Kohustada Aleksandr Aljošinit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 1
lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Aleksandr Aljošinile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osaleda sotsiaalprogrammis. Määrus Aleksandr Aljošini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Aljošin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Aleksandr Aljošinilt riigituludesse kaitsetasu 138,00 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99919700013826. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Aljošin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.03.2019.a otsusega
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1 aasta ja 4 kuuni.
märtsist 2019.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.07.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Aljošin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Aljošinil on kolm kehtivat karistust, käesolev on esimene reaalne vangistus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi. Süüdimõistetu on käitunud korrektselt, distsiplinaarkaristused puuduvad ning ametiisikutega suhtlemisel probleeme esinenud ei ole. Kinnipeetav mõistab alkoholi tarbimisest tekkivaid probleeme ning soovib edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, planeerides vabanedes lasta end kodeerida. Vangla iseloomustusest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et isik ei õigusta oma tegu, vaid tunnistab oma süüd. Aleksandr Aljošini vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated seaduskuulekaks eluks on head. Tal on kindel elukoht ja abikaasa igakülgne toetus. Süüdimõistetu soovib leida töökoha. Eeltoodut hinnates on kohus arvamusel, et Aleksandr Aljošini tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Süüdimõistetu mõistab oma eksimusi ning on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt toime tulema. Vabaduses on tal selleks ka toetav keskkond. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud täiendav abi ühiskonnas toime tulemiseks ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. Järelejäänud karistusajal käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine.
Selleks perioodiks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Täiendavalt tuleb Aleksandr Aljošinile määrata
Menetluskulud Aleksandr Aljošini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.12.2019.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 138,00 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,00 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Aljošinilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.