 2018 asus hagejate ema koos lastega elama eraldi korterisse. Korteri kolme kuu keskmine arve on 157 eurot (kommunaalkulud, vesi ja kanalisatsioon). Jagatuna kolme elaniku kohta langeb kummalegi lapsele eluasemekuluna 52 eurot kuus. Arved on esitatud üksnes talvekuude eest. Suvel võivad arved olla mõnevõrra väiksemad, selle kohta praegu tõendeid esitatud ei ole. Laste eluasemekulude hulka ei arvestanud maakohus korteri renoveerimiseks võetud laenu ning selle tagasimakseid. Eluaseme tagamine ning selle lastele elamiskõlblikuks tegemine on lapsevanema kohustus. Ka ei ole esitatud asjakohaseid tõendeid väidetavate renoveerimiskulude tegemise ning mööbli ostmise kohta. Elektrikulude kohta tõendeid esitatud ei ole. Kulude suuruseks on hagejate kinnitusel kokku 32 eurot 35 senti kuus, s.o 10 eurot 78 senti kummagi lapse kohta. Maakohus luges usutavaks, et elektrikulu võib olla ca 11 eurot kuus mõlema hageja osas. Hagis on näidatud mõlema lapse osas toidule tehtavateks kulutusteks 150 eurot kuus. Maakohus pidas sellist summat põhjendatuks. Lastega peres tekivad tõenäoliselt ka transpordikulud. Samas ei ole hagejate nõutud transpordikulu 148 eurot 75 senti kuu lapse kohta põhjendatud ega tõendatud. Põhjendatud ei ole lugeda laste kulude hulka sõiduki remondi- ja kindlustuskulusid. Tõendatud ei ole hagejate vajadus käia regulaarselt (kaks korda kuus) X psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtul. Lisaks ei ole tõendatud, et hagejate ema käiks laste vajadustega seonduvalt autoga iga nädal X. Mõistlikuks transpordikuluks on 30 eurot kuus ühe lapse kohta. Maakohtu hinnangul ei ole hagejate sidekulud (hageja I kulud 63 eurot 38 senti ja hageja II kulud 112 eurot 38 senti) põhjendatud. Telefoni järelmaksu ning võimalike tulevaste kulutuste kohta märkis maakohus, et sellised kulutused on mõistlik vanemate vahel eelnevalt kokku leppida. Veebruari 2018 arve summas 52 eurot 14 senti jagamine kolmeks ei ole põhjendatud. Mõistlikuks sidekuluks on 10 eurot kuus lapse kohta, arvestades nii kodust TV ja interneti kasutamist kui ka mobiiltelefoni kulusid hagejal I. 4 Maakohus leidis, et mõistlikud kulud tervishoiule on 25 eurot, hügieenitarvikutele 10 eurot, riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus lapse kohta. Huvitegevuse kulud on ilmselt olemas ning nende suuruseks määras kohus 25 eurot kuus lapse kohta. Laste kasvatamisel võib tekkida ennenägematuid kulutusi ning selliste kulutuste mõistlikuks suuruseks on 25 eurot lapse kohta. Seega on mõistlikud vajadused keskmiselt 410 eurot kuus lapse kohta. Järgnevalt analüüsis maakohus kostja varalist seisundit. Kostja on osaliselt töövõimetu (töövõime kaotus 60%). Kohtule on esitatud kostja ja XXXXX OÜ vahel
  59. oktoobril 2018 ja
  60. märtsil 2019 sõlmitud tähtajalised töölepingud. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et XXXXX OÜ deklareeritud brutotöötasu kostjale on perioodil juunist 2018 kuni maini 2018 keskmiselt 1383 eurot kuus. Seega on kostjal olemas töökoht, kus talle makstakse regulaarselt töötasu. Ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et kostja töökoht oleks ajutine. Ka järjestikune tähtaegsete töölepingute sõlmimine seda ei kinnita. Sisuliselt kohe pärast eelmise töölepingu lõppemist on kostjaga sõlmitud uus tööleping. Lisaks makstakse kostjale igakuiselt töövõimetupensioni (perioodil juunist 2018 kuni märtsini 2019 summas 216 eurot 16 senti kuus, aprillis ja mais 2019 summas 234 eurot 28 senti kuus). Samuti makstakse kostjale puudetoetust summas 51 eurot 14 senti kuus. Kostja konto väljavõttest nähtub, et
  61. aastal on talle tehtud ülekandeid Enriko Tšernovi poolt. Kostja kinnitas kohtuistungil, et saab üüritulu. Samuti on kostja
  62. aastal korduvalt pannud oma kontole sularaha suhteliselt suurtes summades (korraga 100 – 500 eurot). Kostja selgitas, et tegemist on tööandjalt saadud töötasuga sularahas, kui tal on olnud vaja rahalisi vahendeid palgapäevade vahel. Maakohus võrdles konto väljavõtteid Maksu- ja Tolliameti andmetega ning asus seisukohale, et kostja võib saada osaliselt töötasu nö mustalt. Maakohus asus seisukohale, et kostja töövõimetus ja võimalik halb majanduslik seisund ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagejate emale makstakse lapsetoetust kokku 120 eurot kuus (60 eurot kuus lapse kohta). Lisaks on hagejate emale makstud kuni
  63. aprillini 2019 lapsehooldustasu 38 eurot 36 senti kuus. Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul tuleb miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestada mõjuva põhjusena esmalt asjaolu, et ei ole tõendatud laste vajadused ja ülalpidamiskulud hagejate nõutud suurused. Samuti tuleb arvestada, et mõlema lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, s.o 60 eurot kuus ühe lapse kohta. Tõendatud ei ole, et enne vanemate lahkukolimist kulututi peres kummalegi lapsele 540 eurot kuus, arvestades ka sellega, et noorem laps on praegu 3-aastane. Maakohus pidas usutavaks kostja selgitust selle kohta, et ka juhul, kui tema sissetulek oleks võimaldanud selliseid kulutusi teha, lastele selliseid summasid ei kulutatud. Nõustuda ei saa sellega, et miinimumelatisest väiksema elatise tõttu satuvad hagejad praegusel juhul vaesusriski. Eelneva tõttu mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 175 eurot kuus. Maakohus mõistis elatise protsendina elatismiinimumist, millega kaasneb elatise muutumine vastavalt iga-aastasele töötasu alammäärale. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  64. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus määras elatise alates
  65. detsembrist 2018 (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-4), ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale kuus alates
  66. detsembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatisena tasutav summa on
  67. aasta detsembri eest 241 eurot 94 senti ja
  68. aastal 270 eurot kuus lase kohta. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse 5 kehtestatud töötasu alammäära muutmisega. Menetluskulud paluvad hagejad jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt leidis maakohus, et kostja töövõimetus ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks ning, et tal on piisav majanduslik võimekus oma lapsi ülal pidada. Elatise vähendamise õiguslik alus tuleneb üksnes PKS § 102 lg-st
  69. Praegusel juhul puudub alus elatise vähendamiseks. Otsusest ei nähtu, millised on piisavalt kaalukad asjaolud väitmaks, et hagejate vajadused on rahuldatud 410 euro ulatuses kuus, kuigi riiklik miinimum oli hagi esitamise seisuga 540 eurot kuus. Maakohtu otsusest ei nähtu, millisele mõjuvale põhjusele tuginedes vähendas maakohus elatist riikliku lapsetoetuse arvelt. Maakohtu põhjendused elatise vähendamiseks igalt hageja kulult ei ole arusaadavad. Maakohus vähendas kõiki kulutusi, sh ka neid kulutusi, mida ei palunud hagejal tõendada. Maakohus kohustas hagejat esitama tõendid kolme kuluartikli kohta (eluaseme-, transpordi- ja sidekulud). Hagejad pidid alustama uut elu, kolima uude kohta ja sellega seoses kaasnesid ka kulutused. Kuna kostja jäi pere ühisesse elukohta, jäi enamus asjadest (sh hagejate isiklikud asjad) tema valdusesse. Hagejatele tuli soetada uusi asju. Hagejate ja nende ema sissetulekuks
  70. aastal on keskmiselt 360 eurot inimese kohta. Elatist saamata on hagejad sattunud suhtelisse vaesusesse. Seejuures naudib kostja väga head keskklassi elu. Vanemate kooselu ajal oli sissetulekuks vähemalt 770 eurot inimese kohta. Maakohtu määratud elatis (175 eurot) ei too veel perekonda suhtelisest vaesusest välja, kuna siis on sissetulekuks 476 eurot inimese kohta. Otsuse põhjendustest ei nähtu, kuidas on kõik laste vajadused täidetud suhtelises vaesuses elades. Maakohus ei ole võrdselt analüüsinud mõlema vanema olukorda ning on asetanud ühele vanemale suurema ülalpidamiskohustuse, arvestamata seejuures selle vanema puuet. Ka hagejate ema on töövõimetu ning on selle kohta esitanud tõendid. Töövõimetus ei võimalda hagejate emal leida teist tööd, kus ta teeniks rohkem. Tervisega seonduvalt on laste emal igakuised lisakulutused. Kostja puue ei too kaasa lisakulutusi tervisele ning talle ei ole keelatud suurema koormusega töö. Hagejate transpordikulud on isegi suuremad, kui hagiavalduses toodud 40 eurot kuus. Eelmine sõiduk oli väga halvas tehnilises seisukorras ja hagejate ema pidi ostma uue sõiduki, millega saaks lapsi sõidutada. Sõiduk Volkswagen Sharan on ostetud liisinguga, mis omakorda tõstab igakuiseid kulutusi (liisingu tagasimakse 350 eurot kuus).
  71. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  72. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4), samuti hagi rahuldamise ulatuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega:
  73. Hagi rahuldada;
  74. Mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis perioodi
  75. detsembri 2018 kuni
  76. detsembri 2018 eest summas 212 eurot 90 senti;
  77. Mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis 240 eurot kuus alates
  78. jaanuarist 2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast);
  79. Mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis perioodi
  80. detsembri 2018 kuni
  81. detsembri 2018 eest summas 6 212 eurot 90 senti;
  82. Mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis 240 eurot kuus alates
  83. jaanuarist 2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  84. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse taotluste p-s 1 paluvad hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega määrati elatis alates
  85. detsembrist
  86. Taotlusest võiks aru saada selliselt, et hagejad vaidlustavad elatise väljamõistmise aega. Arvestades apellatsioonkaebuse muid taotlusi (p-d 2, 3 ja 4) tuleb asuda siiski seisukohale, et hagejate eesmärgiks on vaidlustada väljamõistetud elatise suurust, mitte selle väljamõistmise aega. Elatise suuruse kohta peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  87. juuni 2019 lõplikes seisukohtades (dtl 188 – 191) palusid hagejad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale, millest on maha arvestatud 50% riiklikust lastetoetusest (
  88. aastal seega 240 eurot). Apellatsioonkaebuses paluvad hageja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja miinimumelatise (
  89. aastal seega 270 eurot). Ringkonnakohtu menetluses ei saa hagejad oma nõudeid suurendada. Seetõttu lähtub ringkonnakohus
  90. juuni 2019 menetlusdokumendis esitatud nõuetest. Eelneva tõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (240 eurot – 175 eurot). Osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole otsust vaidlustatud.
  91. Vaidlustatud otsuses on maakohus vähendanud kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist kahel põhjusel. Maakohus on põhjalikult analüüsinud hagejate vajadusi ning leidnud, et kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 410 eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu eelnimetatud seisukohaga. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  92. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seega ei pidanud hagejad oma vajadusi tõendama ning maakohus omakorda ei pidanud neid kulutusi ka hindama. Eelneva tõttu tuleb lähtuda sellest, et praegusel ajal kulub hagejate vajaduste rahuldamiseks kokku 1080 eurot kuus (s.o 540 eurot kuus lapse kohta).
  93. aastal kulus hagejate vajaduste rahuldamiseks kokku 1000 eurot kuus (s.o 500 eurot kuus lapse kohta). Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väiteid hagejate kulutuste kohta. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebusele lisatud sõiduki andmete vastuvõtmisest ja loeb selle tõendi hagejatele tagastatuks. Hagejate ema arstitõendi võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde.
  94. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 60% (dtl 79 – 83). Lisaks on kostjaga sõlmitud töölepingud tähtajalised (dtl 76 – 78). Asjaolu, et töölepingud on sõlmitud järjestikku, ei muuda töölepingut tähtajatuks. Kostjal ei saa olla kindlust, et pärast töölepingu tähtaja möödumist sõlmitakse temaga uus tööleping. Ka uue töökoha leidmine võib osutuda kostja tervislikust seisundist tingituna raskendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et iga tööandja ei soovi sõlmida 7 töölepingut isikuga, kellele on määratud osaline töövõime kaotus, isegi kui see ei takista tal tegemast konkreetset tööd.
  95. Maakohus on vähendanud kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist ka seetõttu, et hagejate vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kuigi asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (sh peretoetusega), võib olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei anna üksnes peretoetuse maksmine selleks alust. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga (vt nt Riigikohtu
  96. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 28.2).
  97. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul saab peretoetuste maksmist arvestada koostoimes asjaoluga, et kostjal on tuvastatud töövõime kaotus ning temaga sõlmitud töölepingud on tähtajalised (vt otsuse p 10). Hagejad on
  98. juuni 2019 menetlusdokumendis arvestanud miinimumelatisest maha ½ riiklikest toetustest. Ka ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist suuremas ulatuses. Kostja sissetulekuks on töötasu (ca 1383 eurot kuus; bruto), pension (juunist 2018 kuni märtsini 2019 summas 216 eurot 16 senti ja aprillis-mais 2019 summas 234 eurot 28 senti) ja puudetoetus (51 eurot 14 senti).
  99. juuni 2019 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta saab ka üüritulu (60 eurot; dtl 118). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ilmselt on kostjal mitteametlikke sissetulekuid.
  100. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise perioodi
  101. detsembri 2018 kuni
  102. detsembri 2018 eest summas 212 eurot 90 senti (
  103. aasta elatise miinimummäär 250 eurot – ½ riiklikust peretoetusest 30 eurot : 31 päeva x 30 päeva). Alates
  104. jaanuarist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt mõista kummagi hageja kasuks välja elatis 240 eurot kuus (
  105. aasta elatise miinimumäär 270 eurot – ½ riiklikust peretoetusest 30 eurot). Seejuures kuulub väljamõistetud elatis ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). Arvestades hagejate lõplikke nõudeid (vt
  106. juuni 2019 menetlusdokument, dtl 188 – 191) rahuldatakse hagi täielikult. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka hagi rahuldamise ulatuses osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi (vt ka otsuse p 10) rahuldatakse kaebus osaliselt.
  107. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.