S § 63 lg 1 alusel
lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) päeva.
lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja 3,
lg 2 ja § 77 lg 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu 09.12.2019. Kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist piisava ajavaruga kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. VTMS § 98 lg 5 korras avaldatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik märkinud, et ta tunnistab oma süüd, istus rooli joobes. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et protokoll on talle arusaadav. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et asja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud, teod on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik teadis, et tal juhtimisõigust ei ole, pidi ka teadma, et on alkoholi tarvitanud. Oli teadlik ka sellest, et sõiduk on tähtaegselt ümber registreerimata ja sellise sõidukiga ei tohi liikluses osaleda. Ka ei olnud tal juhtimisõigust ja ta oli alkoholi tarvitanud. Menetlusaluse isiku süü on maksimaalne. Oma teoga pani ta ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka teised liiklejad. Ohtlikumad väärteod ongi just juhtimine juhtimisõiguseta ja alkoholipiirmmära ületavas seisundis juhtimine. Karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest süstemaatiliselt vangistusega 4 kuud. See ei mõjutanud teda selliselt, et ta uuesti toime ei paneks. Väärteokorras on teda karistatud erinevate karistustega. Rahatrahv ja lühiajaline arest on ennast ammendanud. Seetõttu taotleb menetlusaluse isiku karistamist KarS § 63 lg 1 ja
Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, millest nähtub süü osaline tunnistamine ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 2 Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 18.10.2019.a kella 23:08 kuni 23:13 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0145 (taatlemistunnistuse nr TTRC-19/00093). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,73 ja 0,73 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,68 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Siim Tikerpuu, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. 2 Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,68 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,68 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistanud sõiduki juhtimist joobes, mistõttu saab järeldada, et ta oli oma seisundist üheselt teadlik, kuid see teadmine ei takistanud teda sõidukit juhtimast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo.
lg 2
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Alexey Tyurinil 18.10.2019 kehtivaid juhilubasid ei olnud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 15.01.2017 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli
15.01.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 3 Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil xxx reg. nr xxx kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 31.07.2019. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Tallinnas. Kuivõrd menetlusalune isik esitas kontrollijale sõiduki ostu-müügi lepingu kuupäevaga 30.08.2019 ja pidas ennast sõiduki omanikuks, siis vastavalt
lõikele 1 peab sõidukiomanik tagama talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Seega olles samaaegselt nii sõidukiomanik kui ka juht, pidi menetlusalune isik veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli
Kuivõrd menetlusalune isik peeti enam kui kahe kuu möödudes ostu-müügilepingu sõlmimisest kinni kui ta juhtis sõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, jättis menetlusalune isik kui sõidukiomanik ja juht temale pandud kohustuse täitmata, mistõttu leiab kohus, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd menetlusalune isik vähemalt pidas seda asjaolu võimalikuks ja möönis seda. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.
lg 3 kohaselt peab registriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud sõiduki ning nendega seotud isikute andmete muutmine (muudatused sõiduki omaniku andmetes, sõiduki omaniku vahetus, muudatused sõiduki kasutaja(te) andmetes), lisamine või ärajätmine. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 kohaselt tuleb sõiduki registriandmete muutmist taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. Müügilepingu kohaselt omandas Alexey Tyurin sõiduki xxx reg. nr xxx 30.08.2019. Kui menetlusalune isik omandas selle sõiduki, pidi ta ka andmeid registris muutma, s.t pöörduma Maanteeametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki ümber registreerima viie tööpäeva jookasul alates 30.08.2019. Alexey Tyurin aga juhtis 18.10.2019 mootorsõidukit, mis oli ümberregistreerimata, jättes
Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
Seega rikkus menetlusalune isik
lg 3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime
sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 4 karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kuus kehtivat väärteokaristust ning lisaks teistele väärtegudele on menetlusalust isikut karistatud viiel korral mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata ning ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Väärtegude toimepanemise eest on isikut karistatud rahatrahvidega ning kahel korral on menetlusalune isik rahatrahvid ka tasunud. Kolmel korral jättis Alexey Tyurin talle määratud rahatrahvid tähtaegselt ning vabatahtlikult tasumata, sest tal puudusid selleks rahalised vahendid, samuti puudus vara, millele sissenõuet pöörata ning seetõttu on kolmel korral asendatud talle määratud rahatrahvid arestiga. Arvestades nii rahatrahvi kui rahalise karistuse tasumata jätmist ning püsiva ja legaalse sissetuleku puudumist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite maksmiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seega varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, siis ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Puutuvalt rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki, näitab ka uute väärtegude teadlik ja eesmärgipärane toimepanemine – isik on taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel puudub juhtimisõigus, olles samal ajal ka juhile keelatud seisundis ning juhtides tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, mida ei olnud kehtestatud korrale vastavalt ümberregistreeritud. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on korra juba karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis ning neljandat korda on ta ajal, mil tal puudub juhtimisõigus, kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud ka kriminaalkorras sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt vangistusega. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist ning liikluse ohustamist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,68 mg/l kohta. 5 Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,06 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on maksimaalse lähedane ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud neli erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras. Väärteoprotokollist ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kahetsust avaldanud. Seega ei ole tuvastatud ühtegi kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest ajal, mil tal puudus juhtimisõigus. Samuti on teda karistatud väärteokorras sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale ja jätkuvale õigusvastasele käitumisele liikluses ning selle ohustamisele. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku suurest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära ülemmääras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahvidega, mis on asendatud arestiga ja ka see karistus ei ole mõju avaldanud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja isiku vabadust piirav karistus takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu peab kohus süüdistatava süü suurust kogumis ja varasemate lühiajaliste arestide tulemuseta jäämist arvestades vajalikuks mõista menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Selleks, et mõistetav karistus saavutaks oma eesmärgi ja takistaks menetlusalusel isikul uute süütegude toimepanemist määrab kohus, et arest peab olema kantud võimalikult lühikese aja jooksul otsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.