← Eesti

2-19-117225/10

Obsah (10)§ 142§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-117225 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi PlusPlus Capital

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. PlusPlus Capital AS esitas hagi R. H. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. AS ja kostja 16.09.2017 järelmaksu müügilepingu koos lisadega, millega kostja kinnitas, et on teadlik, et müüja on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Kostja kohustus vastavalt maksegraafikule tasuma igakuiste maksetena 15-ks kuupäevaks, esimese maksega 16.09.2017 summas 40 eurot ja viimase osamaksega 15.10.2019 9,16 eurot. Kostja jättis perioodil 15.07.2018 kuni 10.09.2018 tasumata osamakseid 102,44 eurot ulatuses ja intressi makseid 5,97 eurot. Peale lepingu lõppemist tasus kostja 30.10.2018.a 9,19 eurot. Kostja ei ole müügieset faktoorile tagastanud. LHV Finance Pank loovutas 30.09.2018 kostja nõude PlusPlus Capital AS-ile, koos õigusega nõuda intresse, viiviseid. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 93,25 eurot, intressid 5,97 eurot, viivised 14,43 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 138,65 eurot (sh põhivõlgnevus 93,25 eurot, intressid 5,97 eurot, viivised 14,43 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot) ning lisanduva viivise 0,040822% tasumata põhivõlast päevas alates 25.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja 495 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot).
  2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. 2

(4)Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.10.2019.a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 12.11.2019.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367

. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 495 eurot Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Kohus arvestab seejuures hagihinda. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure 3

(4)mahu puhul (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 14). Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 195 eurot. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.