Obsah (6)

§ 317§ 405§ 367§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-13589 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Estonia pst 2

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 29.10.2019.a. Kohus kohustas kostjat 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus rahuldab hagi. 4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. 2 Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-21-101-13 p 14). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks asja lahendus menetlusliigist oleneda, eriti lihtmenetluse asjade puhul (

§ 405

), kus kohtul on menetlusreeglite kujundamise vabadus märkimisväärselt suur (vt ka Riigikohtu 06.04.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, pd 10, 11).
2. Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates
3. aastast Estonia pst 22 korteri 59 omanik V. S..
4. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
5. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põhjendatud ka kuni 31.12.2017.a. kehtinud korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning korteriomandiseaduse § 13 lg 1 alusel.
6. Kostja kohtule vastuväiteid ei esitanud. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte kostjale osutatud kommunaalteenuste arvestusest ning laekumistest. Kostjale on esitatud sitatud arved alates jaanuar
7. a kuni juuli
8. a arveid 3 249, 49 euro eest. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda.
9. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on seisuga juuli
10. a sissenõutavaks muutunud viivis 637,72 eurot. 3 Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Tulenevalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. 10. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus 11. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 293 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 293 eurot, s.h riigilõiv 50 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabikulud 240 eurot 12. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4