Obsah (4)

§ 184§ 68§ 73§ 78

1-19-9991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9991 (19730000323) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 184lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

Margit Mänd süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg 25.04.2019, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Margit Männile mõistetud ja ära kandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva Margit Männi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui Margit Mänd temale määratud 4 (neli) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Margit Männile määratud 4 (neli) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.12.

2. Asitõendite osas võetud seisukoht Harju Maakohtu otsuses nr 1-19-
4. Margit Männilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1350 (tuhat kolmsada viiskümmend) eurot; 1 kohtueelsel menetlusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Kersti Põld makstud tasu 422 (nelisada kakskümmend kaks) eurot 40 (nelikümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 1772 (tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Margit Mänd, 1-19-9991, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Margit Männile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Narkootilise aine ja DNA-ekspertiisi tegemisel tekkinud kulude osas võeti seisukoht Harju Maakohtu otsuses nr 1-19-
5. - Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Margit Mändi (Mänd) süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1 järgi selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult, grupis koos I K (K), käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o koguses, mis tekitab narkojoobe vähemalt 10 isikule, erinevaid narkootilisi aineid. Nii võttis Soome Vabariigis elav Margit Mänd käesoleva aasta märtsis ja aprillis korduvalt I K ühendust ja palus tal toimetada Eesti Vabariigist Soome Vabariiki täpselt tuvastamata koguses, kuid suures koguses, s.t vähemalt kümneid narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-

1. d)sisaldavaid tablette ja gammabutürolaktooni (GBL-
2. i)vedelikku, mida andis Soome Vabariigis edasi kohtueelses menetluses tuvastamata isikutele. Samuti üritasid Margit Mänd ja I K eelnevalt ebaseaduslikult koos omandatud narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL-
3. i)Hollandist Eestisse toimetada. Nimelt 25.04.2019.a kella 09.10 ajal teostati Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuvas Ikla piiripunktis Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuse töötajate poolt mootorsõiduki xxx Soome registreerimismärgiga xxx kontroll, mille käigus leiti ja võeti sõiduki pagasiruumist ära neli 25 liitrilist plastkanistrit, milles värvusetu läbipaistev vedelik kogumassiga 108,59 kg, mis sisaldas gammabutürolaktooni (GBL-i), mille protsentuaalset sisaldust ei määratud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja amfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase 2 arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja gammabutürolaktoon (GBL-
4. i)kuulub V nimekirja. Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,4 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ja gammabutürolaktooni (GBL-
5. i)puhul 8 grammist (kroonilise tarvitaja puhul 16 grammist) narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega pani Margit Mänd grupis ühiselt ja kooskõlastatult toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 13.12.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raigo Aas, süüdistatav Margit Mänd ja tema kaitsja Kersti Põld sõlminud järgneva kokkuleppe: Karistuse liik ja määr: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb ringkonnaprokurör kohtus Margit Männi süüditunnistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat ja 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2019.a, s.o 1 päev ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 9 kuud ja 29 päeva.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Margit Mänd ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid ja salvestised: Asitõendite osas võeti seisukoht Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsuses 1-19-8182, s.o asjas, millest eraldati käesolev kriminaalasi. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele (alljärgnevad kulud): - Narkootilise aine ja DNA-ekspertiisi kulude osas võeti seisukoht kohtuasjas 1-19-

1. - Kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 422,40 eurot. Seega on kulud kokku: 1350+422,40 = 1772,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitamisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 184

lg 2 p 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 3 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4