Väärteoasi nr 4-19-5430 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Sekretär, tõlk Harju Maakohus 13.novembril 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-19-5430 (2302,19,012040) Kohtunik Katre Poljakova Triin Pilberg, Natalia Senkevitš Väärteoasi E J väärteoasi LS § 259 lg 2 p 3 ja § 236 lg 1 järgi Menetlusalune isik E J, isikukood: xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, elukoht: xxx; Seaduslik esindaja Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON A J (menetlusaluse isiku isa) Vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse esindaja Jaak Paju; Juhindudes KarS §-dest 48, § 63 lg 1; § 69; § 87 lg 2 p 6; VTMS §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111; KrMS § 126 lg 3 p 1; LS § 259 lg 2 p 3 ja § 236 lg 1 järgi kohus otsustas:
- Lõpetada väärteomenetluse E Ji suhtes LS § 259 lg 2 p 3 järgi VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
- Süüdi tunnistada E J Liiklusseaduse ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, kuid vabastada ta karistusest ning KarS § 87 lg 2 p 6 alusel kohaldada mõjutusvahendina 8 (kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.
- Üldkasuliku töö tegemiseks määrata 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
- Otsus üldkasuliku töö tegemise osas saata täitmiseks Viru Vangla III üksuse noorte kriminaalhoolduse Harju piirkonnale (telefon 6127 764, e-post: noortekrhoinfo@just.ee). 1
- Juhindudes KrMS § 180 lg 3 käesolevas väärteoasjas tekkinud menetluskulud – kaitsjatasu summas 194,40.- eurot jätta riigi kanda.
- Välja mõista E Jilt, temal varaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A Jilt ekspertiisitasu summas 84.- eurot.
- Asitõend – CD plaat salvestusega – jätta väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav
- detsembril 2019.a. Väärteomenetluse asjaolud: E Ji suhtes on 26.09.2019.a koostatud väärteoprotokoll AB 1581076 selle kohta kohta, et tema 03.08.2019 kella 19.46 ajal Tallinnas, xxx juures liikudes xxx suunas, osaledes liikluses jalgratturina, liigeldes mööda kõnniteed ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teist inimest, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtuvusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägama ja sõitis otsa kõnniteel liikunud jalakäijale. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused S V, mis on fikseeritud ekspertiisiaktis nr 19E-PÕI
- Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt andmata abivajajale esmaabi, ei kirjutanud üles pealtnägijate andmeid ning ei teavitanud häirekeskust, kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene. Oma tegevusega rikkus E J LS § 32 lg 1 p 1; 16 lg 1, 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 2 p.p 2,3,4 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 259 lg 2 p3 ja § 236 lg 1 järgi. Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri koorakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli määrusega 24.10.2019.a saadeti väärteoprotokoll lahendamiseks Harju Maakohtule, kuna E J pani väärteo toime alaealisena, on kooliõpilane, kellel puudub kindel sissetulek ning tema karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud, asi saadetakse kohtusse KarS §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks. Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.novembril 2019.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik E J kinnitas, et ta ei soovi ta kohtuistungil protokolli koostamist. Menetlusalune isik tunnistas end temale etteheidetud väärtegude toimepanemises süüdi. (Kohtute infosüsteemis olev helisalvestis). Menetlusaluse isikuna üle kuulatud E J andis kohtuliku uurimise käigus ütlusi selles, et tema on süüdi sama palju nagu see väike poiss. Sõitis 03.08.2019.a koos sõpradega ratastega, tahtsid linnast välja sõita, tema sõitis esimesena, sõbrad tema taga. Nad sõitsid kõnniteel. Ta sõitis mööda rühmast inimestest, kes seisid kõnniteel, kui poiss koos oma õega jooksid talle ette ning ta ei jõudnud pidurdada. Nägi, et poiss hakkas nutma, mingeid olulisi traumasid, vigastusi ta ei näinud. Ka temal endal oli šokk ja ta sõitis ära. Kõnniteel sõitis seepärast, et mujal ei olnud võimalik sõita. Talle vastu sõitsid sõidukid ning teisel pool polnud võimalik sõita. Jalgrattateed 2 ei olnud, seal oli bussirada. Kiirus võis olla 5 km/h. Poiss jooksis ette ootamatult, kui sai löögi tema rattalt, siis ta tõusis püsti ja läks selle poisi juurde. Poiss nuttis, ta viidi pingile, pandi istuma, ta natuke seisis seal ja siis sõitis edasi. Enne juhtunut ta ei teadnud, et ei tohi sõita kõnniteel. Ta ei teadnud, et ta oleks pidanud jääma kohale, politseile teatama, tunnistajate andmeid üles kirjutama, kuid teab, et see ei vabasta teda vastutusest. Täna teeks teisiti. Alaealise menetlusaluse isiku seaduslik esindaja A J andis ütlusi, milles iseloomustas oma poega Eit, et varasemalt oli probleeme, tulid trahvid, kuid nüüd on hästi, käib koolis. On nõus kandma menetluskulusid. Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris järgmisi tõendeid: väärteotoimiku edastamine (tl 1-2); kohtualluvusse saatmise määrus (tl.3); väärteoprotokoll koos lisalehega (tl 5-6); liiklusõnnetuse teatis, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabelitega; (tl 8-11), teatis liiklusõnnetuss kannatada saanud isiku saabumisest (tl 16); ekspertiisiakti nr 19EPÕI0136 (tl 26-29); tunnistaja M S ütlused; menetlusaluse isiku E Ji suhtes väljastatud karistusregistri õiendit (tl 41). Kohtuväline menetleja märkis kohtulike vaidluste käigus, et teod on rasked, tegude eest ei peaks vastutama tema vanemad, tuleks rakendada mõjutusvahendit, et isik saaks oma teo heastada, üldkasulikku tööd teha, et ta saaks oma karistuse ise ära kanda. Palub E Ji süüdi tunnistada mõlemas teos, määrata mõjutusvahendina üldkasulik töö 10 tundi. Menetlusaluse isiku kaitsja märkis kohtulike vaidluste käigus, et kesklinnas sõidavad jalgratturid igapäevaselt kõnniteedel, kuna puudub võimalus sõiduteel ohutult liigelda. Kaitsja hinnangul pole väärteoprotokollist arusaadav, milles seisnes E Ji poolt LS § 16 lg 1 rikkumine. Samuti ei ole tuvastatud LS § 50 rikkumine, kuna pole tuvastatud milline oli E Ji sõidukiirus, kaitsealune väidab, et oli 5 km/h, muid tõendeid ei ole. Kaitsja hinnangul oli kokkupõrge kannatanuga halbade asjade kokkulangemine, kõnniteel oli palju rahvast, lapsed jooksid seal. Vaidlust ei ole selles, et jalgratturi ja lapse kokkupõrge aset leidis ning et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseile teatama, esmaabi andmata. LS näeb ette tegutseda juhul, kui jalakäija on saanud õnnetuses kannatada. Menetlusalune isik ei näinud, et laps oleks saanud viga, nägi vaid, et laps hakkas nutma ja pandi kõrvalseisjate poolt pingile istuma. Kaitsja hinnangul välistavad LS § 236 ja § 259 lg 2 p 3 kvalifitseeritud süüteod teineteist, kuna LS § 259 lg 2 p 3 järgi on ette nähtud vastutus mh jalgratturi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub LS §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. Seega saab E Jit karistada vaid LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo eest. Kohtuotsuse motiivid Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohad ja kohtuvälise menetleja arvamuse, ning hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et E J sõitis 03.08.2018.a kella 19.46 ajal Tallinnas, xxx juures jalgrattaga kõnniteel, kus toimus kokkupõrge lapseealise S Sga, kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud E Ji poolt LS §-de 16 lg 1, § 32 lg 1 p 1 ja 50 lg 3 p 1 ettenähtud rikkumiste toimepanemine. E J kinnitas kohtus, et kohas, kus ta jalgrattaga liikles, ei olnud jalgratturitele ettenähtud jalgrattateed, sõitmine jalgrattaga sõidutee ääres ei olnud ohutu, ta ei teadnud, et alla 16-aastased lapsed ei tohi sõita jalgrattaga kõnniteel, kuna ta ei ole läbinud liikluskoolitust ega taotlenud jalgrattalubasid. Samuti ei ole tõendatud, et E Ji kiirus jalgratast juhtides oleks olnud lubatust suurem, jalgratta kiiruse kohta ei ole kogutud muid tõendeid, kui menetlusaluse isiku enda poolt antud ütlused, mille kohaselt tema sõidukiirus võis olla 5 km/h. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et E J oleks rikkunud 3 LS § 50 g 3 p 1 nõudeid, mis kohustavad sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus on tuvastanud, et alaealisel jalgratturil ei olnud võimalik liikuda ohutult jalgrattaga sõidutee ääres, ta valis enda jaoks ohutuma trajektoori liikudes kõnniteel, ta nägi kõnniteel inimeste rühma, kellest otsustas mööduda, kuid ei näinud ning kohtu hinnangul saanudki ette näha, et väike laps võib ootamatult inimeste rühmast eralduda ja tema rattale ette joosta. Seega kõike seda kogumis arvestades leiab kohus, et ei ole tõendatud, et E J oleks toime pannud LS § 259 lg 2 p 3 kvalifitseeritud süüteo ning selles osas tuleb väärteomenetlus tema suhtes lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samas leiab kohus, et tõendatud on nii E Ji enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, et nimetatud ajal ja kohas toimus liiklusõnnetus, mille osapooled olid jalgratturina E J ja jalakäijana 6-aastane S S. E J kinnitas kohtus menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, et pärast seda, kui ta oli mööda põiganud inimgrupist, kes seisis kõnniteel, jooksis talle ette väike poiss, kes jooksis koos oma õega. Tal ei olnud võimalik pidurdada ja kokkupõrget vältida, kuna reageerimisaeg oli liiga lühike. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kokkupõrke tagajärjel hakkas väike poiss nutma, kuid vigastusi ta ei näinud. Samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevalt fototabelilt (tl 13-14), et xxx maja ees keset kõnniteed on näha verelaadse vedeliku jälgi. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud, et S S toimetati Tallinna Lastehaiglasse kiirabiga 03.08.2019.a kell 20.22 põhidiagnoosiga ninaluude murd, kaasnevad diagnoosid: nina lahtine haav ja põlvepõrutus. Seega on tõendamist leidnud, et kokkupõrkest jalgrattaga sai 6-aastane kannatanu vigastused näo piirkonda, näo otsmiku, ninajuure ulatusliku turse, nina on deformeerunud, 2 cm lahtine haav (tl 26-28) ning et koheselt kokkupõrkekohas oli näha verekahtlast määrdumist asfaldil (tl 13-14). Seega ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütlused selles, et ta ei näinud lapsel vigastusi, nägi ainult seda, et laps hakkas nutma ja pandi täiskasvanute poolt pingile istuma. Kohtul on alust menetlusaluse isiku ütlustes kahelda, kuna 6-aastasele S Sle olid kokkupõrke tagajärjel jalgrattaga muuhulgas tekitatud ninaluude murd ning 2 cm haav nina piirkonnas, mis põhjustas ka kohese verejooksu. Kohus märgib, et isegi juhul, kui E J ei ole läbinud jalgratturina liiklusalast koolitust ja ei olnud teadlik liiklusseaduses olevast sättest, mis kohustab teda liiklusõnnetuse ühe osapoolena jääma sündmuskohale ning täitma teatud ülesandeid, mis oleksid vajalikud abi kutsumisel ning liiklusõnnetuse asjaolude fikseerimisel, oleks ta kohtu hinnangul ise 15-aastase isikuna pidanud aru saama, et tema poolt liikluses osalejana, jalgratturina, põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel on saanud kannatada väike, 6-aastane laps ning enne kõikide asjaolude väljaselgitamist ei tohi ta sündmuskohalt lahkuda, kuid ta tegi seda sellegipoolest. Seda on E J ka ise möönnud kohtuliku uurimise käigus. Seega on tõendamist leidnud, et E J on toime pannud LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistuse liigi ja määra valikul arvestab kohus, et E J on alaealine, tänaseks päevaks vaid 16aastane, ta ei ole varem väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. E J õpib, ta on oma vanemate ülalpidamisel, tal puudub iseseisev sissetulek, seega ei ole mõistlik tema karistamine rahatrahviga, kuna sellise karistuse määramine koormaks põhjendamatult tema vanemaid ning ei omaks menetlusalusele isikule mingit eripreventiivset mõju. Alaealise seaduslik esindaja, isa A J selgitas kohtus, et kuigi Eil on varasematel aastatel olnud veidi probleeme seaduskuulekusega, siis nüüd läheb kõik paremuse poole ja poiss õpib hästi, kodus on nad 4 juhtunust rääkinud, tundub, et kõik räägitu on pojale kohale jõudnud, on hea, et väikese poisiga on kõik korras. Kohus leiab, et kuna E J on toime pannud väärteo, mis on oma olemuselt üsna tõsine, kuid on samas toime pandud ettevaatamatuse tõttu, samuti arvestades tema alaealisust ning seda, et ta tema vanusest ning varasemate samalaadsete kogemuste puudumisest tingitult on tal piiratud võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, tuleb E Ji suhtes kohaldada KarS § 87 lg 2 ettenähtud mõjutusvahendeid. Kohtu hinnangul on mõistlik tunnistada E J süüdi LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteos, kuid vabastada ta karistusest ning kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 2 p 6 ettenähtud mõjutusvahendit – üldkasulikku tööd 8 tunni ulatuses, mille tegemise tähtajaks anda kolm kuud. Käesoleva menetlusega on tekkinud menetluskulud kohtuarstliku ekspertiisi tasu näol summas 84.- eurot, samuti määratud kaitsja tasu summas 194, 40 eurot. Alaealise seaduslik esindaja on andnud nõusoleku ekspertiisikulude tasumiseks. Kohus leiab, et juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb välja mõista E Jilt, temal varaliste vahendite puudumisel tema isalt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu kogusummas 84.- eurot, muus osas jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud tuleb riigi tuludesse tasuda 3 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse makseinfos märgitud kontole. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5 6