← Eesti

1-19-8533/5

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-19-8533 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2019 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8533 Kohtunik Liivi Loide Koht

§ 424

lg 1 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav KALLE KALLAS elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon:xxxxxxxxxx, isikukood: 35904242747, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Oxxxxxx, puusepp, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, tõkend ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kalle Kallas

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Kalle Kallase kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 27.-29.07.2019. a, s.o 3 (kolm) päeva vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistus Kalle Kallasel on 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Kalle Kallas 1 (üks) aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1

(4)5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Kalle Kallast käitumiskontrolli perioodil osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Kalle Kallast alates kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümme) tööpäeva jooksul registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Valga Haigla, Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, AJK Kliinik, Viru Haigla Tapa Tervisekeskus, Kuresaare Haigla.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Kalle Kallast alates kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümme) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Kalle Kallas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Kalle Kallaselt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on Kalle Kallas kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Sisse nõuda Kalle Kallaselt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; 2) kaitsetasu 105 (ükssada viis) eurot ja 60 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud kogusummas 915,60 eurot tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul, kohustades süüdimõistetut alates 2020. a jaanuarist 2

(4)tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks vähemalt 76,30 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99919700063009. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule. Süüdistus Kalle Kallas juhtis 27.07.2019 kella 18.13 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pudivere külas Laari teel Rudisaare kinnistu juures mootorsõidukit Fiat Sedici reg. nr-ga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,21 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi alkoholi või rohkem. Sellega pani Kalle Kallas toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust.

68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamine 27.29.07.2019 (s.o 3 päeva) arvata karistusaja hulka, kandmata karistus on 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Kalle Kallas 1 aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Valga Haigla, Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond, Tartu Ülikooli Kliinikumi 3

(4)Psühhiaatriakliinik, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, AJK Kliinik, Viru Haigla Tapa Tervisekeskus, Kuresaare Haigla.

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi.(CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Kalle Kallas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Kalle Kallaselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Menetluskulu: sundraha 810 eurot, määratud kaitsja tasu prokuratuuris 105,60 eurot, kokku 915,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Kalle Kallast tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 76,30 eurot. Kohtuistungil tuvastatu ja kohtu seisukoht Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu kohtueelses menetluses ostutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör on kokku leppinud menetluskulude ositi tasumises. Kohtu arvates on KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ja menetluskulude tasumise võimaldamine taotletud aja jooksul põhjendatud arvestades Kalle Kallase sissetulekuid ja väljaminekuid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.