Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1.OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi A. V. ´i vastu põhivõlgnevuse 2 894,55 euro; intressi 261,71 euro; võla sissenõudmiskulu 50 euro; seisuga 17.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 409,43 euro väljamõistmiseks ja alates 18.09.2019 viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 2894, 55 euro tasumiseni. Hageja nõue tuleneb kostja ja TF Bank AS vahel 24.05.2018 sõlmitud väikelaenu laenulepingust, mille alusel sai kostja laenu 3 000 eurot, intressimääraga 24,90% aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi. Laenuandja ütles lepingu erakorraliselt üles 23.02.2019 ning loovutas nõude 23.02.2019 hagejale. Hageja on arvestanud viivist perioodi 24.02.2019 kuni 17.09.2019 eest lepingus kokkulepitud viivise määra alusel 0,069% päevas summas 409,43 eurot. 2. Kuna kohtul puuduvad andmed A. V. asukoha kohta, rahvastikuregistris tema elukoht puudub ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja talle menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 03.10.2019 ning loetakse vastavalt
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud
lg 1 tulenevalt, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, 2 millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. 3.Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata 50 euro suuruse võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude osas. Hageja on hagiavalduse üksnes märkinud, et võla sissenõudmiskulu 50 euro hüvitamise nõue tuleneb VÕS § 1132 lg 2 ning põhineb kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt on võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale saatnud ning millised olid nende saatmise reaalselt kantud kulud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seetõttu ei ole võimalik sissenõudekulude hüvitamise nõuet rahuldada üksnes VÕS § 1132 lg 2 p 3 või kahju hüvitamise sätete alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitamise 50 euro nõudes. 4.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2894,55 eurot; intress 261,71 eurot ja seisuga 17.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 409,43 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel
alusel välja mõista kostjalt alates 18.09.2019 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis määras VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 2894, 55 euro tasumiseni. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulu 50 euro nõudes. 5.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 3848, 75 eurot. Kohus aga rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 3798,75 eurot, so 99% ulatuses, jätab kohus kostja kanda 99% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 1% kostja menetluskuludest. 3 Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 325 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 325 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 321,75 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (321, 75 euro) nõuet. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud olla. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.