1-07-5839\2

1-07-5839 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5839 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi XX Vangla esitatud materjalid J Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J Z (sündinud xxx.a; viibib xx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta J Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XX Vangla esitas 09.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J Z tunnistati süüdi 24.05.2004.a. Tartu MK otsusega KrK § 138 lg2 p1,2,3 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg1 alusel loeti 1 aasta pikkune vangistus kaetuks Tartu MK 20.05.2004.a. otsusega mõistetud karistusega 3 aastat vangistust, liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka. Kandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.07.2004.a ja lõpp 23.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.07.2006.a. 2 J Z`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 3 kuud. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav J Z ei ole vangistuse jooksul kasuliku tegevusega hõivatud olnud. Vanglas alustas õpinguid 8.klassis, kuid jättis oma õpingud pooleli. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Z`i suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi tarvitamist. Vanglas tehtud narkotest oli aga positiivne. Kinnipeetav aga ise väidab, et Ta tarbis seda enda teadmata. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht, kuid garanteeritud töökoht puudub. Esitatud andmete järgi on J. Z`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Kinnipeetavat on kriminaalkorras kokku karistatud neljal korral, halduskorras kokku kolmel korral rahatrahvidega. Uue kuriteo risk on suur, kuna kuriteod on muutunud raskemaks. Teod olid ettekavatsetud, tegutses koos tuttavatega materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et J Z ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et kõiki vabanemisega seotud asjaolusid arvestades võib kriminaalhoolduse teostamine osutuda probleemseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul peaks J. Z`i ennetähtaegse vabanemise siduma Tema sotsiaalprogrammis osalemisega, samas puuduvad praktiliselt Lõuna-Eesti piirkonnas sotsiaalteenused, mis soodustaksid kinnipeetava seaduskuulekat käitumist. J Z taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. J. Z suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt ja arvab, et sellest võiks kasu olla peale vangistusest vabanemist. Prokurör ei toeta taotlust. Isiku varasemad karistused ei ole suunanud teda seadusekuulekale teele ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuses kasuliku tegevusega hõivatud ei ole, rehabilitatsiooniprogrammides osalenud ei ole. Puudub erialane haridus ning ei ole ka motiveeritud haridust täiendama. Vangistuse ajal on kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et J Z`il on vabaduses elukoht, kuid puudub töökoht. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on töökoha puudumine, vähene sotsiaalselt toetav võrgustik, kitsad elamistingimused, madal haridustase, eriala puudumine, vähene töökogemus. Uute varavastaste kuritegude sooritamise riski on hinnatud kõrgeks. Kriminaalhooldaja ei ole pidanud otstarbekaks vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt. Prokurör, arvestades isiku varasemat karistatust, käitumist vanglas viibimise ajal ning võimalikku uue kuriteo toimepanemise ohtu, ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud J Z`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Z`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Z`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. J Z kannab karistust võõra vara salajase varguse eest, mille eest talle mõisteti 2-aastane 11kuune 27-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Vangistuses kasuliku tegevusega hõivatud ei ole, rehabilitatsiooniprogrammides osalenud ei ole. Puudub erialane haridus ning ei ole ka motiveeritud haridust täiendama. Kuigi J. Z`i suhtes on vanglas kohaldatud 3 3 distsiplinaarkaristust, on aeg, mil J. Z on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Z peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Z`i suhtes koostatud iseloomustuses ning J. Z`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks J Z`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 3-aastasest vangistusest on J. Z`il kandmata ligikaudu 3 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 23.07.2007.a) ning J. Z`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Z`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik