← Eesti

1-19-1346/18

Obsah (6)§ 46§ 12§ 27§ 22§ 24§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tar

) § 46 lg-s 6 nimetatud aktsiisimäära.

§ 46lg 6 kohaselt oli muu alkoholi aktsiisimäär 1.

veebruarist 2017 alates 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. S. Sirkase käideldud alkoholi arvestuslik aktsiis oli kokku 4706,33 eurot (23,89 eurot x 197 liitrit). See ületab enam kui kahekümneviiekordselt

§ 46lg-s 6 nimetatud aktsiisisumma.

Tegemist oli käitlemiseks mittelubatud alkoholiga, kuna sellel puudus maksumärgistus ning see ei olnud ka kantud alkoholiregistrisse. Seega on tõendatud, et S. Sirkas hoidis ja toimetas edasi käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses. 4. Karistamiseks KarS § 375 järgi peab tuvastama käitlemiseks mittelubatud, sh maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise kaubandusliku eesmärgi. AS § 3 lg 1 p 6 kohaselt loetakse alkoholi käitlemiseks sellist alkoholi hoidmist, 2

(8)ladustamist või edasitoimetamist, millel on kaubanduslik eesmärk. AS § 3 lg 2 kohaselt on AS § 3 lg 1 p-s 6 nimetatud toimingutel kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku kasutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana. Maakohus asus seisukohale, et S. Sirkase valduses olnud ja ära võetud alkoholi käitlemise osas on sedastatav kaubanduslik eesmärk, mis väljendus selle müügile suunamise kavatsuses.
  1. Esmalt viitab sellele S. Sirkaselt äravõetud alkoholi kogus – seitse 30-liitrilist plastkanistrit, milles oli 210 liitrit alkoholi. Juba selline märkimisväärne kogus alkoholi kangusega 95,80% annab tõsiseltvõetava aluse jaatada omandatud ja hoiustatud alkoholil kaubandusliku eesmärgi olemasolu.
  2. Teiseks viitas süüdistatav kohtueelses menetluses, et ta tõi selle kauba (alkoholi ja sigaretid) endale eesmärgiga teenida lisatulu. Kohtulikul uurimisel süüdistatav aga väitis, et pidas selle all silmas hoopiski kõva rahalist kokkuhoidu. Ta soetas alkoholi ja piiritust Valkas tundmatutelt isikutelt 5000 euro eest. Need tundmatud vähem ei müünud. Ja süüdistatav mõtles, et ei pea pärast sellise koguse muretsemist enam poest ostma, sellest ka lisatulu teenimine ehk ta sai kokku hoida. Kohus asus seisukohale, et mõiste „lisatulu“ ei ole sünonüüm ehk samatähenduslik sõnaga „kokkuhoid“. Juhul, kui inimese eesmärgiks oleks olnud hoopiski raha kokku hoida, siis probleemi tekkimisel ta ametnikega kokkuhoiust ning isiklikust tagavarast räägikski. S. Sirkas midagi sellist ei väitnud ei kinnipidamisel tee peal ega ka hilisematel ülekuulamistel. Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et S. Sirkase tegelik eesmärk oli soetatud alkohol ja piiritus tasapisi müüa, et ahtale sissetulekule lisa saada.
  3. Kolmandaks ei kinnita S. Sirkase pangakontode väljavõte ega tema ütlused pere majandusliku olukorra kohta tema ütlusi soetatud alkoholi kasutamise eesmärgi kohta. Kohtuistungil väitis S. Sirkas, et ta vajas alkoholi arsti soovitusel oma terviseprobleemi lahendamiseks. Olles Läti Vabariigis, pakkusid tundmatud talle Valkas Alko1000 kaupluse juures võimalust osta piiritust ja sigarette, lepiti kokku uus kokkusaamise kuupäev. Soetatud kraami eest tuli välja käia 5000 eurot. Sellest 3000 eurot oli tal isiklikust tagavarast, elu jooksul kogutust ning 2000 eurot laenas õepoeg. Süüdistatav väitis, et tehingut ei arutanud ta kodus isegi abikaasaga. Samas on süüdistatav avaldanud, et ta on 100% töövõimetu, vähemalt viis aastat ei ole ta ametlikult tööl käinud, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, abikaasa on ka töötu ja toetusi valla poolt pole määratud. Pere sissetulek on napp 400–500 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad perioodil
  4. jaanuar–
  5. juuli 2017 aeg-ajalt väikesed sularaha sissemaksed (vahemikus 10–510 eurot). Süüdistatava sõnul on tegemist täisealiste laste abiga.
  6. Eluliselt ei ole mingilgi määral usutav, et majanduslikult väga keerulises situatsioonis isik, kes saab rahalist abi ja toetust oma lastelt, võtab ilma abikaasaga arutamata ja omi rahalisi võimalusi reaalselt hindamata, kõik elu jooksul kogutud säästud, laenab veel peaaegu poole juurde ja soetab 5000 euro eest üüratu koguse alkoholi. Seejuures on oluline tähele panna veel seda, et süüdlane kinnitas kohtuistungil, et rahalist toetust ja abi osutasid talle tema täiskasvanud lapsed. Juhul, kui S. Sirkasel olid säästud, siis puudunuks tal vajadus laste abi järele. Teisalt aga kerkib küsimus, millisest rahast oleks laenatud 2000 eurot tagasi makstud. Legaalsetest sissetulekutest polnuks see võimalik.
  7. Samuti ei pidanud kohus usutavaks süüdistatava väidet, et viimane vajas sellises koguses alkoholi isiklikuks tarbeks. S. Sirkas väitis, et ta võtab iga tunni tagant või kuidas kunagi kõvade valudega umbes pitsi, s.o 40 ml. Iga tund 40 ml piiritust võttes kulub ööpäevas 960 ml ehk 0,96 liitrit piiritust. Seega jaguks soetatud alkoholi vähemalt 218 päevaks. Kuid kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tegemist on väga kange alkoholiga, piiritusega 95,80% (vol), s.o puhtale alkoholile (etanoolile) läheneva vedelikuga. Kui süüdistatav tarbiks piiritust nii, nagu ta kohtuistungil kirjeldas, ööpäevas ligi liitri praktiliselt puhast alkoholi, siis oleks tegu surmava 3
(8)alkoholikogusega. Meditsiinilise erialakirjanduse kohaselt on surmavaks annuseks 6–8 ml 100%-list etanooli kehamassi ühe kilogrammi kohta (55 kg korral 330–440 ml). Puudub mõistuspärane seletus, miks peaks niigi põdura tervisega inimene soetama endale tarvitamiseks sedavõrd suure koguse ülikanget alkoholi.
  1. Eelnevale tuginedes asus maakohus seisukohale, et S. Sirkasel oli tema valdusest leitud alkoholi käideldes kaubanduslik eesmärk, mis seisnes hilisemas müügikavatsuses. Ühtlasi annavad käsitletud asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et S. Sirkas tegutses Eesti Vabariigi maksumärkideta suures koguses alkoholi soetades teadlikult ja eesmärgipäraselt.
  2. Maakohus rahuldas ka Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse. Nõudeavalduses oli taotletud kindlaks määrata S. Sirkase alkoholiaktsiisi maksmise kohustus kogusummas 4706,33 eurot ning välja mõista alates
  3. augustist 2017 tasumata maksusummalt intress 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
  4. Kohus märkis, et avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud tähtaegselt vastavalt KrMS § 38 lg 1 p-s 2 sätestatule ning Maksu- ja Tolliametil on õigus avalik-õiguslikku nõuet esitada. S. Sirkase maksukohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad tema kuriteo tehioludega, tema käideldud alkohol vastab

§ 12

lg 6 p-s 1 nimetatud tootele (aktsiisikaup) ja alkohol oli maksustamata.

§ 27lg 1 sätestab ammendavalt aktsiisivabastuse alused, mida antud juhul ei esine.

13.

§ 22

lg 1 p 4 tulenevalt maksab aktsiisi isik, kes on rikkunud

nõudeid aktsiisikauba maksumärgistamisel, ladustamisel ja valdamisel.

§ 24

lg 12 kohaselt tekib sama seaduse § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikul maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks määrata, siis rikkumise avastamise päeval. Kui ei ole võimalik kindlaks teha

§ 22

lg 1 p 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Kuivõrd kohus tuvastas S. Sirkase poolt maksumärgistamata alkoholi kui aktsiisikauba käitlemise kaubanduslikul eesmärgil, on süüdistatav

§ 22lg 1 p-s 4 nimetatud isik ja tal on tekkinud aktsiisi maksmise kohustus.

See kohustus on tekkinud S. Sirkasel ka juhul, kui ta lugeda alternatiivselt

§ 24

lg 12 teises lauses nimetatud isikuks, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa.

  1. Maksu- ja Tolliamet on lugenud maksukohustuse tekkimise ajaks rikkumise avastamise kuupäeva, s.o
  2. augusti
  3. a. Kohus nõustus sellega ning leidis, et see vastab

§ 24

lg-s 12 sätestatule.

§ 24lg 12 kohaselt on S.

Sirkasel tekkinud alkoholiaktsiisi tasumise kohustus tema valduses olnud alkoholilt. Ja seda hoolimata asjaolust, et alkohol on S. Sirkaselt ära võetud ning see kuulub konfiskeerimisele ja hävitamisele. Sellisele seisukohale on asunud Euroopa Kohus 29. aprilli 2010. a lahendis C-230/08 ning seda on rakendatud ka Eesti kohtupraktikas asjas nr 3-17-883. 15. Tulenevalt

§ 28

lg-st 1 makstakse aktsiis aktsiisikauba tarbimisse lubamise liikmesriigis maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi. 2017. aastal oli

§ 46lg 6 kohaselt muu alkoholi aktsiisimäär alates 1.

veebruarist 23 eurot 89 senti muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Maksu- ja Tolliameti arvestusel tuleb alkoholiaktsiis käesolevas asjas arvestada valemiga absoluutalkoholi kogus (197 liitrit) x 23,89 eurot (

§ 46lg 6 tulenev aktsiisisumma 2017.

aastal), kokku 4706,33 eurot. Selle arvestuskäiguga tuleb nõustuda. Seega on S. Sirkasel alkoholiaktsiisi maksmise kohustuse summas 4706,33 eurot. 4

(8)
  1. Maksu- ja Tolliamet esitas ka intressinõude. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg-st 1 on intressimäär 0,06% päevas. MKS §-s 119 on sätestatud juhud, mil intressi ei arvestata või selle arvestamine peatub. Selliseid aluseid kohus ei tuvastanud. Lähtudes MKS § 115 lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 sätestatust, tuleb S. Sirkasel tasuda intressi 0,06% päevas tasumata alkoholiaktsiisi summalt 4706,33 eurot alates rikkumise avastamise päevast, s.o alates
  2. augustist 2017, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suuruses. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
  3. Apellatsiooni esitas S. Sirkase kaitsja vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja palub kohtuotsuse tühistada, S. Sirkase õigeks mõista ja jätta avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata.
  4. Apellandi hinnangul leidis maakohus vääralt, et S. Sirkasel oli alkoholi käitlemisel kaubanduslik eesmärk. Kohus asus lahkama S. Sirkase kohtueelses menetluses öeldut, et ta tõi kauba (alkoholi ja sigaretid) endale eesmärgiga teenida lisatulu. Kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole menetleja palunud selgitust, mida S. Sirkas mõtles „lisa teenida“ all. Maakohus, asudes ise tõlgendama S. Sirkase väljendit, hindas tema ütlused ebausaldus-väärseteks ja leidis olevat eluliselt usutava, et süüdistatava tegelikuks eesmärgiks oli soetatud alkohol ja piiritus tasapisi ära müüa. Kaitsja kahtleb, kas S. Sirkase ütlused üldse on kohtueelses menetluses õigesti kirja pandud. Põhjuse selles kahelda annab asjaolu, et ülekuulamisprotokollis on S. Sirkas palunud kohaldada oportuniteeti, kuid kui kaitsja küsis süüdistatavalt kohtuistungil, mida sõna „oportuniteet“ tähendab, siis ta seda ei teadnud. Ehk siit tekib küsimus, kelle sõnad on protokolli sattunud, kas S. Sirkase või menetleja omad.
  5. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, nagu vajanuks süüdistatav alkoholi sellises koguses isiklikuks tarbeks. Kaitsja arvates on viimasel ajal kohtupraktikas levinud süüdistuse põhjendatuks lugemisel kasutatav sõnapaar „eluliselt usutav“ sama müstiline mõiste nagu seda on „keskmine palk“. Etteheitvalt märgib kaitsja sedagi, et maakohus on otsuse tegemisel tuginenud vaid kaudsetele tõenditele.
  6. Kaitsja esitab vastuväite ka avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamisele, märkides järgmist.
  7. veebruaril
  8. a esitas kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) prokuratuuri avalik-õigusliku nõudeavalduse. S. Sirkasele sai nõue teatavaks
  9. veebruaril 2018, kui toimusid Lõuna Ringkonnaprokuratuuris läbirääkimised võimaliku kokkuleppe-menetluse kohaldamiseks. Selleks hetkeks oli viiviste summa kasvanud juba üle 500 euro (ühe päeva viivise summa on 2,82 eurot). Kuna maksuhaldurile oli juba
  10. augustil 2017 (või hiljemalt
  11. augustil 2017) teada, et S. Sirkas on kohustatud maksma aktsiisi ning mittemaksmisel tuleb arvestada ning tasuda viivist, siis tekib küsimus, miks ei tehtud S. Sirkasele maksuotsust. MKS § 10 lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esitades avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaal-menetluses, on valinud endale sobivama nõudeavalduse esitamise viisi, mis annab võimaluse süüdistatavalt välja mõista nii aktsiisi kui ka intressid. Kannatanul oleks olnud võimalik valida vähem koormavam menetlus, kus oleks süüdistataval olnud ka võimalus oma õigusi enam kaitsta. Kannatanu apellatsioonivastus
  12. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 5
(8)22. Kannatanu märgib, et

§ 24

lg 2 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi. Seega maksukohustuse tekkimisel oleks S. Sirkas pidanud eelkõige ise arvutama tasumisele kuuluvad maksud ja intressid ning tundma huvi nende suuruse ja tasumise vastu. Mis puutub maksuotsusesse, siis seda ei koostatud, sest kannatanu esitas maksuotsuse koostamise asemel avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalmenetluse raames. Kuriteo toimepanemisel tekkinud maksunõude puhul ongi maksuhalduril võimalik valida, kas viia läbi eraldi haldusmenetlus või esitada oma nõudeavaldus kriminaalmenetluses. Käesolevas asjas viis maksuhaldur menetluse läbi võimlaikult vähese ajaja ressursikuluga, lähtudes mh menetlusökonoomika põhimõttest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on piisavalt põhjalikult ja veenvalt argumenteerinud kõiki otsuses tehtud järeldusi, sh seda, miks ta asus olemasolevate tõendite põhjal seisukohale, et S. Sirkas hoidis ja toimetas edasi suures koguses maksumärgistamata alkoholi just kaubanduslikul eesmärgil ning miks kannatanu avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhistustega ning jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle kordamata. Apellandi väidetele vastab kolleegium vaid järgmist. I
  2. Apellatsioonimenetluses ei ole kahtluse alla seatud maakohtu järeldust, et
  3. augustil 2017 hoidis ja toimetas süüdistatav edasi suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi. Apellatsiooni põhjal tuleb lahendada eeskätt küsimus, kas esimese astme kohus tuvastas õigesti KarS § 375 subjektiivse koosseisu ühe tunnuse – alkoholi käitlemise kaubandusliku eesmärgi.
  4. Kaitsja heidab maakohtule ette, et tõendid, millele kohus S. Sirkase tegevuse kaubanduslikku eesmärki tuvastades tugines, olid kaudsed. Samuti ei kummuta need kaitsja hinnangul süüdistatava väidet, mille kohaselt soetas ta alkoholi enda tarbeks.
  5. Ringkonnakohus möönab, et kõneksolevad tõendid on tõepoolest kaudsed. S. Sirkas omandas alkoholi
  6. augustil 2017 Valkas. Samal päeval kella 14.00 ajal pidasid Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna ametnikud S. Sirkase Valgamaal kinni. Kuivõrd süüdistatava kinnipidamine toimus peatselt pärast piiriületust alkoholi edasitoimetamise käigus ja müügitegevuseks süüdistataval võimalust ei olnud, siis otseseid tõendeid S. Sirkase eesmärgi kohta alkoholi hoidmisel ja edasitoimetamisel pole. Samas puudub aga õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel (vt lähemalt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p-d 9–10 ja
  9. märtsi
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-15-12, p 14).
  11. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud kaudsed tõendid on küllaldased, tuvastamaks kriminaalmenetluslikku tõendamisstandardit (vt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi
  12. novembri
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 18.2) järgides, et S. Sirkas hoidis ja toimetas edasi alkoholi just kaubanduslikul eesmärgil. Nimelt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et S. Sirkasel kaubanduslikku eesmärki alkoholi käitlemisel kinnitab 1) tema sõiduautost leitud alkoholi kogus; 2) alkoholi pakendamise viis (30-liitrised kanistrid, millest on lihtne ostjale alkoholi müüa või siis ise pakendada seda müügiks mistahes anumatesse); 3) suure alkoholikoguse soetamine ühe ostuna; 4) alkoholi eest korraga 5000 euro korraga tasumine ja seda inimese poolt, kes elab väga kesistes majanduslikes oludes; 5) usutavate andmete puudumine selle kohta, et sedavõrd suur kange alkoholi kogus võinuks olla vajalik isiklikuks tarbimiseks.
  14. Kaitsja püüab maakohtu seisukohta ümber lükata, väites, et alkohol oli S. Sirkasel enda tarbeks ning tõendid vastupidist ei kinnita. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja argumendid ei ole veenvad 6

(8)ega kummuta apelleeritud kohtuotsuses tehtud järeldusi. Kaitsja on kohtule esmalt ette heitnud, et viimane luges põhjendamatult ebausaldusväärseks S. Sirkase ütlused alkoholi omandamise eesmärgi kohta, nähes vääralt vastuolu tema eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel. Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Nagu esimese astme kohus tuvastas, märkis S. Sirkas kohtueelses menetluses, et ostis alkoholi eesmärgiga teenida lisatulu. Kohtumenetluses asus ta aga väitma, et alkohol oli tal vaid endale tarvitamiseks ning tema poolt varasemalt väljendatud „lisatulu teenimise“ all pidas ta silmas hoopis kõva rahalist kokkuhoidu. Sarnaselt maakohtule ei pea ka kolleegium usutavaks, et S. Sirkas võis „lisatulu teenimise“ all mõelda rahalist kokkuhoidu. Ringkonnakohus ei pea ka põhjendatuks kahelda selles, et S. Sirkase ütlused on ülekuulamisprotokolli saanud kirja õigesti. Kirjapandud ütlustest nähtuvalt on ta maininud soovi teenida lisatulu ning seda ka põhjendanud. Lisaks tuleb märkida, et süüdistatav ise ei ole enda ütluste moonutamist ette heitnud. Tema kaitseväide seisneb üksnes selles, et „lisa teenimise“ all mõtles ta raha kokku hoidmist, kuna ei pea alkoholi enam kauplusest ostma. Seega on S. Sirkase kohtus antud ütlused selges vastuolus tema ütlustega kohtueelses menetluses. Märgitu annab täiendava aluse pidada S. Sirkase kohtus antud ütlusi tõendina ebausaldusväärseteks. Samas oleks S. Sirkase käitlemisteo kaubanduslik eesmärk selgelt tuvastatav ka juhul, kui tema poolt kohtueelses menetluses öeldu ja selle vastuolu kohtus antud ütlustega üldse tähelepanuta jätta. Käitlemisteo asjaolud, sh teo objekt on selleks piisavalt kõnekad.
  1. Kaitsja järgmise märkuse kohaselt ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks S. Sirkase ütlusi, et ta vajas sellist suurt kogust alkoholi isiklikuks tarbeks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et apellatsioonis ei esita kaitsja mitte ühtegi vastuargumenti kohtu arutluskäigule, vaid üksnes heidab ette süüdistatava ütluste elulise usutavuse hindamist. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütluste elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. septembri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-74-05, p 15 ja
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.6). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui kohus jätab olukorras, kus ütluste sisu eeldab nende usaldusväärsuse hindamisel elulise usutavuse kriteeriumi arvesse võtmist, selle tegemata, rikub ta kohtulahendi põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 113). Seega on esimese astme kohus süüdistatava ütluste usaldusväärsuse käsitlemisel õigesti hinnanud ka nende elulist usutavust ja kaitsja sellekohane kriitika on ainetu.
  8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Sirkase ütlused alkoholi omandamise kohta isiklikuks tarbeks ei ole eluliselt usutavad. Uskumist ei vääri, et töötu inimene, kes koos samuti töötu abikaasaga kasvatab kolme alaealist last, saades igakuist sissetulekut 400–500 eurot ja vajades rahalist abi täisealistelt lastelt, kulutab 5000 eurot (millest 2000 eurot on laenatud) selleks, et osta isiklikuks tarbimiseks korraga 210 liitrit kanget alkoholi. Samuti ei ole reaalne, et S. Sirkas vajas sellises koguses sellise kangusega alkoholi isiklikuks tarbeks tervislikel põhjustel – valude leevendamiseks. Pole vaja meditsiinilisi eriteadmisi, et mõista, kuivõrd laastavalt mõjuks S. Sirkase kirjeldatud „alkoholidieet“ tema tervisele. Mitteusutav on ka see, et S. Sirkas, kes enda sõnul vajas alkoholi tugevate valude tõttu, ostis seda tema jaoks täiesti tundmatutelt isikutelt, teadmata, mida see vedelik endast kujutab.
  9. Kokkuvõttes ei suuda ükski apellatsioonis esitatud väidetest tekitada ringkonnakohtus vähimatki kahtlust maakohtu tõendite analüüsi paikapidavuses. Maakohtu otsus S. Sirkase süüditunnistamises ja karistamises KarS § 375 lg 1 järgi jääb muutmata. II
  10. Edutuks jääb ka apellandi taotlus tühistada maakohtu otsus S. Sirkaselt tasumata alkoholiaktsiisi (4706 euro 33 sendi) ning maksuintressi väljamõistmise kohta. Apellatsioonis ei ole ühtegi väidet, mis seaks kahtluse alla kohtu otsustuse määrata kindlaks S. Sirkase alkoholiaktsiisi 7
(8)maksmise kohustus. Kaitsja heidab maksuhaldurile ette üksnes maksuotsuse tegemise asemel avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamist.
  1. Kolleegium märgib, et KrMS § 381 lg 2 kohaselt oli maksuhalduril õigus panna riigi maksunõue S. Sirkase vastu maksma maksuotsuse tegemise asemel avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitades. Nõudeavalduse esitamisega kriminaalmenetluses välditakse paralleelmenetlusi, mis koormaks nii avaliku võimu kandjat kui menetlusosalisi, samuti välistatakse sellega oht jõuda eri menetlustes vastukäivate järeldusteni. Maksu- ja Tolliamet on apellatsioonivastuses kinnitanud, et praeguses asjas aitas avalik- õigusliku nõudeavalduse esitamine maksuhalduril viia menetlus läbi võimalikult väikese aja- ja ressursikuluga.
  2. Põhjendamatu on ka kaitsja etteheide, et maksuhaldur ei teavitanud S. Sirkast aktsiisi tasumise kohustuse tekkimisest, mis justkui tõi kaasa suure intressinõude. Menetletavas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav hoidis ja toimetas edasi suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil. Seega tekkis tal tulenevalt

§ 22

lg 1 p-st 4 ja § 24 lg-st 12 maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt.

§ 24

lg 2 kohaselt on maksukohustuse tekkimisel aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle

§-s 25 sätestatud tähtpäevaks. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma maksusummalt intressi. MKS § 117 lg 1 kohaselt on intressi määr 0,06% päevas. Seega oli S. Sirkas ise kohustatud arvutama ja tasuma aktsiisisumma ning selle tegemata jätmisel ka intressi. Kaitsja viide, et maksuhalduri poolt S. Sirkase teavitamata jätmine maksukohustusest on kaasa toonud intressikohustuse suurenemise, on kohatu. Maksuja Tolliameti poolt avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine ei võtnud S. Sirkaselt võimalust deklareerida ja tasuda aktsiisisummat ise vabatahtlikult ja vabaneda nii ka edasisest intressikohustusest. See, et S. Sirkas pole siiamaani nii toiminud, mistõttu on intressikohustus suurenenud, pole etteheidetav maksuhaldurile. III

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsuse muutmata ja S. Sirkase kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
  4. S. Sirkase määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 92 minutit, mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga tasu 83 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot 60 senti. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnaohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese aluse alusel S. Sirkaselt riigi kasuks välja mõista. Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.